1-05-862\3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril
2. a Tartu Kriminaalasja number 1-05-862 05260100230 Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi M.O süüdistuses KarS § 209 lg. 1 järgi Prokurör Silva Peebo Kannatanu X Süüdistatav M.O Süüdistatava andmed Kaitsja Eesti Vabariigi kodanik; vallaline, ülalpeetavaid ei ole; keskharidusega; kriminaalkorras karistatud 1 korral; väärtegude eest karistatud 4- korral; tegutseb autokerede remontijana. Advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 312 , § 315 lg. 4 , kohus otsustas: M.O süüdistus ümberkvalifitseerida. Süüdi tunnistada M.O KarS § 201 lg.2 p.1 järgi ja karistada teda 600 miinimumpäevamäära suuruse rahalise karistusega summas 30 000 (kolmkümmend krooni. KarS § 66 lg. lg. 1 alusel tasuda M.O rahaline karistus ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest , tasudes igas kvartalis 7500(seitse tuhat viissada) krooni. tuhat) Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011,viitenumber
3. X tsiviilhagi 10 000 krooni rahuldada. Välja mõista M.O-lt 10 000(kümme tuhat) krooni X `le kahju hüvituseks. Välja mõista M.O-lt 4500(neli tuhat viissada) krooni sundraha ja kriminaalmenetluse kulu 3784(kolm tuhat seitsesada kaheksakümmend neli)krooni ja 50 senti riigieelarvesse. Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda tasuda Rahandusministeeriumi 10220034800017 SEB Ühispangas, viitenumber
4. Kohtuotsusega jõustumisest. väljamõistetud rahasummade tasumise tähtaeg 15 arveldusarvele päeva kohtuotsuse Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul tervikliku kohtuotsuse avaldamisest. Terviklik kohtuotsus koostatakse ja avaldatakse Tartu Maakohtu kantseleis 15 päeva pärast apellatsiooniteate kohtusse saabumist. Kui apellatsiooniteadet ei ole esitatud, terviklikku kohtuotsust ei koostata. Esitatud süüdistus M.O süüdistatakse selles, et tema 01.10.2004 Tartu linnas pettis X `lt välja 10 000 krooni , lubades talle saadud raha eest osta autoosi ning remontida ära temale kuuluva avariilise sõiduauto , jättes oma lubaduse ettekavatsetult täitmata , luues sellega teadvalt X `le tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Sellega süüdistatakse M.O KarS § 209 lg. 1 –järgses kuriteos, s.o. varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kriminaalmenetluses on kannatanu X esitanud tsiviilhagi 10 000 krooni nõudes(tl. 7,8) M.O ei tunnistanud end süüdi temale esitatud süüdistuses. Kohtu seisukoht Kohus arutanud süüdistust ning hinnanud asjas kogutud kohtulikke tõendeid kogumis, asus seisukohale, et M.O süüdistus KarS § 209 lg. 1 järgi ei ole tõendatud. Kohtulikud tõendid kinnitavad M.O poolt toime pandud KarS § 201 lg. 2 p. 1 järgset kuritegu- valduses oleva vallasasja, antud juhul kannatanu X ` käest saadud 10 000 krooni enda kasuks pööramise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse või omastamise. Kannatanu X ` ütlused kohtus kinnitavad seda, et temal oli kokkulepe M.O-ga selles, et M.O teeb korda tema avariilise sõiduauto Volkswagen Vento. Auto esiots oli avariiline ning vaja oli vahetada poritiivad , esipaneel ja veel üht teist ning värvida. M.O oli ütelnud , et selle töö ta võib ära teha, kuid temal parajasti raha ei ole. Kogu remont pidi maksma minema 25 000 krooni. 10 000 krooni pidi X kohe materjalide ostmiseks andma ning ülejäänu hiljem. X kinnitas , et M.O oli varem parandanud tema poja autot ja sellepärast ta usaldas M.O ning andis temale 01.oktoobril 2004 tunnistajate 2 juuresolekuta 10 000 krooni. Raha üleandmine oli toimunud autos, Tartu linnas Riia tänaval( Kastani tn. ristmiku juures ) asuva Hansapanga kontori läheduses. Tema , X , oli M.O usaldanud ning allkirja raha üleandmise kohta ei vormistanud. Vaatamata kokkuleppele, et kolme päeva jooksul viiakse auto ära ja hakatakse seda remontima ja 10 000 krooni saamisele, M.O autoremondiga kuu aja jooksul ei alustanud ning kannatanu X sai aru , et temale on liiga tehtud. X ei teadnud , kus töökojas Tartus M.O töötab ning ei osanud seetõttu teda otsida. X `ütlustel on ta korra saanud telefoniga M.O-ga ühendust ning siis oli M.O temale ütelnud, et praegu temal raha ei ole, aga kui raha saab , siis kiiremas korras alustab kannatanu auto remondiga. Hiljem oli telefon kogu aega levist väljas ning X ei saanud ühendust M.O-ga. Tartus Sihi tänava töökojast oli M.O tema teada lahkunud ja Võrumaale elama läinud. Kohtus kinnitas kannatanu X , et ta ei soovi enam M.O poolt auto remontimist , sest viimane ei ole oma lubadusi täitnud ning soovib, et M.O temale 10 000 krooni tagastaks. Veel tänase päeva hommikul oli tema poeg Y temale helistanud ning küsinud, kas saaks seda süüdistust tagasi võtta, kui M.O maksaks selle 10 000 krooni temale tagasi. Tunnistaja Priit Aava, politseiametnik keda kutsuti peretüli lahendama, ütlused kinnitavad , et süüdistatav M.O oli kinnitanud , et on saanud X `lt 10 000 krooni auto remondiks; on seega X `le 10 000 krooni võlgu ning lubanud õues seisva ühe Ford- tüüpi sõiduauto ära müüa ja sellest saadud rahast tasuda X `le võlgnevuse. Tunnistaja Kristo Lensment , politseiametnik keda kutsuti peretüli lahendama, ütlused kinnitavad tunnistaja Priit Aava ütlusi. M.O oli kinnitanud , et on saanud auto remondiks X `lt 10 000 krooni, auto on remontimata; müüb ära Ford-tüüpi sõiduki ja maksab X `le selle võla ära. Tunnistaja T ütlused kinnitavad muuhulgas ka neid asjaolusid ,mida temale on kannatanu X kirjeldanud. Tunnistaja T ütlused kinnitavad , et X ` auto on siiani remontimata. X on temale kurtnud , et tema on raha 10 000 andnud M.O-le , kuid noormees tema autot remontima ei ole hakanud. Tunnistaja kinnitas , et neli kuud pärast raha andmist 2005 .a kevadel olid nemad X `ga läinud Tartusse ühte Sihi tn. garaaži M.O otsima. Nad kohtusid M.O-ga . Viimane oli eitanuid raha saamist ning nad olid tulutult tagasi tulnud. Tunnistaja mäletas, et nad ka enne seda ühel korral käisid M.O otsimas , kuid siis teda kätte ei saanud. Tunnistaja T on eeluurimisel antud ütlustes kinnitanud , et on ühel korral juures olnud, kui M.O on 10 000 krooni saamist X ` käest kinnitanud. Kohtus ta ei suutnud neid asjaolusid enam meenutada, sest temal oli vahepealsel ajal olnud trauma , mis mõjutanud ka tema mälu. Tunnistaja P ütlused tema poja M.O ja X `i kokkulepetest midagi juurde ei anna. Tunnistaja P kinnitas küll, et X `i autot pidi tema poeg M.O ära remontima, kuid töö jäi tegemata, sest polnud raha. Tunnistaja, usaldades oma poega, kinnitas, et kui M.O on ütelnud , et ta raha ei ole saanud, siis see nii on. Tunnistaja väidetel M.O ei ole rahapuudust , sest tema isa töötab №rras. See asjaolu jäi aga muude tõenditega kinnitamata. Tunnistaja P esines motiiv mitte tõendada poja süüd. Süüdistatav M.O eitas süüdistust. Ta eitas X `lt 10 000 krooni saamist. Samas ta kinnitas , et temal on olnud põhimõtteline kokkulepe X `ga , et tema remondib X `i avariilise sõiduauto Volkswagen Vento. Auto sai koos sõbraga üle vaadatud ning oli X `ga juttu 25 000 kroonisest töö maksumusest. X oli asjaga põhimõtteliselt nõus olnud ning lubas raha otsida. Sellega oli nendevaheline suhe lõppenud. M.O ütlustel tunnistas ta 10 000 kroonise võlasuhte olemasolu politseiinspektoritele A ja L seepärast, et tüli kiiremini lõpeks. Süüdistatava M.O ütlused raha mittesaamise kohta X `lt on vastuolus kannatanu X `i ja tunnistajate A ja L`ütlustega. Kannatanu , eaka inimese, ütlused on kohtule usutavad. 3 Kannatanu tõendas, et temal ei ole viha süüdistava vastu, tema vaid soovib seda 10 000 krooni süüdistatavalt kätte saada, mis tema andnud. Ka politseiinspektoritest tunnistajate ütlustes kohus ei kahtle ning peab neid ütlusi tõesteks. Süüdistatava M.O ütlused on aga ebaloogilised, ning kavaldavad, tahtest end süüst vabastada. Tema ütlused selles, et tema politseinikele tunnistas oma 10 000 kroonist võlga X `le seepärast, et tüli lõpeks , ei ole veenvad ega tõesed ning on vastuolus eelkäsitletud kannatanu ja tunnistajate ütlustega. Kannatanu X `i ja tunnistajate A ja L ütlused kinnitavad, et süüdistatav M.O on saanud X `lt 10 000 krooni auto remondiks ning remont on tegemata. Nii X `kui ka M.O ütlused kinnitavad, et nende vahel oli esialgne kokkulepe X `sõiduato remondiks. Sellest tulenevalt olid nende isikute vahel suhted, mis viitasid võimalikule sõlmitavale töövõtulepingule. Kannatanu X andis süüdistatavale üle 10 000 krooni auto remondiks ning oli veendunud , et M.O autot remontima asub. Faktid aga näitavad, et M.O ei viinud autot remondikohta ning ei hakanud seda remontima, s.t. ta ei asunud kannatanu X poolt kirjeldatud kokkulepet täitma. M.O ütlustest järeldub, et X ja tema ei saanud omavahel kokkuleppele teostatava autoremonditöö kõigis olulistes punktides. Tema oli koos sõbraga auto üle vaadanud ning X `le ütelnud et kogu remondimaksumus on 25 000 krooni. X oli lubanud raha otsida töö teostamiseks. See viitab sellele, et töövõtuleping jäi reaalselt sõlmimata. Oli küll esialgne põhimõtteline kokkulepe, kuid see kokkuleppe jäi poolte vahel täpsustamata. Nähtub, et X heas usus ning usaldades M.O ,andis temale sihtotstarbeliselt 10 000 krooni Volkswagen Vento remondiks. M.O , selle asemel, et leppida kokku remondi üksikasjades või vastupidisel juhul see rahasumma tagastada, s.t. kui kokkulepe ei olnud vastuvõetav, omastas selle temale võõra raha 10 000 krooni , pannes toime KarS § 201 lg. 2 p. 1 –järgse kuriteo; isikuna keda on varem karistatud varguse eest. M.O on KarS § 33 mõistes süüvõimeline isik ning puuduvad tema süüd- ja tema poolt toimepandud teo õigusvastasust välistavad asjaolud. X ´ tsiviilhagi 10 000 krooni on tõendatud ning see nõue tuleb rahulda Võlaõigusseaduse § 1043 alusel ning mõista see summa välja M.O-lt X `le kahju hüvituseks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus M.O poolt toimepandud kuriteo iseloomu, M.O süü suurust, samuti vastutust kergendavaid ja vastutust raskendavaid asjaolusid, samuti õiguskorra kaitse huvisid. M.O on toime pannud teise astme kuriteo. Ta on omastanud teise isiku rahalisi vahendeid, millega on tekitanud kannatanule materiaalsest –kui ka mittevaralist kahju. Ta ei tunnistanud oma süütegu ning püüdis jätta endast muljet kui isikust , kes on süütuna kohtu all. Kriminaalseadus näeb toimepandud kuriteo eest ette kas rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Pärast käsitletavat kuritegu ei ole M.O uusi kuritegusid toime pannud. Ta tegeleb autoremonditöödega. P ütlustel M.O rahalisi vahendeid on. Vangistus oleks käsitletava teo eest liig raske karistus ning ei vastaks teo raskusele. Kohus peab otstarbekaks karistada M.O rahalise karistusega, et mõjutada teda edaspidi ausale käitumisele. Rahaline karistus 600 miinimumpäevamäära s,o. 30 000 krooni tasuda KarS § 66 lg. 1 alusel osade kaupa ühe aasta jooksul ,igas kvartalis 7500 krooni. Välja mõista M.O-lt 4500(neli tuhat viissada) krooni sundraha ja kriminaalmenetluse kulu 3784 krooni ja 50 senti riigieelarvesse. Kohtunik 4 Käesolev tervikotsus allkirjastatud ja edastatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleile 09.02.2006 kell 16.45 5