← Eesti

1-05-297\1

Obsah (4)§ 424§ 2§ 74§ 50

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-05-297 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 10. jaanuaril 2006 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste sekretäri Enjar Malm juuresolekul prokuröri Marge Voogma kaitsja

§ 424

järgi 5 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 k, halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 4-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld,süüdistuses

§ 424järgi.

K.H on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles 25.06.2003 Lääne-Viru Maakohtu poolt karistatud

§ 424

alusel viie kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud, 20.02.2005 kell 04.10 juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit xxxxxx, registreerimismärk xxxxxxxxx linnas xxxxx tänaval. Seega K.H, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud sellise teo eest, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav K.H ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava K.H ütlustest kohtuistungil nähtub, et 19.02.2005 kella 19-ks läks ta oma bussiga xxxxx elava sõbra xxxxxx sünnipäevale, parkides bussi aia ette. Süüdistatava K.H sõnul tulid sünnipäevale veel A K ja S nimeline naisterahvas ning hiljem peale kella 22 või 22.30 S N oma isikliku autoga xxxxxx. Süüdistatava K.H väitel parkis S N oma auto ninaga vastu tema bussi. Süüdistatav K.H tunnistas, et tarvitas sünnipäeval alkoholi. Süüdistatav K.H kinnitas, et kella 3 paiku hakkasid nad sünnipäevalt ära tulema, sest S N oli öelnud, et läheb järgmisel päeval tööle ja peab koju minema. Süüdistatava K.H väitel läksid nad A K baari ning S N läks koju. Süüdistatava K.H sõnul baaris normaalset rahvast ei olnud, mistõttu ta läks koju, kuid sinna ta ei jäänud, sest oli toavõtmed jätnud I S juurde. Süüdistatava K.H ütlustest nähtub, et ta läks I S juurde tagasi. Süüdistatava K.H väitel oli I S maja uks lahti ja ta tegi koridoris suitsu. Süüdistatav K.H tunnistas, et ütles I S, et oli võtmed maha jätnud, mispeale I S läks tuppa, tõi talle võtmed ja ta lahkus. Süüdistatava K.H väitel võis olla tund aega möödunud sellest ajast, kui ta koos teiste sünnipäevalistega I S juurest lahkus. Süüdistatav K.H kinnitas, et kui ta I S juurest lahkus, siis nägi ta politseiautot tee peal. Süüdistatava K.H sõnul V V, kes oli I S endine elukaaslane ja teine politseinik tulid autost välja talle maja hoovi järele. Süüdistatav K.H mäletas V V ütlemist, et nüüd läheme ekspertiisi. Süüdistatav K.H väitis, et ütles neile, et ta pole sõitnud, kuid on joonud. Süüdistatava K.H sõnul 2 hakati tal kohe selja tagant käsi väänama ning teda auto poole vedama. Süüdistatava K.H väitel ta libises ja kukkus kõhuli, mispeale A T lõi teda jalaga rindkeresse. Süüdistatava K.H sõnul pandi tal peale maast püsti tõusmist käed raudu ja ta istus autosse, et sõita otse Rakvere Haiglasse. Süüdistatav K.H kinnitas, et Rakvere Haiglas oli ta andnud vere ja öelnud arstile, et teda peksti. Süüdistatav K.H tunnistas, et seejärel tekkis tal vajadus tualetti minna ja ta läks sinna sellest kellelegi ütlemata. Süüdistatav K.H kinnitas, et kui ta tualetist tagasi tuli, olid politseinikud lahkunud, võttes kaasa tema jope. Süüdistatava K.H ütlustest nähtub, et ta helistas linnast Ühispanga telefoniautomaadist A S xxxxx ning A S naine sõidutas ta algul xxxxx ning seejärel xxxxxx. Süüdistatava K.H väitel oli ta läinud xxxxx politseisse, aga seal ei olevat olnud kedagi. Süüdistatav K.H tunnistas, et võis olla teisel päeval, kui ta helistas V V, öeldes, et tahab jopet kätte saada. Süüdistatava K.H sõnul oli V V öelnud, et tulgu ta sinna ja ajagu asjad korda. Süüdistatav K.H kinnitas, et 23.02.2005 sai ta jope kätte ja siis vormistas V V ka paberid, millele ta ei olnud nõus alla kirjutama. Süüdistatava K.H väitel oli V V öelnud, et teeb talle niikuinii ära, et ükskõik, kas ta kirjutab alla või mitte. Süüdistatava K.H sõnul oli V V rääkinud ka varem, et teeb talle esimesena ära. Süüdistatav K.H kinnitas, et tol päeval ta S N autoga ei sõitnud, kuid on paar korda varem seda autot kasutanud, küsides selleks S N võtmed ja dokumendid. Süüdistatava K.H väitel olid sel päeval auto võtmed kogu aeg S N käes ning tema küll ei näinud, et keegi seltskonnast oleks väljas käinud. Süüdistatav K.H kinnitas, et ta ei ole S N koos elanud. Tunnistaja Vivika Vetka ütlustest kohtuistungil nähtub, et 20.02.2005 olid nad A T patrullis, teostades liiklusjärelevalvet. Tunnistaja V V avaldas, et nad sõitsid mööda Laia tänavat Õuna tänava suunas, kui sealt läks kiiresti üle üks sõiduauto. Tunnistaja V V sõnul hakkasid nad sellele autole järele sõitma ning kui jõudsid järele, siis Päikese tänava alguses panid sinisepunase vilkuri tööle, kuid auto ei peatunud. Tunnistaja V V väitel andsid nad peatumismärguande ka tulede vilgutamisega, aga auto sõitis edasi Päikese tänava lõppu, sealt Kalda tänavale ja edasi Võidu tänavale. Tunnistaja V V kinnitas, et kui auto jäi seisma ja autost keegi välja jooksis, siis ta nägi, et see oli K.H, kes tahtis joosta Võidu 29 tema endisele elukaaslasele I S kuuluvasse majja, kuid maja uks oli lukus. Tunnistaja V V sõnul oli tegemist Siiri Nooskale kuuluva sõiduautoga xxxxx, kusjuures ta algul arvas, et S N poeg sõidab selle autoga. Tunnistaja V V kinnitas, et ta jooksis K.H-le kohe järele ja sai K.H trepi pealt kätte, küsides viimaselt auto dokumente ja seda, miks viimane ära jooksis. Tunnistaja V V väitel oli K.H vastanud, et tal ei ole vaja mingeid dokumente näidata, tulnud trepist alla ja läinud värava poole. Tunnistaja V V väitel oli K.H öelnud, et tema ei ole autoga sõitnud. Tunnistaja V V kinnitas, et K.H ei tahtnud edasi tulla, üritades aktiivselt käte ja jalgadega neid eemale lükata. Tunnistaja V V ütlustest nähtub, et seejärel tegi K.H end nii lõdvaks, et nad ei jõudnud teda vedada ning viskas pikali, pannes käed kõhu alla. Tunnistaja V Vavaldas, et korraldusele püsti tõusta K.H ei allunud, mistõttu A T tõmbas tal jõuga käed kõhu alt välja, väänas käed selja taha, pannes need raudu. Tunnistaja V V kinnitas, et nad mõlemad tõmbasid K.H püsti ja panid viimase patrullautosse, kus tahtsid joovet kontrollida, kuid K.H ei olnud sellega nõus, mistõttu nad pidid ta toimetama Rakveresse ekspertiisi. Tunnistaja V V ütlustest nähtub, et nemad istusid eesruumis, kui õde tuli kuskil 10-15 minuti pärast, teatades, et läks korraks mingeid asju võtma, kuid kui tagasi tuli, oli K.H kadunud. Tunnistaja V V oletas, et K.H lahkus Rakvere Haiglast keldrikorruse ukse kaudu. Tunnistaja V V kinnitas, et 23.02.2005 vormistas ta K.H suhtes materjalid ning K.H sai ka oma jope kätte. Tunnistaja V V väitel kirjutas K.H alla ainult menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile, mujale ei 3 olnud ta nõus alla kirjutama. Väärteoprotokolli koostamise ja rikkumise kuupäeva parandamist põhjendas tunnistaja V V sellega, et need kuupäevad läksid tal väärteoprotokolli hiljem koostades segi, kuid peale protokolli koopia andmist K.H-le ei ole ta neid enam parandanud. Tunnistaja V V ütlustest nähtub, et enne S N auto teisaldamist püüdsid nad viimasega kontakti saada, kuid see ei õnnestunud. Tunnistaja V V väitel teisaldati S N auto, sest auto uksed olid lahti ning auto segas liiklust, olles tee peal. Tunnistaja V V sõnul on S N ja K.H olnud kaks aastat lähedasem suhe, kusjuures nad elasid koos Tapal xxxxxx. Tunnistaja V V kinnitas, et ta ei ole varasemal ajal väljendanud K.H suhtes vaenu ega öelnud ka protokolli koostamise ajal, et teeb talle niikuinii ära. Tunnistaja A T andis kohtuistungil tunnistaja V V analoogseid ütlusi, lisades, et enne neid sündmusi ei ole tema K.H-ga kokku puutunud, samuti ei olevat ta tundnud S N ja I S varem. Tunnistaja A T väitel teostas ta 20.02.2005 koos V V liiklusjärelevalvet, olles Laial tänaval, kui nägid sõitmas märgatavalt kiiremini kui 50 km/h punast värvi sõiduautot xxxx, otsustades seda kontrollida. Tunnistaja A T sõnul tagaajamise käigus nad kaotasid võib-olla sekundiks auto silmist, kui toimus manööver paremale või vasakule. Tunnistaja AT kinnitas, et nimetatud auto peatus lõpuks Võidu tänaval, uks käis lahti ja juht jooksis välja V V endise elukaaslase maja hoovi. Tunnistaja A T ütlustest nähtub, et tema ei olnud juhti varem näinud, kuid V V teadis teda ja jõudis kõrvalistujana ka esimesena temani joosta. Tunnistaja A T väitis, et tema K.H suhtes vägivalda ei tarvitanud ega kujuta ka ette, kust K.H sai oma vigastused. Tunnistaja SN kinnitas kohtuistungil, et tema tuli I Ssünnipäevale 19.02.2005 õhtul kella 10 paiku peale tööd oma autoga xxxxx, registreerimismärgiga xxxx, jättes auto I S maja ette K.H bussi vastu teepeenrale, lukustades puldist auto uksed. Tunnistaja S N väitel lahkus ta koos K.H ja A K kella 3 paiku, sest tal oli järgmine päev tööpäev. Tunnistaja S N sõnul oli ta enne seda, kui nad I S juurest minema hakkasid ja mehed olid jäänud koridori veel suitsu tegema, paar minutit oma auto mootorit soojendanud ning auto uksed jälle puldist kinni pannud. Tunnistaja S N avaldas, et tema läks koju, kuid oli selline jutt, et K.H ja A K lähevad edasi baari. Tunnistaja S N väitel olid auto võtmed ja dokumendid tema käes ning ta ei andnud sel õhtul võtmeid kellegi kätte. Tunnistaja S N sõnul on üksnes K.H varem tema autot kasutanud, olles passis kasutajana sees. Tunnistaja SN avaldas, et kui ta eelmise aasta jõulude ajal auto ostis, siis võttis ta osa raha K.H-lt võlgu. Tunnistaja S N väitis, et kui ta auto peale teisaldamist kätte sai, olid auto uksed lahti. Tunnistaja S N järeldas, et kuna võtmed olid tema käes, siis hüppas lukk ise lahti. Tunnistaja SNarvates teadis V V seda, et sõiduauto xxx kuulub talle. Tunnistaja S N kinnitas, et on elanud aadressil xxxxx juba 7-8 aastat, kuid ei ole elanud seal koos K.H-ga . Tunnistaja I S kinnitas kohtuistungil, et pidas oma sünnipäeva 19.02.2005 ning et see oli laupäevane päev. Tunnistaja I S sõnul olid sünnipäeval K.H, A K, S ning S N, kes tuli peale kella

  1. Tunnistaja I S mäletas, et hommiku poole ööd läksid ära SN, K.H ja A K, kuid S jäi veel sinna. Tunnistaja I S oma sõnul küll ei näinud, et enne lahkumist oleks neist keegi auto ligi käinud. Tunnistaja I S väitel tuli K.H 1-2 tundi peale lahkumist tagasi, sest oli unustanud oma võtmed kapi peale. Tunnistaja I S sõnul oli S just ära läinud ja tema tegi koridoris suitsu. Tunnistaja I S kinnitas, et K.H sai oma võtmed kätte ja lahkus, mispeale tema läks magama, ärgates hommikul selle peale, et ekselukaaslane V Vja A T hakkasid S N autot ära viima. Tunnistaja I S väitis, et V V on ise öelnud, kui nad veel koos elasid, et kui ta võimaluse leiab, teeb ta K.H-le ära. Tunnistaja I S ei teadnud, mispärast V V K.H peale viha pidas. Tunnistaja I S 4 kinnitas, et tema on ühel korral S N autoga sõitmas käinud ning tal oli tähtajaline volikiri. Tunnistaja I S sõnul on K.H S N autoga sõitnud, kuid tol õhtul ta ei näinud, et K.H oleks S N autoga sõitmas käinud. Tunnistaja I S väitel on K.H ja S N viimase korteris xxxxxx 2003.a. ja 2004.a. koos elanud. Kohus, hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning arvestades, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, leiab, et süüdistatava K.H ütlused, et ta mootorsõidukit joobeseisundis ei juhtinud, on paljasõnalised ja ennastõigustavad, kuna need ei ühti kuriteosündmust vahetult pealt näinud tunnistajate V V ja AT ütlustega ning on antud ilmsest soovist vastutusest vabaneda. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate V V ja A T ütluste õigsuses, sest nende ütlused on analoogsed ja tõepärased. Mis puutub süüdistatava K.H väitesse, et tunnistaja V V on lubanud talle kui endise elukaaslase sõbrale niikuinii esimesena ära teha, siis ei süüdistatav K.H ise ega ka tunnistaja I Sei selgitanud kohtule, milles see ärategemine väljendub. Kas seda, kui oma teenistusülesandeid täitvad politseiametnikud tabavad õiguserikkuja, tuleb süüdistatava K.H arvates käsitleda ära tegemisena. Liiatigi avaldas tunnistaja V V kohtuistungil, et arvas algul, et S N poeg sõidab selle autoga. Kohtu arvates ei olnud tunnistajatel V Vja AT kummalgi mingit huvi anda süüdistatavat K.H alusetult süüstavaid ütlusi. Kaitsja arvamus, et tunnistaja A T, kes ei olnud varem süüdistatava K.H-ga kokku puutunud, andis tunnistaja V V sarnaseid ütlusi võltssolidaarsusest, on kohtu arvates asjakohatu. Kaitsja väide, et tunnistajad V V ja A T on K.H süüstavate ütluste andmisega püüdnud oma tegevust õigustada, ei põhine asjas tuvastatud faktidel. Tunnistajad V V ja A T ei ole eitanud kinnipidamise käigus jõu ja käeraudade kasutamist, sest süüdistatav K.H ei allunud nende korraldustele. Süüdistatav K.H on avaldanud 20.02.2005 AS-s Rakvere Haigla joobeseisundi meditsiinilisel tuvastamisel läbivaatust teostanud arstile, et tal kaebusi tervise suhtes ei ole. Seda, et süüdistataval K.H 20.02.2005 kaebusi tervise suhtes ei olnud, näitab kohtu arvates asjaolu, et perearstile pöördus süüdistatav K.H alles 2 päeva hiljem, s.o. 22.02.2005 ning siis diagnoositi tal rindkere põrutus ja parempoolse 6.roide eesmise otsa murd. Seega ei ole mingit alust väita, et need vigastused on 20.02.2005 süüdistatavale K.H-le tekitatud tunnistajate V Vja A Tpoolt. Süüdistatav K.H tegi vastavasisulised avaldused nii politseisse kui ka prokuratuuri, kuid läbiviidud kontrollimise tulemusel leiti, et puuduvad alused V V ja A T suhtes distsiplinaar- või kriminaalmenetluse alustamiseks (tl 40-41). Seda, et süüdistataval K.H oli mida karta, näitab kohtu arvates tema omavoliline lahkumine 20.02.2005, s.o. talvisel ajal ilma üleriieteta AS-st Rakvere Haigla, kuhu ta suunati joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks. Nimetatud omavoliline lahkumine tingis selle, et 20.02.2005 ei saadud süüdistatavat K.H väärteoasjas menetlusaluse isikuna üle kuulata, samuti ei saadud tema suhtes ka väärteoprotokolli koostada. Kõike seda saadi teha alles 23.02.2005 ning selleks ajaks oli süüdistataval K.H küllaldaselt aega teiste sünnipäevalistega ütluste andmise osas kokku leppida. Ülekirjutused väärteoprotokollis koostamise ja teo toimepanemise kuupäeva osas on seletatavad sellega, et konstaabel V V ei koostanud väärteoprotokolli mitte teo toimepanemise päeval, vaid alles 23.02.
  2. Nimetatud kuupäevade parandused on konstaabel V V väärteoprotokollis õiendanud. Seda, et ülekirjutusi väärteoprotokollis oleks tehtud veel peale seda, kui väärteoprotokolli isekopeeruv eksemplar süüdistatavale K.H-le kätte anti, kohus erinevalt kaitsjast, ei tuvastanud. Tunnistaja S N kohtuistungil antud ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt, sest tunnistaja S N on olnud süüdistatava K.H endine elukaaslane. Tunnistaja S N ise on eitanud kooselu süüdistatava K.H-ga . Tunnistaja I S väitel on K.H ja S N viimase korteris xxxxxx 2003.a. ja 2004.a. koos elanud. Tunnistaja V Vsõnul on S N ja Toomas 5 K.H olnud kaks aastat lähedasem suhe, kusjuures koos elati xxxxx. Lisaks sellele on Lääne-Viru Maakohtu kohtuotsuses 25.06.2003 (tl 25-27) märgitud süüdistatava K.H elukohaks xxxxxx. Tunnistaja S N ja süüdistatav K.H suhtlesid omavahel edasi, sest süüdistatav K.H laenas tunnistaja S N auto ostmiseks raha ning süüdistatav K.H oli kasutajana kantud tunnistaja SN auto tehnilisse passi. Tunnistaja SN on väitnud, et enne sünnipäevalt lahkumist soendas ta paar minutit oma auto mootorit, kuid ükski teine tõend seda ei kinnita. Tunnistaja SN avaldas, et üksnes K.H on varem tema autot kasutanud, kuid ka tunnistaja I S kinnitas kohtuistungil, et on ühel korral S N autoga sõitmas käinud. Eeltoodu viitab kohtu arvates sellele, et tunnistaja S N ütlused ei ole usaldusväärsed ning need tuleb jätta kõrvale. Kohtul ei ole alust väita, et tunnistaja I S süüdistatava K.H sõbrana annaks ebatõepäraseid ütlusi, sest kellaajaliselt ei ole viimane sündmusi paika pannud. Süüdistatav K.H võis tõepoolest sünnipäevalt lahkudes unustada võtmed tunnistaja I S juurde ning neil mingi aeg hiljem järel käia. Tunnistaja I S ütlused ei välista süüdistatava K.H poolt kuriteo toimepanemist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-32-05 06.05.2005 (RT III 2005, 17, 176) märkinud, et iseenesest ei ole välistatud lugeda mingi isiku poolt kuriteo toimepanemise kaudseks tõendiks selle kuriteo toimepanemise viisi sarnasust isiku poolt varem toime pandud kuriteo toimepanemise viisiga. Kohus tahab eeltooduga näidata seda, et süüdistatavale K.H-le on seni olnud omane kõike eitada. Lääne-Viru Maakohtu 25.06.2003 kohtuotsusest (tl 25-27) nähtub, et ka eelmisel korral ei tunnistanud süüdistatav K.H ennast süüdi

§ 424

järgi kvalifitseeritavas kuriteos, süüdistades politseitöötajaid teda alusetult süüstavate ütluste andmises. Kokkuvõtvalt loeb kohus süüdistatava K.H süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks tunnistajate V V ja A T ütlustega, väärteoprotokolliga (tl 7), AS Rakvere Haigla joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 6 20.02.2005, millisest nähtub, et süüdistataval K.H tuvastati keskmine alkoholijoove (tl 9) ja Lääne-Viru Maakohtu kohtuotsusega 25.06.2003 (tl 25-27). Süüdistatava K.H poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti

§ 424

järgi kvalifitseeritud, sest süüdistatav K.H juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, olles Lääne-Viru Maakohtu kohtuotsusega 25.06.2003 karistatud sellise teo eest viie kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava K.H karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei leia. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava K.H isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat K.H on analoogse teo eest varem kriminaalkorras 1-l korral karistatud. Süüdistatavat K.H on halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest 4-l korral karistatud.

§ 424näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Arvestades eeltoodut ei pea kohus rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistuse mõistmist süüdistatavale K.H-le põhjendatuks. Kohus leiab, et süüdistatavat K.H ei tuleks toimepandud kuriteo eest karistada reaalse vangistusega, vaid karistuse eesmärke on süüdistatava K.H 6 puhul võimalik saavutada vangistusega, millise võib tema suhtes

§ 74

alusel jätta tingimisi kohaldamata, määrates talle sealjuures katseajaks kaks aastat.

§ 50

lg 1 sätestab, et kohus võib võtta süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks juhtimisõiguse, kui isik mõistetakse süüdi mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-10-03 12.02.2003 (RT III 2003, 5, 53) väljendanud seisukohta, et korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest tuleb juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ja ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada. Kohus leiab, et süüdistatava K.H suhtes kuuluvad kohaldamisele

§ 50lg 1 sätted, sest mingeid erandlikke asjaolusid tema puhul ei esine. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Kr

MS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.H

§ 424

järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 50

lg 1 alusel võtta K.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks ja kuueks kuuks. Mõistetud vangistust ei pöörata

§ 74

alusel täitmisele, kui K.H ei pane kahe aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Määrata K.H katseajaks Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. K.H-le määratud katseaja alguseks lugeda 10.01.

  1. Tõkend – elukohast lahkumise keeld K.H suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista K.H-lt (elukoht xxxxxxx) menetluskuluna sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista K.H-lt (elukoht xxxxxxx) menetluskuluna ekspertiisitasu 200 (kakssada) krooni riigituludesse. 7 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista K.H-lt (elukoht xxxxxx) menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 1923.40 (üks tuhat üheksasada kakskümmend kolm krooni ja 40 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Lembit Viitase osavõtu eest kohtueelsest menetlusest. Sundraha ja ekspertiisitasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
  2. Kaitsjatasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
  3. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige Kohtunik H.Väinaste L.Sarnet Viru Ringkonnakohus 03.märtsil 2006.a o t s u s t a s: Viru Maakohtu 10.jaanuari 2006.a kohtuotsus K.H süüdistusasjas jätta muutmata ning apellant Kaido Kooga apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 24.aprilli 2006.a Riigikohtu määrusega. Kohtunik L.Sarnet

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.