järgi 5 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 k, halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 4-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld,süüdistuses
K.H on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles 25.06.2003 Lääne-Viru Maakohtu poolt karistatud
alusel viie kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud, 20.02.2005 kell 04.10 juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit xxxxxx, registreerimismärk xxxxxxxxx linnas xxxxx tänaval. Seega K.H, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud sellise teo eest, pani toime
Süüdistatav K.H ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava K.H ütlustest kohtuistungil nähtub, et 19.02.2005 kella 19-ks läks ta oma bussiga xxxxx elava sõbra xxxxxx sünnipäevale, parkides bussi aia ette. Süüdistatava K.H sõnul tulid sünnipäevale veel A K ja S nimeline naisterahvas ning hiljem peale kella 22 või 22.30 S N oma isikliku autoga xxxxxx. Süüdistatava K.H väitel parkis S N oma auto ninaga vastu tema bussi. Süüdistatav K.H tunnistas, et tarvitas sünnipäeval alkoholi. Süüdistatav K.H kinnitas, et kella 3 paiku hakkasid nad sünnipäevalt ära tulema, sest S N oli öelnud, et läheb järgmisel päeval tööle ja peab koju minema. Süüdistatava K.H väitel läksid nad A K baari ning S N läks koju. Süüdistatava K.H sõnul baaris normaalset rahvast ei olnud, mistõttu ta läks koju, kuid sinna ta ei jäänud, sest oli toavõtmed jätnud I S juurde. Süüdistatava K.H ütlustest nähtub, et ta läks I S juurde tagasi. Süüdistatava K.H väitel oli I S maja uks lahti ja ta tegi koridoris suitsu. Süüdistatav K.H tunnistas, et ütles I S, et oli võtmed maha jätnud, mispeale I S läks tuppa, tõi talle võtmed ja ta lahkus. Süüdistatava K.H väitel võis olla tund aega möödunud sellest ajast, kui ta koos teiste sünnipäevalistega I S juurest lahkus. Süüdistatav K.H kinnitas, et kui ta I S juurest lahkus, siis nägi ta politseiautot tee peal. Süüdistatava K.H sõnul V V, kes oli I S endine elukaaslane ja teine politseinik tulid autost välja talle maja hoovi järele. Süüdistatav K.H mäletas V V ütlemist, et nüüd läheme ekspertiisi. Süüdistatav K.H väitis, et ütles neile, et ta pole sõitnud, kuid on joonud. Süüdistatava K.H sõnul 2 hakati tal kohe selja tagant käsi väänama ning teda auto poole vedama. Süüdistatava K.H väitel ta libises ja kukkus kõhuli, mispeale A T lõi teda jalaga rindkeresse. Süüdistatava K.H sõnul pandi tal peale maast püsti tõusmist käed raudu ja ta istus autosse, et sõita otse Rakvere Haiglasse. Süüdistatav K.H kinnitas, et Rakvere Haiglas oli ta andnud vere ja öelnud arstile, et teda peksti. Süüdistatav K.H tunnistas, et seejärel tekkis tal vajadus tualetti minna ja ta läks sinna sellest kellelegi ütlemata. Süüdistatav K.H kinnitas, et kui ta tualetist tagasi tuli, olid politseinikud lahkunud, võttes kaasa tema jope. Süüdistatava K.H ütlustest nähtub, et ta helistas linnast Ühispanga telefoniautomaadist A S xxxxx ning A S naine sõidutas ta algul xxxxx ning seejärel xxxxxx. Süüdistatava K.H väitel oli ta läinud xxxxx politseisse, aga seal ei olevat olnud kedagi. Süüdistatav K.H tunnistas, et võis olla teisel päeval, kui ta helistas V V, öeldes, et tahab jopet kätte saada. Süüdistatava K.H sõnul oli V V öelnud, et tulgu ta sinna ja ajagu asjad korda. Süüdistatav K.H kinnitas, et 23.02.2005 sai ta jope kätte ja siis vormistas V V ka paberid, millele ta ei olnud nõus alla kirjutama. Süüdistatava K.H väitel oli V V öelnud, et teeb talle niikuinii ära, et ükskõik, kas ta kirjutab alla või mitte. Süüdistatava K.H sõnul oli V V rääkinud ka varem, et teeb talle esimesena ära. Süüdistatav K.H kinnitas, et tol päeval ta S N autoga ei sõitnud, kuid on paar korda varem seda autot kasutanud, küsides selleks S N võtmed ja dokumendid. Süüdistatava K.H väitel olid sel päeval auto võtmed kogu aeg S N käes ning tema küll ei näinud, et keegi seltskonnast oleks väljas käinud. Süüdistatav K.H kinnitas, et ta ei ole S N koos elanud. Tunnistaja Vivika Vetka ütlustest kohtuistungil nähtub, et 20.02.2005 olid nad A T patrullis, teostades liiklusjärelevalvet. Tunnistaja V V avaldas, et nad sõitsid mööda Laia tänavat Õuna tänava suunas, kui sealt läks kiiresti üle üks sõiduauto. Tunnistaja V V sõnul hakkasid nad sellele autole järele sõitma ning kui jõudsid järele, siis Päikese tänava alguses panid sinisepunase vilkuri tööle, kuid auto ei peatunud. Tunnistaja V V väitel andsid nad peatumismärguande ka tulede vilgutamisega, aga auto sõitis edasi Päikese tänava lõppu, sealt Kalda tänavale ja edasi Võidu tänavale. Tunnistaja V V kinnitas, et kui auto jäi seisma ja autost keegi välja jooksis, siis ta nägi, et see oli K.H, kes tahtis joosta Võidu 29 tema endisele elukaaslasele I S kuuluvasse majja, kuid maja uks oli lukus. Tunnistaja V V sõnul oli tegemist Siiri Nooskale kuuluva sõiduautoga xxxxx, kusjuures ta algul arvas, et S N poeg sõidab selle autoga. Tunnistaja V V kinnitas, et ta jooksis K.H-le kohe järele ja sai K.H trepi pealt kätte, küsides viimaselt auto dokumente ja seda, miks viimane ära jooksis. Tunnistaja V V väitel oli K.H vastanud, et tal ei ole vaja mingeid dokumente näidata, tulnud trepist alla ja läinud värava poole. Tunnistaja V V väitel oli K.H öelnud, et tema ei ole autoga sõitnud. Tunnistaja V V kinnitas, et K.H ei tahtnud edasi tulla, üritades aktiivselt käte ja jalgadega neid eemale lükata. Tunnistaja V V ütlustest nähtub, et seejärel tegi K.H end nii lõdvaks, et nad ei jõudnud teda vedada ning viskas pikali, pannes käed kõhu alla. Tunnistaja V Vavaldas, et korraldusele püsti tõusta K.H ei allunud, mistõttu A T tõmbas tal jõuga käed kõhu alt välja, väänas käed selja taha, pannes need raudu. Tunnistaja V V kinnitas, et nad mõlemad tõmbasid K.H püsti ja panid viimase patrullautosse, kus tahtsid joovet kontrollida, kuid K.H ei olnud sellega nõus, mistõttu nad pidid ta toimetama Rakveresse ekspertiisi. Tunnistaja V V ütlustest nähtub, et nemad istusid eesruumis, kui õde tuli kuskil 10-15 minuti pärast, teatades, et läks korraks mingeid asju võtma, kuid kui tagasi tuli, oli K.H kadunud. Tunnistaja V V oletas, et K.H lahkus Rakvere Haiglast keldrikorruse ukse kaudu. Tunnistaja V V kinnitas, et 23.02.2005 vormistas ta K.H suhtes materjalid ning K.H sai ka oma jope kätte. Tunnistaja V V väitel kirjutas K.H alla ainult menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile, mujale ei 3 olnud ta nõus alla kirjutama. Väärteoprotokolli koostamise ja rikkumise kuupäeva parandamist põhjendas tunnistaja V V sellega, et need kuupäevad läksid tal väärteoprotokolli hiljem koostades segi, kuid peale protokolli koopia andmist K.H-le ei ole ta neid enam parandanud. Tunnistaja V V ütlustest nähtub, et enne S N auto teisaldamist püüdsid nad viimasega kontakti saada, kuid see ei õnnestunud. Tunnistaja V V väitel teisaldati S N auto, sest auto uksed olid lahti ning auto segas liiklust, olles tee peal. Tunnistaja V V sõnul on S N ja K.H olnud kaks aastat lähedasem suhe, kusjuures nad elasid koos Tapal xxxxxx. Tunnistaja V V kinnitas, et ta ei ole varasemal ajal väljendanud K.H suhtes vaenu ega öelnud ka protokolli koostamise ajal, et teeb talle niikuinii ära. Tunnistaja A T andis kohtuistungil tunnistaja V V analoogseid ütlusi, lisades, et enne neid sündmusi ei ole tema K.H-ga kokku puutunud, samuti ei olevat ta tundnud S N ja I S varem. Tunnistaja A T väitel teostas ta 20.02.2005 koos V V liiklusjärelevalvet, olles Laial tänaval, kui nägid sõitmas märgatavalt kiiremini kui 50 km/h punast värvi sõiduautot xxxx, otsustades seda kontrollida. Tunnistaja A T sõnul tagaajamise käigus nad kaotasid võib-olla sekundiks auto silmist, kui toimus manööver paremale või vasakule. Tunnistaja AT kinnitas, et nimetatud auto peatus lõpuks Võidu tänaval, uks käis lahti ja juht jooksis välja V V endise elukaaslase maja hoovi. Tunnistaja A T ütlustest nähtub, et tema ei olnud juhti varem näinud, kuid V V teadis teda ja jõudis kõrvalistujana ka esimesena temani joosta. Tunnistaja A T väitis, et tema K.H suhtes vägivalda ei tarvitanud ega kujuta ka ette, kust K.H sai oma vigastused. Tunnistaja SN kinnitas kohtuistungil, et tema tuli I Ssünnipäevale 19.02.2005 õhtul kella 10 paiku peale tööd oma autoga xxxxx, registreerimismärgiga xxxx, jättes auto I S maja ette K.H bussi vastu teepeenrale, lukustades puldist auto uksed. Tunnistaja S N väitel lahkus ta koos K.H ja A K kella 3 paiku, sest tal oli järgmine päev tööpäev. Tunnistaja S N sõnul oli ta enne seda, kui nad I S juurest minema hakkasid ja mehed olid jäänud koridori veel suitsu tegema, paar minutit oma auto mootorit soojendanud ning auto uksed jälle puldist kinni pannud. Tunnistaja S N avaldas, et tema läks koju, kuid oli selline jutt, et K.H ja A K lähevad edasi baari. Tunnistaja S N väitel olid auto võtmed ja dokumendid tema käes ning ta ei andnud sel õhtul võtmeid kellegi kätte. Tunnistaja S N sõnul on üksnes K.H varem tema autot kasutanud, olles passis kasutajana sees. Tunnistaja SN avaldas, et kui ta eelmise aasta jõulude ajal auto ostis, siis võttis ta osa raha K.H-lt võlgu. Tunnistaja S N väitis, et kui ta auto peale teisaldamist kätte sai, olid auto uksed lahti. Tunnistaja S N järeldas, et kuna võtmed olid tema käes, siis hüppas lukk ise lahti. Tunnistaja SNarvates teadis V V seda, et sõiduauto xxx kuulub talle. Tunnistaja S N kinnitas, et on elanud aadressil xxxxx juba 7-8 aastat, kuid ei ole elanud seal koos K.H-ga . Tunnistaja I S kinnitas kohtuistungil, et pidas oma sünnipäeva 19.02.2005 ning et see oli laupäevane päev. Tunnistaja I S sõnul olid sünnipäeval K.H, A K, S ning S N, kes tuli peale kella
järgi kvalifitseeritavas kuriteos, süüdistades politseitöötajaid teda alusetult süüstavate ütluste andmises. Kokkuvõtvalt loeb kohus süüdistatava K.H süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks tunnistajate V V ja A T ütlustega, väärteoprotokolliga (tl 7), AS Rakvere Haigla joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 6 20.02.2005, millisest nähtub, et süüdistataval K.H tuvastati keskmine alkoholijoove (tl 9) ja Lääne-Viru Maakohtu kohtuotsusega 25.06.2003 (tl 25-27). Süüdistatava K.H poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti
järgi kvalifitseeritud, sest süüdistatav K.H juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, olles Lääne-Viru Maakohtu kohtuotsusega 25.06.2003 karistatud sellise teo eest viie kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava K.H karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei leia. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava K.H isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat K.H on analoogse teo eest varem kriminaalkorras 1-l korral karistatud. Süüdistatavat K.H on halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest 4-l korral karistatud.
Arvestades eeltoodut ei pea kohus rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistuse mõistmist süüdistatavale K.H-le põhjendatuks. Kohus leiab, et süüdistatavat K.H ei tuleks toimepandud kuriteo eest karistada reaalse vangistusega, vaid karistuse eesmärke on süüdistatava K.H 6 puhul võimalik saavutada vangistusega, millise võib tema suhtes
alusel jätta tingimisi kohaldamata, määrates talle sealjuures katseajaks kaks aastat.
lg 1 sätestab, et kohus võib võtta süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks juhtimisõiguse, kui isik mõistetakse süüdi mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-10-03 12.02.2003 (RT III 2003, 5, 53) väljendanud seisukohta, et korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest tuleb juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ja ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada. Kohus leiab, et süüdistatava K.H suhtes kuuluvad kohaldamisele
MS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.H
järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel võtta K.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks ja kuueks kuuks. Mõistetud vangistust ei pöörata
alusel täitmisele, kui K.H ei pane kahe aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Määrata K.H katseajaks Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. K.H-le määratud katseaja alguseks lugeda 10.01.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.