järgi lühimenetluses Prokurör Egon Oja Süüdistatav Kaitsja G.U Ik: XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX Tallinnas Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: kriminaalkorras puudub, väärteokorras karistatud 17 korral Advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON 1. G.U süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada G.U-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta G.U-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud G.U suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et G.U temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada G.U järgima katseajal kontrollnõudeid: elada alalises elukohas XXX Tallinnas ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu 1 Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
p 1 alusel arvestada G.U-le määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 09.10.
Kohtuistungil süüdistatav G.U seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi, kuid leidis, et ema on 2 sellise kohtlemise ära teeninud ja ta ei kahetse midagi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kannatanu leidis, et süüdistatav tuleb kas paigutada haiglasse või vanglasse, kuid ta ei soovi koos pojaga elada. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 18.05.2007 koostatud kannatanu SV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt avaldas kannatanu, et sama päeva hommikul viibis oma kodus XXX. Kodus oli ka kannatanu poeg G.U , kes oli kaine. Poeg palus sigaretti, kuid kannatanu ei andnud. Sellele keeldumisele vastas poeg peoga löögiga kannatanule näkku. Ehmus sellest ja jooksis korterist välja. Kui õhtul tagasi tuli, siis oli poeg nuusutanud liimi, muutus agressiivseks, karjus kannatanu peale. Kartes, et poeg hakkab uuesti peksma, kutsus politsei. (t/l 2-5 kr asi 1-07-7672) 18.05.2007 koostatud politseijuhtivkonstaabli Jevgeni Bõstrovi ettekandest nähtuvalt oli juhtivkonstaabel koos komissar Marko Villemsoniga patrullis ning kell 15.50 sai juhtimiskeskuselt väljakutse aadressile XXX, kus uimas poeg tuleb kallale. Kohale jõudes selgus, et teataja oli SV, kelle sõnul toksikomaanist poeg G.U peksis teda. Vägivallatseja toimetati politseiosakonda. (t/l 6 kr asi 1-07-7672) 18.05.2007 koostatud perevägivalla infolehest nähtuvalt peksis poeg oma ema. (t/l 7 kr asi 1-07-7672) 18.05.2007 koostatud kahtlustatava G.U ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav, et 18.05.2007 päeval nuusutas liimi. Pärast seda tuli ema töölt koju ja kutsus politsei. Enne seda hommikul, täpselt ei mäleta kas kodus või Balti Jaama kasiino juures lõi tõesti emale näkku, sest tundus, et ema võttis tema raha ära. Neil oli ka varem tüli olnud ja siis lõi ta ema kepiga. (t/l 10-13 kr asi 1-07-7672) 11.05.2007 koostatud kannatanu SV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tuli kannatanu 11.05.2007 kella 17.00 ajal koju. Kodus oli poeg G.U , kes istus ja nuusutas liimi. Ütles pojale, et see läheks kodust minema, kuid poeg haaras kepi ja lõi teda ühe korra kepiga vastu kätt, teist korda vastu pead. Kannatanu jooksis välja ja kutsus politsei. Kui politsei saabus, hüppas poeg aknast välja ja jooksis ära. Kannatanu läks traumapunkti ja tal fikseeriti peksmisjäljed. Vasakul käel paistetas üles väike sõrm ja laubal oli sinine muhk. Poeg nuusutab pidevalt liimi, siis muutub ta agressiivseks ja tigedaks. (t/l 23-25 kr asi 1-07-7672) SA PERH Mustamäe korpuses koostatud patsiendikaardist nähtuvalt tuvastati kell 19.15 alanud ja 19.40 lõppenud arstliku läbivaatuse käigus, et SV vasaku käe viies sõrm on hematoomis ja turses, paremal pool otsmikul põrutus. (t/l 26 kr asi 1-07-7672) 16.05.2007 koostatud kahtlustatava G.U ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav temale inkrimineeritud süüteo toimepanemist, seletades, et oli ema peale vihane. (t/l 29-31 kr asi 1-07-7672) 26.08.2007 koostatud kannatanu SV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kannatanu 26.07.2007 kella 14.00 ajal koos oma poja G.U-ga sadama kandis uue võõrastemaja XXX juures ning poeg lõi teda selga. Kannatanu kukkus ja poeg lõi uuesti. Kannatanul oli valus. Poeg ei olnud purjus, lihtsalt niisama lõi, ilma põhjuseta. Poeg läks minema ja kannatanu tõusis püsti ning ei teadnud mida teha. Arsti juurde ei läinud, kehavigastusi ja sinikaid ei olnud. Oli ainult valus. (t/l 2-5 kr asi 1-07-12424) 26.09.2007 koostatud kannatanu SV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt liikus kannatanu 26.08.2007 kella 14.00 ajal üksinda Tallinna Sadama juures olevas XXX kaupluses ning pärast kauplusest väljumist suundus võõrastemaja XXX suunas. Ootamatult kella 14.00 ajal sai selja tagant rusikahoobi, mille tõttu vajus selili. Kuhu täpselt löödi, ei mäleta. 3 Tundis valu seljas vöö koha pealt. Kukkumise ajal nägi, et lööjaks on tema poeg G.U . Kui oli istukile tõusnud, lõi Eduard teda uuesti parema käe rusikaga vastu paremat õlga. Pärast seda poeg eemaldus Merekeskuse poole umbes 20 meetri kaugusele tühermaale ja jäi vaatama mida kannatanu edasi teeb. Läks juuksurisalongi ja rääkis mis juhtus ning soovitati teatada politseisse. Kutsus politsei, kuid politsei ei tulnud, sest oli kogemata andnud vale aadressi. XXX oli ostnud 0,3 liitrise purgi džinni ja oli jõudnud sealt juua paar lonksu kui esimese löögi sai. Hetkel kodus ei ela, sest kardab poega. (t/l 67 kr asi 1-07-12424) 01.10.2007 koostatud kahtlustatava G.U ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist ja seletas, et 26.08.2007 läks koos ema S sadama juures asuvast XXX koju XXX poole. S rääkis liiga palju, tülitsesid ja seetõttu lõi teda peopesaga vastu paremat õlga. Ema kukkus seepeale vasakule küljele ning siis lõi veel kord ühe korra vastu õlga. Kokku lõi kaks korda vastu õlga. Lõi, sest oli ema peale kuri. Kahetseb tehtut. (t/l 10-12 kr asi 1-07-12424) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud G.U süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu SV ütlusi ning kriminaaltoimikus asuvaid meditsiinidokumente ja ettekannet, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
järgi, so teise inimese kehalise väärkohtlemisena, mis on teise inimese tervise kahjustamine, sealhulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Kriminaaltoimikus kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et süüdistatav lõi kannatanut kepiga vastu kätt ja pähe, samuti käega näkku, samuti käega vastu õlga. Kokku kasutas süüdistatav kannatanu suhtes vägivalda kolmel korral. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud teise isiku väärkohtlemisena, kuivõrd süüdistatav lõi kannatanut, tekitades sellega kannatanule tervisekahjustusi ja füüsilist valu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime isiklike suhete pinnalt ning patsiendikaardist ja kannatanu korduvatest ütlustest nähtuvalt oli kannatanule tekitatud kergemat liiku tervisekahjustused ja füüsilist valu. Samas pandi inkrimineeritud tegu toime naisterahva vastu. Arvestades peale selle ka süüdistatava isikut, so seda, et süüdistataval on pikemat aega puudunud legaalne ja maksustatav sissetulek, siis ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad reaalsed võimalused selle tasumiseks, mida näitavad ka süüdistatava karistusandmed, milliste kohaselt on süüdistatavale väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid senini tasumata. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava süü tunnistamisest, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas, arvestades seda, et süüdistatavat süüdistatakse korduvas vägivallatsemises naisterahva suhtes, sealjuures oma ema suhtes, siis ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, kuivõrd süüdistatav, olles teadlik sellest, et samalaadses süüdistuses on kriminaalasi juba kohtu menetluses, jätkas samalaadsete tegude toimepanemist, mis näitas seda, et ta suhtub ükskõikselt võimalikku karistusse ning üleolevalt oma ema tervisesse. Samas ei ole süüdistatav varem kohtu poolt karistatud, mistõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse kohene täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta täitmisele pööramata, jättes selle täies ulatuses kohaldamata. 4 Kuivõrd aga kriminaaltoimikust võib teha järeldusi süüdistatava lembuse kohta toksiliste ainete suhtes ja süüdistataval puuduvad legaalsed elatusvahendid, siis peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, millise järelevalve tingimustes on süüdistataval võimalus muuta oma ellusuhtumist ja elulaadi ning tõestada soovi elada edaspidi õiguskuulekalt. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.