1-08-3697\2

(07231605419)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Julia Zautina Kriminaalasi E.L-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 5 Lühimenetlus Prokurör Reena Nieländer E.L Süüdistatav Ik: XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, töökoht: oma sõnade järgi töötas keevitajana, ametlikud andmed töökoha olemasolu kohta puuduvad, elukoht: xxx tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 15.11.2007, vahistatud 16.11.2007 Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 12.01.1996 otsusega KrK § 139 lg 1 – 15 lg 2 järgi rahatrahviga 900 krooni;
2. Tallinna Linnakohtu 05.02.1996 otsusega KrK § 139 lg 1 – 15 lg 2 järgi rahatrahviga 1360 krooni;
3. Tallinna Linnakohtu 06.05.1998 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1-15 lg 2 järgi vabadusekaotusega 5 kuud;
4. Tallinna Linnakohtu 14.05.2003 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7-25 lg 2 järgi tingimisi vangistusega 6 kuud katseajaga 2 aastat;
5. Tallinna Linnakohtu 18.12.2003 otsusega KrK § 199 lg 2 p 4, 7-25 lg 2 järgi vangistus 7 kuud;
6. Harju Maakohtu 09.05.2006 otsusega KarS § 200 lg 1 - 25 lg 2 järgi tingimisi vangistus 11 kuud 28 päeva katseajaga 1 aasta 6 kuud; 1 Kaitsja
7. Harju Maakohtu 08.09.2006 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4-25 lg 2 järgi vangistus 1 aasta 3 kuud. Vabanes 08.08.2007 karistuse kandmiselt. Väärteokorras karistatud 7 korda Vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON
8. E.L süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) aasta.
9. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada E.L-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud.
10. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada E.L-ile mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 8 kuud ärakandmist alates E.L-i kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 15.11.
12. E.L-i suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.
13. E.L-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 5159 (viis tuhat ükssada viiskümmend üheksa) krooni ja 55 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse ärakandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „E.L , 1-08-3697, kaitsjatasu“.
14. E.L-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse ärakandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „E.L, 1-08-3697, sundraha“.
15. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
16. AKi esitatud tsiviilhagi 75 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning E.L-ilt välja mõista AKi kasuks 75 (seitsekümmend viis) krooni.
17. Asitõend: mobiiltelefon №kia 2760 jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel selle omanikule, so AKile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: E.L-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, 14.10.2007 kella 12.00 ajal Tallinnas, Pae 76 asuva parkla juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas avalikult, kuid vägivalda kasutamata AK`i jope taskust mobiiltelefoni №kia 2760, maksumusega 1440 ja rahakoti, maksumuseta, milles oli sularaha 75 krooni, ID-kaart ja Ühispanga kaart AK`i nimele, seega varastas AK`ile kuuluvaid esemeid kogumaksumusega 1515 krooni. 2 Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, 15.11.2007 kella 23.10 ajal Tallinnas, Viru 24 asuva baari Kolumbus Krisostomus ees, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas avalikult, kuid vägivalda kasutamata varastada EOL kaelast hõbeketti, väärtusega 1092 krooni (70 eurot), tirides hõbeketi kaelast, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti politseiametnike poolt kinni ning hõbekett tagastati EOL`le Seega pani E.L toime KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ette nähtud kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise ning avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Kohtuistungil süüdistatav E.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 15.11.2007 koostatud kannatanu EOL ülekuulamisprotokollist nähtuvalt väljus kannatanu 15.11.2007 kella 23.10 ajal Viru 24 asuvast baarist ja jäi seisma Viru ja Valli tänavate ristmikul. Mõne hetke pärast tuli tema juurde meesterahvas ja võttis vasaku käega kannatanu ümbert kinni ning parema käega rebis kaelast hõbeketi väärtusega 70 eurot, so 1050 krooni. Püüdis meest takistada, hakkas karjuma. Baarist väljusid kaks meest ja portjee ning pidasid mehe kinni. Rüseluse käigus läks kaduma kõrvarõngas väärtusega 450 krooni. Kokku tekitati varalist kahju 1500 krooni. Kui keti kätte sai, siis avastas, et see on katki. Soovib esitada tsiviilhagi 1500 krooni nõudes. See tuleks tasuda arvelduskontole Sampo pangas nr XXXXXXXXXXXXX. (t/l 2-5) 16.11.2007 koostatud kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas E.L , et kahtlustuse sisu on arusaadav, kuid kuna oli purjus, siis ei mäleta midagi. Ei usu, et võis sellist tegu toime panna. (t/l 16-19) 29.11.2007 koostatud tunnistaja VZ ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 15.11.2007 jalgsipatrullis ja kella 23.30 ajal liikus koos SM Vana-Viru tänava poolt Viru tänava poole. Viru ja Müürivahe ristmikul oli viieliikmeline seltskond. Üks oli selili maas ja teine hoidis põlve lamaja rinnal. Selgitati, et sama mees oli ühelt naisterahvalt vägivalda kasutades kaelaketi ära võtnud. Kannatanu oli baaris ja ta kutsuti välja ning kannatanu näitas mehele, kes oli temalt keti ära tõmmanud. Mees eitas kõike. Läksid samasse kohta tagasi, kus nad pikali olid olnud ning leidsid lume seest keti. (t/l 30-32) 22.10.2007 koostatud kannatanu AKi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kannatanu 14.10.2007 kella 11 paiku Pae 76 maja juures, kus avati uus kasiino ja seal oli väike pidu. Kella 12 ajal hakkas koju minema Pae 49 maja poole. Ostis kaupluste juures kioskist sigarette ja pani raha jope taskusse. Liikus läbi parkla ja siis tundis lööki vasaku jala piirkonda ning kukkus maha. Tundis kuidas jope taskust võeti ära sularaha 75 krooni, ID kaart, Ühispanga kaart ja mobiiltelefon maksumusega 1440 krooni. Helistas samal päeval kella 19 ajal oma telefonile, vastati vene keeles. 15.10.2007 helistas uuesti, kuid telefon oli välja lülitatud. Varalist kahju tekitati 1515 krooni. Kuivõrd telefon tagastati, siis on jäänud hüvitamata varaline kahju 75 krooni. (t/l 52-55, 56-61) Teatisest Kodakondsus- ja Migratsiooniametile isikut tõendava dokumendi kaotsimineku või hävimise kohta nähtub, et 22.10.2007 on AK pöördunud Ida 3 Politseiosakonda avaldusega selle kohta, et 14.10.2007 on ta kaotanud isikutunnistuse. (t/l 62) Elisa Eesti AS liitumislepingust nr XXX nähtuvalt on AK 05.10.2007 sõlminud liitumislepingu ning tema mobiiltelefoni numbriks oli XXX. (t/l 63) 05.10.2007 koostatud arve nr XXX, millest nähtuvalt on AK ostnud mobiiltelefoni №kia 2760 Gray hinnaga 1440 krooni. (t/l 64) 29.10.2007 koostatud tunnistaja OM ülekuulamisprotokollist nähtuvalt töötab tunnistaja pandimajas asukohaga Pae
18. 16.10.2007 tuli pandimajja E.L , keda teab kui püsiklienti. Ta tõi pandimajja mobiiltelefoni №kia ja pantis selle, öeldes, et õhtul ostab välja. Seetõttu ei hakanud kviitungile kirjutama telefoni imei-koodi ja mudelit. Järgmisel hommikul ostis E.L telefoni välja. Telefon oli №kia, lahti käiv, metalli värvi. E.L oli noormehega, keda tunnistaja ei tunne. (t/l 65-70) 16.10.2007 koostatud laenu- ja käsipandileping, millest nähtuvalt on E.L-i nimeline isik pantinud mobiiltelefoni №kia ja saanud selle eest 575 krooni. Panditud vara väärtuseks loeti 500 krooni. Pantija isikuandmetest nähtuvalt on pantijaks olnud E.L J, ik: XXX, dokumendina on esitatud vabastamistõend nr
19. (t/l 71) 25.10.2007 koostatud jälitustegevuse protokollist nähtuvalt on politseiinspektor Vadim Kirjanov tuvastanud, et telefoni imei-koodiga XXX omanikuks on AK. EMT AS võrgus on telefoni kasutatud vaid 16.10.2007 abonendiga XXX. Tele2 võrgus on kasutatud alates 17.10.2007 kuni 21.10.2007 abonendiga XXX. Elisa AS võrgus on kasutatud alates 14.10.2007 kuni 16.10.2007 abonendiga XXX. Abonent XXX kuulub AKile, abonendid XXX ja XXX on kõnekaardid ja numbrite kasutajaid ei õnnestunud tuvastada. (t/l 73) 29.10.2007 koostatud kahtlustatava E.L-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et ei ole kuritegu toime pannud. 14.10.2007 läks mööda Pae tänavat ja Lasnamäe turu lähedal nägi maas lamamas meesterahvast. Mehel oli käes mobiiltelefon ja ta võttis telefoni käest ära. Temalt rahakotti ei võtnud ja riideid läbi ei otsinud. Läks kohe Pae 64 asuvasse pandimajja ja andis mobiiltelefoni sinna ning õhtul ostis välja. Nägi sama meest ühe korra tänaval ja tahtis telefoni tagasi anda, kuid mees oli purjus. Ütles mehele, et telefon on tema käes ja annab telefoni tagasi kui mees on kaine. Kasutas telefoni ja pani sinna kaardi numbriga XXX. Teadis, et mees elab kuskil läheduses, sest iga päev nägi teda Lasnamäe turul. Mees oli iga päev purjus. (t/l 108113) 29.10.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi mobiiltelefoni №kia 2760, milline telefon on kokku pandav, metalli värvi korpusega. Mobiiltelefon tagastatud AKile. (t/l 116-119) 29.10.2007 koostatud AKi ja E.L-i vastastamisprotokollist nähtuvalt seletas AK, et on E.L-i näinud varem Lasnamäe turul, kuid tema nime ei tea. 14.10.2007 läks ja tundis, et teda löödi üks kord vastu vasakut jalga allpool põlve. Kukkus põlvili ja tundis, et keegi tõmbab seljasoleva jope vasakust taskust rahakoti ja mobiiltelefoni. Kes see oli, seda ei näinud. E.L ei ole pärast seda tema juures käinud ega ole teda üldse näinud. E.L seletas, et on A.K näinud korduvalt Lasnamäe turul, ta on pidevalt purjus. Tema nime ei tea. 14.10.2007 kui A.K lamas purjuspäi maas, võttis temalt ära mobiiltelefoni. A.K lamas asfaldil ja oli purjus. Püüdis teda maast üles tõsta, aga ei suutnud. Siis võttis mobiiltelefoni, kuid rahakotti ei võtnud. (t/l 120-123) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava E.L-i osaliselt süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu AKi ja EOL ütlusi, tunnistajate VZ, OM ütlusi, Elisa Eesti AS liitumislepingut, laenu- ja käsipandilepingut, jälitustegevuse protokolli, asitõendi vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatava E.L-i süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. 4 Kuigi süüdistatav on kohtueelsel menetlusel väitnud, et ta ei mäleta 15.11.2007 toimunut, kuivõrd oli joobes, siis kannatanu EOL on osutanud just E.L-ile kui isikule, kes temalt kaelast hõbeketi rebis. Sündmuskohal peeti E.L kinni ja oodati ära politseiametnike saabumine. Seejuures kinnitas VZ, kes sündmuskohale saabus, et kinni peetu oli just E.L ja sündmuskohalt leiti ka hõbekett. Arvestades kannatanu EOL ja tunnistaja VZ riimuvaid ütlusi, samuti süüdistatava kinnipidamise ja varastatu ülesleidmise fakti, millised asjaolud samuti riimuvad, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü kannatanu vara hõivamises on tõendamist leidnud. Peale selle süüdistatakse E.L-i ka selles, et ta varastas AKilt mobiiltelefoni, rahakoti ja selles olnud 75 krooni sularaha, isikutunnistuse ning pangakaardi. E.L tunnistas ainult mobiiltelefoni vargust, eitades muude asjade varastamist. Seejuures on süüdistatav seletanud, et ta võttis mobiiltelefoni maas lamavalt kannatanult ja lubas telefoni tagasi anda kui kannatanu kaineks saab. Ometigi peeti süüdistatav kaks nädalat hiljem kinni koos varastatud mobiiltelefoniga. Kannatanu on seletanud, et teda löödi tagantpoolt vastu jalga ja temalt võti ära nii mobiiltelefon kui ka rahakott. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tarvitavat kannatanu tihti alkoholi ja süüdistatav on tahtnud seda asjaolu enda kasuks pöörata. Samas peab kohus kannatanu ütlusi usaldusväärsemaks, kuivõrd kannatanu on selgitanud, et pärast kioskist sigarettide ostmist tungiti talle kallale ja võeti asjad ära. Seega mäletas kannatanu oma liikumist hästi ning asjaolu, et ta oli alkoholi tarvitanud, ei mõjunud tema mälule selliselt, et ta poleks võimeline mäletama seda, kuidas temalt asjad ära võeti. Kohus suhtub süüdistatava ütlustesse kriitiliselt ka seetõttu, et süüdistatava ütlused on ebaloogilised. Väidetavalt oli süüdistatav tahtnud kannatanule mobiiltelefoni tagasi anda, kuid kuna kannatanu oli purjus, siis olevat öelnud, et tagastab kannatanule telefoni siis kui kannatanu on kaine. Samas seletas kannatanu, et pärast temalt asjade äravõtmist ei ole ta süüdistatavat enam näinud, veel vähem on süüdistatav talle telefoni pakkumas käinud. Kohtu arvates on süüdistatava väide telefoni tagastamise soovi kohta naiivne, kuivõrd ta peeti kahe nädala möödudes koos telefoniga kinni, samuti oli ta vahepeal telefoni pantinud. Seega käitus ta võõra vallasasjaga kui oma varaga. Kohtu arvates puudub süüdistataval õigus otsustada võõra vara saatuse üle sõltuvalt sellest kas vara omanik on kaine või mitte. Ka vara tagastamine ei saa sellest sõltuda. Seetõttu leiab kohus, et kannatanu ütlustesse tuleb suhtuda kui usaldusväärsetesse ja süüdistatava osaliselt süüd tunnistavad ütlused tuleb lugeda ebausaldusväärseteks ning kohus leiab, et kannatanu ütluste, liitumislepingu, tunnistaja OM ütluste ja käsipandilepinguga, samuti teatisega isikutunnistuse kaotsimineku kohta on süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava E.L-i käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli E.L temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguse ja röövimise toimepanemise eest karistatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt vabanes süüdistatav viimase karistuse kandmiselt 08.08.
20. Eelmärgitud karistus ei olnud uute varguste toimepanemise ajaks kustunud. Seega oli E.L KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuks. Kriminaalasjast nähtuvalt rebis süüdistatav tänaval kannatanu EOL kaelast hõbeketi. Seega pani süüdistatav varavastase kuriteo toime avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Ka AKilt võttis ta tänaval avalikult ära A.Ki vara, lüües kannatanut vastu jalga. Samas ei pöördunud A.K meditsiiniasutusse esmaabi saamiseks, kuivõrd vigastused tal puudusid. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise ning mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, so KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on A K esitanud tsiviilhagi 75 krooni nõudes ning kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue on põhjendatud, kuivõrd varaline kahju tekkis süüdistatava süülise käitumise tulemusena. Tagamaks kannatanu varalise seisundi viimise 5 sellisesse seisundisse nagu see oli enne kuriteo toimepanemist, leiab kohus, et taolise varalise olukorra ennistamine on võimalik vaid varalise kahju tekitanud isiku rahaliste vahendite arvelt. Seetõttu leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi 75 krooni nõudes kuulub täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana ülekuulamisel avaldatud kahetsust ei pea kohus võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna, kuivõrd süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kellel puudub alaline ja legaalne sissetulek ning teda on korduvalt karistatud just varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja iga kord pärast karistuse kandmiselt vabanemist on teda taas kinni peetud uute varavastaste kuritegude toimepanemiselt. Seega on tema põhiliseks elatusallikaks varavastastest süütegudest saadav tulu. Tema varasem käitumine näitab ilmselgelt seda, et avaldatud kahetsus ei ole tõsiseltvõetav. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Peale selle nähtub kriminaaltoimikust ka asjaolu, et ta ei ole tasunud temale aastate vältel määratud rahatrahve. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et süüdistatava tahtlus ei olnud enam suunatud väheväärtuslike vallasasjade vastu, kuigi varastatu maksumus oli väheväärtusliku vallasasja maksumuse lähedane. AKile tekitas ta varalise kahju 1515 krooni ulatuses, EOLle 1500 krooni ulatuses. Viimase karistuse kandmiselt vabanes ta 2007 aasta augustis ja uue kuriteo pani toime kahe kuu möödudes, seejärel veel ühe kuu möödudes ja ajal, mil eelmises kriminaalasjas toimus kohtueelne menetlus. Kohus leiab, et korduv varavastaste kuritegude toimepanemine välistab karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Küll peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuivõrd üks kuritegudest jäi katse staadiumisse ja tekitatud varaline kahju ei olnud oluline. Seejuures aga peab kohus karistuse määra valikul oluliseks asjaolu, et süüdistatav on toime pannud vargused avalikult, mis kohtu arvates näitab nende tegude ja süüdistatava suuremat ohtlikkust. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt kohtulikult karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning pärast iga karistust on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat E.L-i varem kohtu poolt karistatud kriminaalkorras 7 korda. Seega ei ole varasemad karistused sundinud teda loobuma uute süütegude toimepanemisest. Taolised isikuandmed viitavad ilmselgelt asjaolule, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning jätkab vabadusse pääsedes uute varavastaste kuritegude toimepanemist, mida ta nii aastate jooksul kui ka vahetult pärast viimase karistuse kandmiselt vabanemist juba korduvalt ja järjekindlalt on suutnud tõestada. Seetõttu arvestades süüdistatava isikuandmeid, toimepandud kuritegude iseloomu ja eesmärki ning nende toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Märt Toming kohtunik 6