← Eesti

1-07-6229\2

KOHTUOTSUS 1-07-6229 EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.juunil 2007.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-07-6229

(05231400588)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Silvi Hindrikson Kriminaalasi S.I süüdistuses KarS § 424 järgi. Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov Süüdistatav S.I elukoht: xxx; isikukood: xxx: kodakondsus- EV; haridus: keskeriharidus; emakeel: vene keel; töökoht- töötab mitteametlikult; varem karistatud nii kriminaal-kui ka väärteokorras: - 10.10.1997.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 1 ja § 183 alusel – mõisteti rahatrahv: 3360.- krooni; - 20.10.2002.a Tallinna PP Põhja PO poolt AS § 70 alusel – mõisteti rahatrahv: 180.- krooni; - 30.12.2002.a Tallinna PP Ida PO poolt AS § 70 alusel – mõisteti rahatrahv: 300.- krooni; - 20.02.2003.a Tallinna PP Ida PO poolt KarS § 262 alusel – mõisteti rahatrahv: 180.- krooni; - 19.11.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 1 alusel – mõisteti rahaline karistus: 2500.- krooni; Tõkend - 06.06.2004.a Põhja Politseiprefektuuri poolt AS § 70 alusel – mõisteti rahatrahv 180.- krooni; - 03.03.2005.a Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 74´19 alusel – mõisteti rahatrahv: 12000.- krooni; - 24.03.2005.a Põhja Politseiprefektuuri poolt LKindlS § 66´1 lg 2 alusel – mõisteti rahatrahv: 1200.- krooni elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Rein Kiviloo RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.I KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista S.I ´le 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui S.I ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 74 lg.2 p.2 alusel määrata, et S.I on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Määrata S.I Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista S.I ´lt sundraha 500 ( viissada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest 400 (nelisada) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa S.I süüdistatakse selles, olles 03.03.2005.a karistatud LS § 74´19 alusel rahatrahviga 12000.- krooni 13.02.2005.a mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas juhtis 22.05.2005.a kell 16.50 Tallinnas Viljandi maanteel liikudes Pärnu maantee suunas mootorsõidukit xxx reg märgiga xxx, olles joobeseisundis. Seega S.I pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. S.I süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – Otsus väärteoasjas nr 2314,05,003533 (koopia), mille kohaselt 13.02.2005.a. pani S.I toime väärteo, kus ta juhtis Tallinnas Lasnamäe linnaosas mootorsõidukit olles alkoholijoobes, millega ta rikkus Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74`19 järgi. Liiklusseaduse § 74`19 alusel määrati S.I-le rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 12 000 krooni ( t .lk. 5 ); Väärteoprotokoll AB 700659 (koopia), mille kohaselt 13.02.2005.a. pani S.I toime väärteo Narva maanteel kus ta juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes ( t .lk.6 ); Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta (koopia), millest nähtub, et 13.02.2005.a. tuvastati S.I alkoholijoove ( t. lk. 7 ); Väärteoprotokoll AB722549, mille kohaselt 22.05.2005.a. pani S.I toime väärteo Viljandi maanteel liikudes Pärnu maantee poole, kus ta juhtis mootorsõidukit Xxxregistreerimismärgiga xxxolles alkoholijoobes ning omamata juhtimisõigust ( t. lk. 8 ); Protokoll joobeseisundi tuvastamise kohta, millest nähtub, et 22.05.2005.a. tuvastati S.I alkoholijoove ( t. lk. 9 ); Kahtlustatava ülekuulamise protokoll, et 03.03.2005.a. karistati teda Liiklusseaduse § 74`19 järgi rahatrahviga summas 12 000 krooni, seetõttu, et tema juhtis 13.02.2005.a. mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Trahv on maksmata seoses materiaalsete raskuste tõttu. 22.05.2005.a. kella 13.00 ajal jõi tema koos kaaslasega 500 grammi viina ja 1 liitri õlut, väikese alkoholisisaldusega. Kella 16.00 ajal istus ta mootorsõiduki Xxxreg. nr. xxxrooli ja sõitis Kiisalt Tallinnasse. Ta sai aru, et on purjus, kuid lootis sõiduauto juhtimisega hakkama saada, seepärast sõitis aeglaselt. Tallinnas Vilde maanteel pidas politseiauto ta kinni ning seejärel tuvastati alkoholijoove. Tunnistab oma süüd ja kahetseb puhtsüdamlikult. Toetab materiaalselt oma tütart (t.lk.23-27) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav S.I on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud 3 puuduvad. S.I on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta ametlikut. S.I karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada S.I `t edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et S.I ` t ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna S.I ei ole tasunud temale mõistetud rahatrahve, samuti puudub tal püsiv sissetulek. S.I kahetsus ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kuid S.I suhtes on otstarbekas kohaldada KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.