1-08-2522 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-2522 (07922200237) Kohtunik Katrin P
§ 139lg 2 p 1,2,3 järgi – vabadusekaotus 6 kuud katseajaga 1 aasta; 2. 04.06.1999.a. Narva Linnakohtu poolt Kr
K § 143 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta;
- 20.01.2000.a. Ida-Viru Maakohtu poolt KarS § 143 lg 2 p 1,2 järgi vabadusekaotus 1 aasta;
- 20.12.2001.a.
§ 139lg 2 p 2,3 järgi vabadusekaotus 4 kuud; 5.
24.05.2002.a.
§ 139
lg 2 p 2,3, § 140 lg 2 p 1,2,3,4, § 143 lg 2 p2, § 185 lg 2 järgi vabadusekaotus 2 aastat ja 3 kuud;
- 07.11.2002.a. Ida-Viru maakohtu poolt KarS § 65 alusel vabadusekaotus 2 aastat ja 3 kuud;
- 30.09.2004.a. Narva Linnakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1, § 200 lg 2 p 7 järgi vangistus 2 aastat ja 7 kuud katseajaga 3 aastat; Kaitsja RESOLUTSIOON Kohus
- 05.07.2006.a. Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 209 lg 2 p 1, § 68 alusel vangistus 2 aastat 10 kuud ja 3 päeva, vandeadvokaat Juho-Enn Aule Juhindudes KrMS §-dest 180 lg 1,3 ja § 248 lg 1 p 5 o t s u s t a s:
- Tunnistada süüdi T.S KarS § 331 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 /neli/ kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada T.S-i karistust eelmise, s.o 05.07.2006.a. Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 9 päeva võrra ja mõista lõplikuks karistuseks vangistus 1 aasta 4 kuud ja 9 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda
- aprill 2008.a
- Tõkendit ei ole T.S-i suhtes kohaldatud. T.S kannab karistust xxx Vanglas.
- Välja mõista T.S-ilt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud: - sundraha 3262.50.- krooni /kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni ja 50 senti / jättes 3262.50 krooni riigi kanda. - määratud kaitsja tasu 2531.10 krooni /kaks tuhat viissada kolmkümmend üks krooni ja 10 senti/ - tasu ekspertiisi eest 400.- krooni /nelisada krooni/ Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas kood 401 viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber
- Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number: 1-08-2522 ja nõude sisu (menetluskulud). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioon vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 4 vaid kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule (hiljemalt 06.05.2008.a) Menetluskulude osas on õigus esitada eraldi kohtuotsusest määruskaebus 10 päeva jooksul peale kohtuotsuse kuulutamist otsuse teinud kohtule. Kokkuleppes toodud süüdistuse sisu ja ettepanek karistuse liigi ning määra kohta: T.S on kokkuleppemenetluse korras kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles kinnipeetav Xxx Vanglas ning omamata arsti ettekirjutust narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamiseks, toimetati 27.06.2007.a kell 13.28 narkootilise aine tarvitamise kahtlusega Xxx Vangla meditsiiniosakonda, kus temale tehtud narkojoobe ekspresstest oli positiivne, mille tagajärjel teostati kohtukeemiaekspertiis, mille akti nr 236 I kohaselt leiti T.S-i uriinist narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli, mis kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr. 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse kord) I nimekirja, kuhu kuuluvad ained, mille käitlemine Eestis on keelatud, v.a. erijuhtudel. Seega pani T.S toime kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise, s.o. KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt 19.02.
- a prokuröri abi Günter Koovit, süüdistatav T.S ja tema kaitsja Juho-Enn Aule vahel sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus süüdistatav T.S karistamist KarS § 331 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusega 4 /neli/ kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada T.S-i karistust eelmise, s.o 05.07.2006.a. Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 9 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 aasta 4 kuud ja 9 päeva. T.S-ile selgitati otsuse jõustumisel määratud kaitsja tasu, ekspertiisitasu ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuotsuse põhjendus: Süüdistatav T.S kinnitab, et jääb kokkuleppe juurde. Tunnistab oma süüdi talle esitatud süüdistuses. T.S kinnitab, et antud kokkuleppe sõlmimine on tema enda vaba tahe. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppe sätteid. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde, kinnitades vabatahtlikku kokkuleppe sõlmimist. Kohtuliku arutelu tulemusena on kohus teinud järeldusele, et T.S-i enda süüditunnistamine KarS § 331 järgi ning kokkuleppe sõlmimine karistuse osas on süüdistatava tõelise tahte avaldus. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. T.S on tahtlikult toime pannud teise astme kuriteo, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kriminaaltoimikus esitatud tõendite põhjal on tõendamisese selge ja kuriteole on antud õige karistusõiguslik hinnang KarS § 331 järgi. Kohus leiab, et süüdistatav T.S-i on võimalik kokkuleppe kohaselt karistada. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p 3,4,9 sätestatud menetluskulud (ekspertiisitasu, määratud kaitsja tasu ja sundraha). Vastavalt § 179 lg 1 p 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2008.a on kuupalga alammäär 4350.- krooni, seega sundraha teise astme kuriteos 6525.- krooni. Kuid kohus leiab, et T.S-i suhtes võib rakendada KrMS § 180 lg 3 ja vähendada menetluskulusid sundraha poole võrra, jättes 3262.50.- krooni riigi kanda. T.S-i on karistatud suhteliselt pikaajalise vangistusega, tema vabanemisel taaslülituse väljavaadete parendamiseks on otstarbekas vähendada menetluskulude summat, pealegi ei olnud tegemist mahuka ja keeruka kriminaalasjaga ning väljamõistmisele kuuluvad ka ekspertiisitasu ning kaitsjatasu. Katrin Puhkason Kohtunik