lg 1 p 1 ja § 13 järgi kohustusliku nõudena sätestatud eestikeelne terviseohu üldhoiatus ja valikuline terviseohu lisahoiatus;
lg 2 ja § 15 lg-te 1, 2 ja 3 järgi kohustusliku nõudena sätestatud eestikeelne teave sigarettide tõrva-, nikotiini- ja vingugaasisisalduse kohta;
lg 1 p 5 järgi kohustusliku nõudena sätestatud identifitseerimist võimaldav tootepartii tähistus;
lg 2 ja Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 61 kohaselt tubakatoodete müügipakend maksumärgistatakse, § 61 lg 7 kohaselt sigarettide müügipakendile kinnitatavale maksumärgile trükitakse sigarettide maksimaalne jaehind. 2 Hoides kokku 656 pakki sigarette, milledel puudusid Eesti Vabariigi maksumärgid ja mis olid nõuetele mittevastavas müügipakendis, pani Z.M toime KarS § 376 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus Süüdistatav tunnistab ennast talle süüks pandud sigarettide hoidmises süüdi, kuid ei pea seda kuriteoks, sest sigaretid olid tal varutud enda ja oma perekonnaliikmete tarbeks. Lisaks süüdistatava süü omaksvõtule ja antud ütlustele on tõendiks läbiotsimise määrus (tl 2), läbiotsimisprotokollid (tl 3-8), millest nähtub sigarettide asumine süüdistatava autos ja suvilas V ning asitõendite vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl 15-16). Samuti on tõenditeks tunnistaja M K ütlused, kes teab rääkida süüdistatava autost leitud sigarettidega seonduvat. Kuigi süüdistatav on väitnud, et hoidis sigarette isiklikul eesmärgil, on tõendamist leidnud Z.M-i poolt sigarettide hoidmine suures koguses ning seepärast ei oma ka tähtsust asjaolu, mis eesmärgil ta sigarette hoidis. Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud Z.M-i süü KarS § 376 lg 1 järgi. Tegu pandi toime otsese tahtlusega ning puuduvad süüdistatava süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Z.M on varem väärteo eest karistatud 1 korral, kriminaalkorras karistamata. Z.M-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Z.M omab sissetulekuallikat, kuid ta töötab osalise tööajaga, varasem väärteotrahv ei ole täies ulatuses veel tasutud, kanda tuleb kohtukulud ning kohtu käsutuses on piisavalt tõendeid selle kohta, et Z.M-i majanduslik olukord ei ole hea. Eeltoodud põhjustel peab kohus Z.M-i puhul otstarbekaks karistuseks mitte rahalist karistust vaid vangistust. Kuna Z.M on varem karistamata isik, võib süüdistatavat karistada vangistusega tingimisi tema allutamisega kontrollnõuetele. Karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistmisel süüdimõistetu menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 5, 9 ja 10 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud, sundraha 1,5 palga alammäära ja postikulud. Z.M-i määratud kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu on esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks 5100.00 krooni ulatuses (koefitsient 4; 3 ajapunkti). Õigusabi mahtu ja kvaliteeti arvestades on taotlus õigusabi tasustamiseks põhjendatud. Kohtueelselt on prokuröri poolt kinnitatud vandeadvokaat Enno Palumetsa õigusabi kulud 360.00 krooni ulatuses, millele lisandub käibemaks 64.80 krooni. Ingrid Niinemägi Kohtunik 3 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.