Obsah (5)

§ 263§ 56§ 58§ 57§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprillil 2006. a Tartus Kalevi 1 kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-06-3841 (05278000102) Kohtukoosseis

§ 263

p 1, 4 järgi; B.D süüdistuses

§ 263

p 1, 4 järgi käskmenetluses Süüdistatav E.J karistatus: kriminaalkorras varem karistatud ühel korral, väärtegude eest varem karistatud kahekümne seitsmel korral; tõkend: ei ole kohaldatud Süüdistatav B.D karistatus: kriminaalkorras varem karistatud kahel korral, väärteokorras varem karistatud üheteistkümnel korral; tõkend: ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada E.J

263 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o 7500 (seitse tuhat viissada) krooni. Süüdi tunnistada B.D

263 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 190 (ükssada üheksakümmend) päevamäära, s.o 9500 (üheksa tuhat viissada) krooni. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel sisse nõuda E.J-ilt menetluskuludena riigituludesse sundraha 4500 krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 22.80 krooni, s.o kokku 4522 (neli tuhat kakskümmend kaks) krooni ja 80 (kaheksakümmend) senti. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel sisse nõuda B.D-lt menetluskuludena riigituludesse sundraha 4500 krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 22.80 krooni, s.o kokku 4522 (neli tuhat kakskümmend kaks) krooni ja 80 (kaheksakümmend) senti. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära kriminaalasja numbri ja Tartu Maakohtu viitenumbri

1. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, märkides ära kriminaalasja numbri ja Tartu Maakohtu viitenumbri
2. Rahalist karistust ja menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb viivitamata esitada Tartu Maakohtule. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul esitada kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud otsus taotluse esitamiseks antud tähtaja möödumisel. I Süüdistuse sisu E.J-i süüdistatakse selles, et tema 22.01.
3. a kella 03.45 paiku Tartus Narva mnt 2 klubi Atlantis juures taksopeatuses grupis koos B.D-ga, rikkudes rahu ja avalikku korda, lõid E.K. rusikaga näkku, rebisid ta pikali ning üritasid E.K. lüüa jalgadega, tekitades E.K. füüsilist valu, ning seejärel lõi B.D avaliku korra rikkumist takistama tulnud A.A. rusikaga korduvalt näkku, mille tagajärjel purunes A.A. ninaluu. Sellega pani E.J toime

§ 263

p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. B.D süüdistatakse selles, et tema 22.01.2005. a kella 03.45 paiku Tartus Narva mnt 2 klubi Atlantis juures taksopeatuses grupis koos E.J-iga, rikkudes rahu ja avalikku korda, lõid E.K. rusikaga näkku, rebisid ta pikali ning üritasid E.K. lüüa jalgadega, tekitades E.K. füüsilist valu, ning seejärel lõi B.D avaliku korra rikkumist takistama tulnud A. A. rusikaga korduvalt näkku, mille tagajärjel purunes A.A. ninaluu. Sellega pani B.D toime

§ 263

p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. II Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kuriteoga tekitasid E.J ja B.D füüsilist kahju E.K. ja A. A, kes tsiviilhagi esitanud ei ole. III Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb E.J-i süüditunnistamist

263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja teeb kohtule ettepaneku karistada teda rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 7500 krooni ulatuses. 2 Prokurör taotleb ka B.D süüditunnistamist

263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning teeb kohtule ettepaneku karistada teda rahalise karistusega 190 päevamäära, s.o 9500 krooni ulatuses. IV Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Kannatanute E.K. (tl 1-2; 3-4) ja A.A. (tl 5-6; 7-8), tunnistaja X (tl 15-16) ning süüdistatavate B.D (tl 26-27, 28-29, 30-31) ja E.J-i (tl 33-34, 35-36) ütlused, traumakaart (tl 1013) ning tunnistaja X. B.D ja E.J-i fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollid (17-19; 20-22) kogumis tõendavad, et 22.01.2005. a kella 03.45 paiku Tartus Narva mnt 2 klubi Atlantis juures taksopeatuses E.J ja B.D , rikkudes rahu ja avalikku korda, tahtlikult lõid E.K. rusikaga näkku, rebisid ta pikali ning üritasid E.K. lüüa jalgadega, tekitades E.K. füüsilist valu, ning seejärel lõi B.D avaliku korra rikkumist takistama tulnud A. A rusikaga korduvalt näkku, mille tagajärjel purunes A.A. ninaluu. Kohus E.J-i ega B.D käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et nii E.J kui ka B.D panid toime

§ 263

p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt.

§ 263

p 1, 4 näeb vägivallaga ja grupi poolt toime pandud avaliku korra raske rikkumise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. E.J-i ja B.D tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud

§ 58

, ei ole.

§ 57

järgseks karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus nii E.J-i kui ka B.D puhul kahju vabatahtlikku hüvitamist kannatanutele. B.D karistust kergendava asjaoluna käsitleb kohus ka tema puhtsüdamlikku kahetsust (tl 28-29). Karistusregistri teatise (tl 62-65) ja väärteokaristusõiendi (tl 52-53) kohaselt on E.J-i varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärteokorras on teda varem karistatud kahekümne seitsmel korral. B.D on karistusregistri teatisest (tl 58-61) ja väärteokaristusõiendist (tl 51) nähtuvalt kriminaalkorras varem karistatud kahel korral ja väärteokorras üheteistkümnel korral. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et pole otstarbekas E.J-i ega B.D karistada vangistusega, vaid et neid on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega. Karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates, leiab kohus, et E.J-i ja B.D on põhjendatud karistada rahalise karistusega prokuröri poolt taotletud päevamäära ulatuses.

§ 44

lg 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. 3 Kuivõrd E.J-i 2004. a keskmise päevasissetuleku suurus peale ettenähtud mahaarvamiste tegemist on 23 krooni (tl 56-57), tuleb temale rahalise karistuse mõistmisel lähtuda

§ 44lg 2 sätestatud miinimumpäevamäärast, milleks on 50 krooni.

Ka B.D rahalise karistuse mõistmisel tuleb lähtuda

§ 44lg 2 toodud miinimumpäevamäärast, sest temagi 2004.

a keskmise päevasissetuleku suurus peale ettenähtud mahaarvamiste tegemist ei ulatu 50 kroonini (tl 54-55). Eeltoodust tulenevalt on E.J-ile mõistetava rahalise karistuse suuruseks 7500 krooni, B.D aga 9500 krooni. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg 1, 3 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse. E.J-ilt sissenõutavate menetluskulude hulka kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 197 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 4500 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 22.80 krooni. B.D-lt sissenõutavate menetluskulude hulka kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 197 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 4500 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 22.80 krooni. Ingeri Tamm Kohtunik 4