järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav V.V Otsuse tegemise aeg ja koht Süüdistatava andmed kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik haridus: kesk- eri emakeel: eesti keel töökoht või õppeasutus: Lõuna–Eesti Päästekeskus, juhtivinspektor karistatus: kriminaalkorras karistatud kolmel korral: • 10.01.2003.a. Tartu Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 alusel rahalise karistusega 18 500 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuueks kuuks, • 30.12.2004.a. Tartu Maakohtu poolt
alusel 5-kuulise vangistusega tingimisi ühe aasta ja kuue kuulise katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega seitsmeks kuuks, • 16.12.2005.a. Tartu Maakohtu poolt
väärteo eest karistatud ühel korral 10)tõkend: elukohast lahkumise keeld (tl 10) Kaitsja Advokaat Niina Agarjova RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus otsustas: Süüdi mõista V.V
-järgses kuriteos ja karistada teda 5 (viie) kuulise vangistusega.
Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 5 (viie) kuulise vangistuse võrra ja mõista V.V-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Karistuse algust lugeda V.V vangistusele asumisest pärast kohtuotsuse jõustumist.
lg 1 alusel võtta lisakaristusena V.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. Vastavalt
§-le 55 lg 1 laieneb lisakaristus - mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine – põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. Vastavalt
§-le 64 lg 5 viiakse lisakaristus - mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine – täide iseseisvalt. Tõkend jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Välja mõista V.V-lt riigieelarvesse sundraha 4500 (neli tuhat viissada ) krooni. Välja mõista V.V-lt menetluskulu 1221 ( üks tuhat kakssada kakskümmend üks ) krooni ja 30 senti riigieelarvesse. Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 (Tartu Maakohtu viitenumber 2800049874). Vabatahtlik tasumine 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul. Kuriteo asjaolud ja süüdistus V.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 30.12.2004.a. Tartu Maakohtu otsusega karistatud
järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 5-kuulise vangistusega tingimisi 1-aasta ja 6-kuulise katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks, juhtis 23.02.2006.a. kella 15.05 ajal Tartus, Betooni tänaval mootorsõidukit Audi 80 reg. märgiga 608 TDE, olles alkoholijoobes. Sellega pani V.V toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tsiviilhagi kriminaalasjas ei ole. 2 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkulepe Tõendatud on V.V` poolt toimepandud
-järgne kuritegu.
-järgse kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör
lg 1 alusel kohtus lisakaristusena V.V-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 8 (kaheksaks) kuuks.
Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 5 (viie) kuulise vangistuse võrra ja mõista V.V-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Vastavalt
§-le 55 lg 1 laieneb lisakaristus - mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine – põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. Vastavalt
§-le 64 lg 5 viiakse lisakaristus - mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine – täide iseseisvalt. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Süüdistus oli V.V-le arusaadav ja ta tunnistas end kohtus süüdi temale esitatud süüdistuses
järgi jäi kohtus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Jüri Vissaku ja tema vahel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja advokaat Niina Agarjova ja prokurör Jüri Vissak jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav V.V väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. V.V tuleb süüdi tunnistada
–järgses kuriteos ja mõista talle karistus vastavalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Jüri Vissaku ja tema vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu ja sundraha osas . KrMS § 179, § 180 lg 1, 3 alusel tuleb V.V-lt välja mõista riigituludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja menetluskulu . Sundraha suuruseks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 4500 krooni ; menetluskulu käesolevas kriminaalasjas on 1221 krooni ja 30 senti. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.