← Eesti

1-03-76\3

Obsah (6)§ 141§ 186§ 148§ 161§ 17§ 53

1-03-76 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruaril 2006.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-03-76 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, li

§ 141-1 lg.2 p.2, lg.3 p.1; § 186 ja § 14810 järgi.

Apelleeritud kohtuotsus Tallinna Linnakohtu

  1. oktoobri 2005.a. otsus Apellatsiooni esitaja vandeadvokaat Aadu Luberg Prokurör Stella Veber Süüdistatav T.R. varem kohtulikult karistamata, tõkendiks elukohast lahkumise keeld, Tsiviilhageja esindaja vandeadvokaat Andres Alas Kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg RESOLUTSIOON Tallinna Linnakohtu
  2. oktoobri 2005.a. otsus T.R.i suhtes jätta sisuliselt muutmata. Täpsutada sama kohtuotsuse resolutiivosa alljärgnevaga:
  3. kohtuotsuse põhiosa tektis asendada sõna ”kviitung-order(-id) ”sõnaga ”kviitung/ arve(-d)”;
  4. mõista õigeks T.R. 31.detsembril 1998.a. ja
  5. märtsil 1999.a. Muuga Tollilaost Kaspari Varuosakekuse AS-le kuulunud 3 052 940 kr. ja 20 sendi väärtuses kauba riisumise süüdistuses;
  6. mõista õigeks T.R. 30 aprillil 1997.a. Kaspari Varuosakeskuse kassa väljaminekuorderi nr.303 alusel 741 622 kr. ja 40 sendi riisumise süüdistuses;
  7. mõista õigeks T.R. Läti kommertsorganistatsiooni AMC nimelt kviitung/ arve 741 622 kr. ja 40 sendi suurusele summale
  8. aprillist 1997.a. nr. 24628 võltsimise organiseerimise ja teadvalt võltsitud dokumendina kasutamise süüdistuses;
  9. mõista õigeks T.R. 1998.a. Kaspari varuosakeskuse AS-i kassast väljaminekuorderite nr. 36,59, 143, 175, 241, 337, 386, 460 alusel 753 000 kr. riisumise süüdistuses;
  10. mõista õigeks T.R. 1998.a. AS-i Lajuri nimelt kviitung/ arvete nr. 15, 21,28,31,36,47,52,59 võltsimise organiseerimises ja võltsitud dokumentidena kasutamise süüdistuses;
  11. kohtuotsuse põhiosas lugeda kassa väljaminekuorderil 30.11.97 nr.818 ja kviitung/ arvel AS Lajuri nimelt
  12. 11.97 nr.75 õigeks rahasummaks 130 000 kr. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
  13. veebruaril 2006.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule, 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Tallinna Linnakohtu 14.oktoobri 2005.a. otsusega tunnistati T.R. süüdi:

§ 141-1 lg.2 p.2, lg.3 p.1 järgi ja karistati 1 a.

3 kuu vangistusega;

§ 186

järgi ja karistati 6 kuu vangistusega;

§ 148-10 järgi ja karistati 6 kuu vangistusega. Kar

S § 64 lg. 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 a. 6 kuud vangistust, mida KarS § 73 lg.1 alusel ei pööratud tingimisi täitmisele 3 a. katseajaga. Süüdistuses

§ 161järgi mõisteti O.V õigeks.

Sama kohtuotsusega mõisteti õigeks Tiina Liiv

§ 17lg.6 ja § 141 – 1 lg.2 p.1, 2; lg.3 p.1 järgses süüdistuses.

Tallinna Linnakohtu 14. oktoobri 2005.a. otsust T. Liiva õigeksmõistmise osas apellatsiooni korras ei vaidlustata. O.V tunnistati süüdi

§ 141

-1 lg.2 p.2 ja lg.3 p.1 järgi selles, et tema, olles Kaspari Varuosakeskuse AS-i juhatuse liige ja tegevdirektor, omastas ebaseaduslikult ja korduvalt äriühingu raha:

  1. novembril 1996.a. kassa väljaminekuorderi nr.1078 alusel 605 960 kr., 12.detsembril 1996.a. kassa väljaminekuorderi nr.1146 alusel 151 855 kr. ja 50 senti,
  2. detsembril 1996.a. kassa väljaminekorderi nr. 1158 alusel 203 001 kr. ja 60 senti,
  3. detsembril 1996.a. kassa väljaminekuorderi nr.1160 alusel 622 940 kr., 3.juulil 1997.a. kassa väljaminekuorderi nr. 458 alusel 250 000 kr, 11.juulil 1997.a. kassa väljaminekuorderi nr. 482 alusel 150 000 kr., 31.juulil 1997.a. kassa väljaminekuorderi nr. 521 alusel 140 000 kr.,
  4. augustil 1997.a. kassa väljaminekuorderi nr. 559 alusel 130 000 kr.,
  5. augustil 1997.a. kassa väljaminekuorderi nr. 574 alusel 100 000 kr., 29.augustil 1997.a. kassa väljaminekuorderi nr. 600 alusel 140 000 kr.,
  6. septembril 1997.a. kassa väljaminekuorderi nr. 661 alusel 50 000 kr.,
  7. septembril 1997.a. kassa väljaminekuorderi nr. 668 alusel 140 000 kr.,
  8. septembril 1997.a. kassa väljaminekuorderi nr. 676 alusel 105 000 kr., 3.oktoobril 1997.a. kassa väljaminekuorderi nr. 698 alusel 100 000 kr.,
  9. oktoobril 1997.a. kassa väljaminekuorderi nr. 756 alusel 150 000 kr.,
  10. novembril 1997.a. kassa väljaminekuorderi nr. 778 alusel 120 000 kr.,
  11. novembril 1997.a. kassa väljaminekuorderi nr. 818 alusel 130 000 kr.,
  12. detsembril 1997.a. kassa väljaminekuorderi nr. 894 alusel 165 000 kr. , põhjustades Kaspari Varuosade AS-le varalise kahju suures ulatuses 3 453 757 kr. ja 20 senti.

§ 186

järgi tunnistati O.V süüdi selles, et tema organiseeris riisumise varjamiseks AS-i Lajuri nimelt autorehvide ja aukude Kaspari Varuosakeskuse AS-le tarnimise kohta järgnevate kauba saatelehtede ja maksesummat kinnitavate kviitung/arvete võltsimise ning kasutas neid teadvalt võltsitud dokumente näilise kauba eest raha üleandmise kinnitamiseks:

  1. märtsi 1995.a. saateleht nr. 2,
  2. märtsi 1995.a. saateleht nr.5,
  3. mai 1995.a. saateleht nr. 11,
  4. juuni 1995.a. saateleht nr. 16, 27.juuni 1995.a. saateleht nr.18,
  5. augusti 1995.a. saateleht nr.19,
  6. augusti 1995.a. saateleht nr. 21,
  7. septembri 1995.a. saateleht nr. 25,
  8. oktoobri 1995.a. saateleht nr. 28,
  9. oktoobri 1995.a. saateleht nr.32 3.juuli 1997.a. kviitung/arve nr. 28 summale 250 000 kr.,
  10. juuli 1997.a. kviitung/arve nr. 31 summale 150 000 kr.,
  11. juuli 1997.a. kviitung/arve nr.33 summale 140 000 kr., 12.august 1997.a. kviitung/arve nr.42 summale 130 000 kr., 20.august 1997.a. kviitung/arve nr.45 summale 100 000 kr.,
  12. august 1997.a. kviitung/arve nr.46 summale 140 000 kr.,
  13. september 1997.a. kviitung/arve nr.51 summale 50 000 kr.,
  14. september 1997.a. kviitung /arve nr. 53 summale 140 000 kr.,
  15. september 1997.a. kviitung/arve nr. 54 summale 105 000 kr., 3.oktoober 1997.a. kviitung/arve nr.61 summale 100 000 kr., 31.oktoober 1997.a. kviitung/arve nr. 68 summale 150 000 kr., 11.november 1997.a. kviitung/arve nr.72 summale 120 000 kr.,
  16. november 1997.a. kviitung/arve nr. 75 summale 130 000 kr.,
  17. detsember 1997.a. kviitung/arve nr.86 summale 165 000 kr. Samuti organiseeris süüdistatav T. Reinhard Kingfischer Resource Corporation Ltd nimel Kaspari Varuosakeskuse AS-ile näilise teenuse osutamise kohta kviitung/arvete võltsimise ja kasutas teadvalt võltsitud järgnevaid kviitung-orderid näilise teenuse eest raha üleandmise kinnitamiseks:
  18. november 1996.a. kviitung/arve nr. 221/96 summale 605 960 kr.,
  19. detsember 1996.a. kviitung/arve nr. 243/96 summale 151 001 kr. ja 60 senti,
  20. detsember 1996.a. kviitung/arve nr.244/96 summale 203 001 kr. ja 60 senti,
  21. detsember 1996a.. kviitung/arve nr. 245/96 summale 622 940 kr.

§ 148-10 järgi tunnistati T.

Reinhard süüdi selles, et tema, äriühingu juhatuse liikmena, 1998.a. oktoobris, Maardu linnas, Narva mnt.16 esitas Kaspari Varuosakeskuse AS-i nõukogu liikmetele ja aktsionäridele Gunnar Kobinile ja Willy Muylle`le tahtlikult valeandmeid Kaspari Varuosakeskuse AS-i varalise seisu kohta, näidates raamatupidamise bilansis

  1. septembri 1998.a. seisuga äriühingu käibevara 49 386 kr. ja omakapitali 1 625 681 kr. võrra tegelikust suurematena ning lühiajalisi kohustusi 1 576 295 kr. võrra tegelikust väiksematena. T. Reinhardi süüdistusest jäeti välja: riisumise toimepanemine isikute grupis;1998.a. koostatud kassa väljaminekuorderite alusel Kaspari Varuosakeskuse AS- st 753 000 kr. raha riisumine ja 1997.a. kassa väljaminekuorder nr.303 alusel 741 622 kr.40 sendi raha riisumine ning Muuga tollilaost 3.052 940 kr.25 sendi väärtuses kauba riisumine; Läti kommertsorganisatsiooni ACM nimel kviitung/arve nr.24628 ja AS-i Lajuri nimel 1998.aasta kviitung/arvete võltsimise organiseerimine ja nende teadvalt võltsitud dokumentide kasutamine. Kohtuotsust selles osas apellatsiooni korra ei vaidlustata. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Vandeadvokaadi A. Lubergi apellatsiooni väidete kohaselt ei vasta linnakohtu otsuse resolutiivosa järeldused tõenduseseme tuvastatud asjaoludele, mis on KrMS § 339 lg.1 p.8 oluliseks rikkumiseks. Linnakohus on otsuse põhiosas asunud seisukohale, et O.V kuulub õigeksmõistmisele OÜ Kasparkaup, äriühinguga ACM, AS Lajuri 1998.a. kassaväljaminekuorderite ja order-kviitungite episoodides, mis aga kohtuotsuse resolutiivosas ei kajastu. Linnakohtu otsuses väljendab kohus arusaamatust, millist süüdistuskokkuvõtete - vene keelset originaali või tõlkeid eesti keelde – peaks kohus asja arutamise aluseks võtma. Kaitsja seisukohalt ei vasta süüdistuskokkuvõtte tõlked eesti keelde, süüdistuskokkuvõtte vene keelsele originaalile. Süüdistuskokkuvõttes puuduvad KrMK § 174 lg.4 kohased viited toimiku lehekülgedele. Apellandi hinnangul tuleb sellises olukorras kohtuotsuse tegemine tunnistada KrMS § 339 lg.2 täheldatud kriminaalmenetlusõiguse muuks oluliseks rikkumiseks, mis toob kaasa kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmise. 23.septembril 2005.a. kohtuistungil esitatud süüdistuse teesid on allkirjastanud prokuröri abi. Prokuratuuri seaduse § 7 lg.2 järgi ei või prokuröri abi iseseisvalt täita prokurörile pandud ülesandeid üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasjade kohtulikus menetluses. Prokuratuuriseaduse rakendussäte (§ 53-2 lg.3) piirab prokuröri abi volitusi pärast
  2. juulit 2004.a. üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasjade kohtulikus menetluses osalemisel. T. Reinhardi süüdistusasja arutamisel toimusid kohtuistungid ajavahemikul
  3. septembrist 2004.a. kuni
  4. maini 2005.a. Juhul kui neil kohtuistungeil osales prokurörina prokuröri abi on see samastatav prokuröri kohtuistungitest mitteosavõtuga, mis KrMS § 339 lg.1 p.4 mõttes on oluliseks kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks. Kuna apellant ei saanud avalikest allikatest teavet süüdistust esindanud prokuröri teenistuskäigust, siis taotletakse ringkonnakohtul selgitada, mis ajast on süüdistust esindanud prokurör prokuröriteenistuses prokuröri abina. Kingfischer Resource Corporation Ltd –ga seotud süüdistuse episoodis ei saanud kohus tõendina hinnata Tolliameti
  5. mai 2003.a. õiendit nr.
  6. 1 -3/ 2124 ( II kd. tl. 185 ), mille kohaselt ajavahemikul
  7. veebruarist 1995.a. kuni
  8. novembrini 1996.a. ei ole Kingfischer Resousce Corporation Ltd tarninud Kaspari Varuosakeskuse AS-le rehve ja akusid. Seda dokumenti pole linnakohus kohtuliku uurimise käigus avaldanud, kuid KrMS § 262 lg.2 järgi võib kohus otsuse rajada ainult kohtuistungil läbivaadatud tõenditele. Lisaks pole Kingfischer Resource Corporation Ltd episood süüdistuses seotud rehvide ega akude tarnimisega, vaid teenuste sisseostmisega. Usaldusväärne tõend pole RV-Soft OÜ nii nimetatud eksperthinnang selkles, et Kaspari Varuosakeskuse OÜ laoandmebaasis puuduvad firmad Lajuri AS ja Kingfischer Resourse Corporation Ltd. Kingfischer Resourse Corporation Ltd seotud episoodi seob süüdistus Kaspari Varuosakeskuse OÜ jaoks teenuste sisseostmisega, mida laoseisu andmebaasid ei saa kajastada. Konsultatsioonid, finantsnõustamine jm. teenuse ostmine kajastub vaid äriühingu raamatupidamises, mitte laoseisu andmebaasis. Süüdistuskokkuvõttes ja kohtuotsuses on kviitung - arveid ebaõigesti nimetatud kviitungorderiteks. Asjaolu, et kassa väljaminekuorderitel märgitud raha väljavõtmise alus ei ühti kviitung –arvel sama summa kättesaamise kohta märgitud alusega pole vastuolus ühegi õigusaktiga. Vajalik on tõendada esitatud arvete ja nende eest tasumise omavaheline seos. Linnakohtu otsuses seda seost tuvastatud ei ole. Kassa väljaminekuorderite selgitused tollilaos asunud kauba eest tasumise kohta on kirjutanud Kaspari Varuosakeskuse AS-s pearaamatupidajana töötanud Olli Nigola, kes need dokumendid äriühingu raamatupidamise programmi sisestas. Uudo Järve poolt Kaspari Varuosakeskuse AS-i raamatupidamise kassa väljamineku dokumentide kontrollimise akti järeldus, et äriühingu asjaajamises ei leitud
  9. oktoobril 1996.a. Kingfischer Resourse Corporation Ltd-lt teenuse ostmise kohta sõlmitud lepingut, millele osundatakse kviitung- arvetel nr.221/96; 243/96; 244/ 96; 245/96, pole usaldusväärne. Kriminaalasjas puuduvad tõendid süüdistatava O.V äriühingu juhtimiselt kõrvaldamise järel temalt asjaajamise ja raamatupidamise dokumentide aktiga ülevõtmise kohta. Süüdistatav O.V on nimetanud isikuid OÜ-st Belesta, kes 1999.a. kevadel Kaspari Varuosakeskuse AS-i kontorist dokumendid ära viisid. Neilt isikuilt pole dokumentide äraviimise asjus ütlusi saadud. Apellandi väitel on osa dokumente hiljem kaotsi läinud, osa olemas ja nende hulgas võivad olla 1995.a. väljatrükid lao päevaraamatust ja pearaamatust, inventuuriaktid jne., seal hulgas eelpool nimetatud
  10. oktoobri 1996.a. leping, mille olemasolu on süüdistatav O.V kinnitanud. Kaspari Varuosakeskuse AS-i juhtajana oli süüdistataval O.V õigus iseseisvalt otsustada lepingute sõlmimine ja neid ka sõlmida. Willy Muylle firma WIMEX BVBA osutas ärialast nõustamist ja Karspar Varuosakeskuse AS-iga sõlmitud lepingu sisuks ei olnud finantsteenuse osutamine nagu linnakohus on W. Muylle ütluste põhjal ekslikult järeldanud. Ebaõige on kohtu järeldus nagu kinnitaks süüdistatava O.V ütlus
  11. novembri 2004.a. istungil - et tema firmast Kingfischer Resourse Corporatsion Ltd midagi ei tea - selle firma poolt Karpari Varuosakeskuse AS-le teenuse mitteosutamist. Süüdistatav O.V on tsiviilhageja küsimusele vastates selgitanud, et tema ise selle firmaga seotud ei ole. Süüdistatav on varasemal
  12. novembri 2004.a. istungil antud ütlustes kinnitanud, et Kingfischer Resourse Corporation Ltd osutas Kaspar Varuosakeskuse AS-le turuuuringu ja konsultatsiooni teenust ärikontaktide loomisel Saksamaal, Soomes. Kingfischer Resourse Corporation Ltd konto avamisel Hansapangas süüdistatava O.V allkirjaõigusliku isikuna vormistamist süüdistatav ei mäleta ning on kinnitanud, et pangas olev allkirjanäidist pole tema kirjutatud. Tema nime Kingfischer Resourse Corporation Ltd juhatuse liikmena esitamise asjaolu kohta pole juhatuse esimeest Aina Kabalit ega firma direktorit Marika Kabalit üle kuulatud. Apellandi hinnangul on sellega tõendamisekoormis ebaseaduslikult asetatud süüdistatavale O.V-le. Oletuslik on süüdistuse väide, nagu poleks süüdistatav O.V kassa väljaminekuorderite alusel saadud 1 583 757 kr. ja 20 senti Kingfischer Resourse Corporatioon Ltd-le üle andnud. Prokurör on esitanud kohtule andmed viimatinimetatud firma konto olemasolust Hansapangas ja selle sulgemisest A. Kabali poolt 2002.a., kuid puudub väljavõte konto käibest. KrMS § 268 lg.2 järgi ei või süüdimõistev kohtuotsus rajaneda oletustel. Riigikohtu otsuse nr.3-1-129-96 kohaselt pole kuriteost osavõtt ilma täideviijata mõeldav. Seega on O.V süüdimõistmine dokumentide võltsimise organiseerimises, ilma võltsimist toimepannud isikut tuvastamata , ebaõige. Kui süüdistatav pole toime pannud dokumendi võltsimise organiseerimist, ei ole ta ka toime pannud teadvalt võltsitud dokumendi kasutamist. Karistusseadustik säilitab vastutuse kuriteole kihutamise ja kaasaaitamise eest ega tunnista karistatavaks kuriteo organiseerimist. Seetõttu ei saanud linnakohus süüdistatavat O.V kuriteo organiseerimises süüdi tunnistada. Lisaks pole süüdistuskokkuvõtte teises eesti keelses tõlkes näidatud

§ 186järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise aega.

AS-i Lajuri episoodis süüdistatav ei vaidlusta sularaha Kaspar Varuosakeskuse AS-i kassast väljavõtmist, kuid ei tunnista selle raha omastamist. Süüdistatav ei suuda meenutada isikut, kellele ta raha üle andis. Tunnistajate ( s.h. omanike ) ütlustega ei ole võimalik tuvastada AS-st Lajuri akude ja rehvide ostmist või mitteostmist Kaspari Varuosakeskuse AS-le. Kauba saamise ning kassas raha puudujäägi tuvastamiseks tuleb teostada lao - ja kassainventuurid. Ilma dokumentaalrevideerimist läbiviimata pole üldse võimalik tuvastada milliselt firmalt ja millist kaupa saadi ning millises ulatuses on raha või kauba riisumine toime pandud. Riigikohtu lahendites nr. 3-1-189-98 ja 3-1-1-60-01 antud selgituste kohaselt tuleb

§ 141-1 järgi kvalifitseeritud kuriteo puhul kahju suurus kindlaks teha.

Seda apellandi seisukohta kinnitab kriminaalasja eeluurimisel prokuröri poolt uurijale antud juhis, mille kohaselt pole dokumentaalrevideerimist läbi viimata võimalik menetlusotsust vastu võtta. See juhis on jäänud täitmata. Audiitor Jaan Vainu eeluurimisel tehtud avalduse järgi on 2 623 005 kr. väärtuses firmalt Union Energy näiliselt saadud kaupa kantud saatelehtedega läbi Lajuri AS-i ning sellega tekitati kunstlikult Kaspar Varuosakeskuse AS-i võlg Lajuri AS-i ees. Linnakohtus tunnistajana ülekuulamisel audiitor J. Vainu kinnitas, et olid olemas mingid lepingud välisfirmaga ja dokumendid, mille järgi Lajuri AS-st oli mingit kaupa sisse tulnud aga tema neid ei kontrollinud. Inventuuri tegid teised isikud. T. Reinharusile on arvatud süüks kogu rahade riisumine, mis on seonduvad Kaspar Variosakeskuse AS-i ja Lajuri AS-i tehingutega, kuigi tekitatud kahju iseloom ja suurus pole usaldusväärselt tõendatud. Asjaolu, et Infotalli andeil polnud Lajuri AS 1. veebruarist 1995.a. kuni 31. detsembrini 1998.a. rehve ja akusid importinud ei tähenda, et äriühingul majandustegevus puudus. Majandustegevuse olemasolu kinnitas tollane Tolliamet. Apellandi väitel on linnakohus tõendeid vääralt hinnanud, osa tõendeid jätnud hindamata, mis on kohtuotsuse tühistamise aluseks KrMS § 338 p.1-3 järgi. Asjaolu, et raamatupidamise bilansi allkirjastanud isik vastutab selle õiguses eest ei tähenda iseenesest, et bilansis ebaõigete andmete esinemine tooks vääramatult kaasa kriminaalvastutuse. Teo

§ 148

-10 järgi kvalifitseerimiseke on vajalik tõendada ebaõigete andmete tahtlik esitamine. Kriminaalasja uurimisel ja arutamisel kohtus on tuvastamata bilansi koostanud isik ning linnakohtu otsuse järeldus, et süüdistatav O.V palus või käskis bilansis andmeid valesti kajastada on oletuslik. Süüdistatav O.V on kinnitanud, et

  1. septembri 1998.a. bilanss koostati sellel hetkel raamatupidamises olnud dokumentide alusel ning hiljem koostatud bilansis arvestati ka täiendavalt lisandunud dokumentidega. Kuigi tunnistaja W. Muylle ütluste järgi esitati talle bilanss koos OÜ-le Beleta aktsiate müügi lepinguga, pole selge kas bilanss oli selle lepingu lisa või mitte. O.V vastuväited süüdistusele pole ühegi kohtus uuritud tõendiga ümberlükatud. Linnakohtu otsuse tõdemusel, et pole selge, kuidas sai
  2. detsembril 2002.a. pankrotis Kaspari Varuosakeskuse AS võõrandada nõudeõiguse OÜ-le Belesta, kes ise oli selle nõudeõiguse aasta varem võõrandanud Breslavi Arengu OÜ-le , pole alust OÜ-t Belesta lugeda nõude omanikuks ning tema tsiviilhagi rahuldada. Veel leiab apellant, et kuna O.V-le süüks arvatud kuritegudest viimane pandi toime 1998.a. oktoobris, kuid kohtu alla anti ta 5 aastat hiljem, on möödunud

§ 53lg.1 p.2 märgitud kuriteo aegumistähtaeg.

Eelnimetatud asjaoludel taotletakse Tallinna Linnakohtu 14.oktoobri 2005.a. otsuse tühistamist täies ulatuses ja ringkonnakohtu otsusega T.R.i inkrimineeritud kuritegudes õigeksmõistmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, ei nõustu apellatsiooniga selles, et prokuröri abi ei võinud O.V süüdistusasja üldises kohtumenetluses riiklikku süüdistust esindada.

  1. mail 2005.a. Riigikogu poolt vastuvõetud ja
  2. juunil 2005.a. jõustunud Prokuratuuriseaduse muudatusega prokuröri abi volituste ja ametisse nimetamise erisuste kohaselt kehtib Prokuratuuriseaduse § 7 lg.2 sätestatud prokuröri abi volituste piirang pärast
  3. juulit 2004.a. üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasjade kohtulikus menetluses. Kriminaaltoimikus oleva Tallinna Prokuratuuri ( III kd., tl.161 ) kirja kohaselt saadeti kriminaalasi O.V ja Tiina Liivi süüdistuses üldkorras Tallinna Linnakohtusse
  4. juunil 2003.a. ja kohtu määrusega anti süüdistatavad kohtu alla
  5. juunil 2003.a. ( III kd., tl. 162 ), s.h. süüdistatav O.V ka

§ 148-10 järgi esitatud süüdistuses.

O.V süüdistust

§ 148

-10 järgi oli prokuröri poolt muudetud ja muudetud süüdistuse järgi oli O.V antud kohtu alla

  1. septembril 2004.a. Muudetud süüdistuse kohaselt ei süüdistatud O.V ebaõigete andmetega raamatupidamise bilansi koostamises vaid selle ainult sellise bilansi Kaspari varuosakeskuse AS-i nõukogu liikmetele ja aktsionäridele esitamises. Samuti oli muudetud süüdistuse tekstis mõisted „ ebaõiged, ülepaisutatud, majandusnäitajad „ asendatud bilansi rahaliste arvnäitajatega. Ringkonnakohtu hinnangul leidis muudetud süüdistuses aset varasema süüdistuse asjaolude konkretiseerimine, millega ei muutunud inkrimineeritava kuriteo objektiivsed tehiolud süüdistuse maht ega koosseisulised asjaolud. Süüdistatava O.V olukorda süüdistuse muutmine ei raskendanud ega mõjutanud tema menetluslikku seisundit isikuna, kes juba oli varem samas kuriteosüüdistuses ja süüdistuse kogumahus mahus kohtu alla antud. Esimene kohtuistung prokuröri abi osavõtul toimus
  2. septembril 2003.a. ( III kd., tl. 196 ). Seega ei laiene üldmenetluses süüdistuse esindamisel prokuröri abi volitustele tagasiulatuvalt seatud piirang käeoleva kriminaalasja kohtumenetlusele. Samal põhjusel on asjasse mittepuutuvana, KrMS § 329 lg.2 alusel, jäätud rahuldamata apellatsiooni taotlus järelepärimise esitamiseks süüditust esindanud prokuröri abi teenistuskäigu kohta Prokuratuuris. Tallinna Linnakohtu istungite protokollide kohaselt ( III kd.,tl.196, 204,212-213,229,232-239; IV kd., tl. 11-12, 49-53, 89-94; 105-108; 114, 122-125, 137-139, 149-150, 208-210, 212-214 ) pole menetlusosalised, sh. süüdistatava O.V kaitsja, kohtumenetluse kestel seadnud kahtluse alla prokuröri abi volitusi süüdistuse esindamisel ega tema taandamist taotlenud. Ringkonnakohus nõustub apellatsiooniga selles, et vaidlustatud kohtuotsuse resolutiivosa võib mitte vastata varem kehtinud KrMK § 275 lg.2 ning kehtiva KrMS § 313 lg.2 seatud nõudele, mille kohaselt tuleb mitme kriminaalseaduse paragrahvi järgi või mitmes kuriteos esitatud süüdistuse puhul kohtuotsuse resolutiivosas märkida, millises süüdistuses süüdistatav on õigeks ja millises süüdi mõistetud. Tallinna Linnakohtu 14.oktoobri 2005.a. otsuse põhiosa järgi prokurör loobus kohtus O.V süüdistamisest 3 003 570 kr.50 sendi väärtuses Kaspari Varuosakeskuse AS-le kuuluva kauba riisumises. Esimese astme kohtu otsuse resolutiivosas selles kuriteos prokuröri poolt süüdistuse toetamisest loobumine ei kajastu. Linnakohtu hinnangul ei leidnud tõendamist süüdistatava O.V poolt
  3. aprilli 1997.a. kassa väljaminekuorderi nr.303 alusel Kaspari Varuosakeskuse AS-i kassast välja antud 741 622 kr. ja 40 sendi suuruses summas raha riisumine ega

§ 186

järgi raha Läti kommertsorganisatsioonile ACM üleandmist kinnitava 30.aprilli 1997.a. kviitung-orderi nr.24628 ning AS Lajuri nimelt 1998.a. koostatud kviitungorderite nr. 15, 21, 28, 31, 36, 47, 52, 59 võltsimise organiseerimine ja nende teadvalt võltsitud dokumentidena kasutamine. Samuti jättis linnakohus süüdistatava O.V

§ 141

-1 lg.2 p.1,2 ja lg.3 p.1 järgsest süüdistusest välja riisumise toimepanemise isikute grupis, mis oli kohtueelsel menetlusel kvalifitseeritud

§ 141-1 lg.2 p.1 järgi ning Kaspari Varuosakeskuse AS-i kassast 1998.a.

kassa väljaminekuorderite nr.36, 59, 143, 175, 214, 337, 386, 460 alusel 753 000 kr. riisumise. Vaidlustatud kohtuotsuse põhiosas konstateeris linnakohus neis kuritegudes süüdistatava O.V õigeksmõistmist, kuid jättis selle järelduse kohtuotsuse resolutiivosas kajastamata, v.a. kuriteo toimepanemise isikute grupis, mida resolutiivosas väljendab süüditunnistamine

§ 141-1 lg.2 p.2 ja lg.3 p.1 järgi.

Ringkonnakohtu seisukohalt on see esimese astme kohtu otsuse resolutiivosa ebaselgus ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ega tingi kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamisele saatmist. Apellatsioonis osundatud toimikulehekülgede viidete puudumine uurimisasutuses koostatud süüdistuskokkuvõttes ja süüdistuskokkuvõtte eesti keelsetes tõlgetes esinevate ebatäpsuste osas on ringkonnakohus seisukohal, et need asjaolud pole pärssinud menetlusosalistel süüdistuse sisust, kuritegude tehioludest, tõendite kogumist ja õiguslikest hinnangutest arusaamist ega kohtumenetluse kulgemist. Linnakohus on kohtuotsuse põhiosas selgitanud ( IV kd., tl. 277 ), et usaldusväärne on teistkordne süüdistuskokkuvõtte tõlge eesti keelde ning sellele kriminaalasja lahendamisel ka tuginetakse. Süüdistuskokkuvõtte kätteandmisest 18.augustil 2005.a. süüdistatavale O.V-le kuni linnakohtu istungini

  1. augustil 2005.a. on olnud piisav aeg süüdistuskokkuvõtte parandatud tõlkega tutvumiseks. Ringkonnakohus ei käsitle neid tehnilist laadi minetusi kriminaalmenetluse seaduse sellise rikkumisena, mille olulisuse tõttu tuleks kriminaalasi saata esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus nõustub apellatsiooni väitega, et linnakohtu otsuse põhiosas ( IV kd., tl.275) hinnatakse usaldusväärse tõendina kriminaaltoimiku II köites ( tl.185 ) asuvat Tolliameti
  2. mai 2003.a. õiendit, mille kohtuistungil avaldamise teel uurimist linnakohtu istungite protokoll ( IV kd. , tl.135 ega toimiku teistel lehekülgedel ) ei kajasta. Varem kehtinud KrMK § 282 lg.2 ja kehtiva KrMS § 296 lg. 3 kohaselt rajab kohus otsuse vaid kohtuistungil läbi vaadatud tõenditele ja kui kohus leiab, et kriminaaltoimikus olevat dokumenti on võimalik tõendina kasutada, määrab kohus dokumendi avaldamisele. Nimetatud asjaoludel tuleb Tolliameti
  3. mai 2003.a. õiend, mida kriminaaltoimikus leiduva dokumendina linnakohtu istungil ei avaldatud, tunnistada tõendiks, millele esimese astme kohus kohtuotsuses tugineda ei saanud. KrMS § 15 lg.2 sätestatud põhimõtete kohaselt pole ringkonnakohus kohtulahendi tegemisel seotud pelgalt esimese astme kohtus vahetult uuritud ja apellatsioonimenetluses avaldatud tõenditega, vaid võib tugineda ka ringkonnakohtus suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning protokolli kantud tõenditele. Seetõttu on ringkonnakohtu istungil avaldamise teel vahetult uuritud Tolliameti
  4. mai 2003.a. õiend ( II kd., tl. 185 ) dokumendina kohtukõlbulik tõend, millele ringkonnakohus võib kohtuotsuse rajada. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega asjaolus, et Kaspari Varuosakeskuse AS-i 1996.a. kassa väljaminekuorderitel nr.-d 1078,1146, 1158, 1160 ( II kd., tl.84-87) on kokku 1 583 757 kr. sularahana kassast väljavõtmist selgitatud tollilaos asuva kauba eest tasumisega. Eelloetletud kassa väljaminekuorderitel märgitud summad aga laekusid firma Kingfischer Resource Corporation Ltd nimele, kviitung/ arvetel ( otsuses kviitung – orderite ) nr.-d 221/96, 243/ 96, 244/ 96, 245/ 96 ( II kd. , tl.84-87) antud selgituste järgi, 10.oktoobri 1996.a. kokkuleppe kohase finantsteenuse osutamise eest, mitte maksena tollilaos asuva kauba eest. Tolliameti
  5. mai 2003.a. õiendis kinnitatakse, et ajavahemikul
  6. veebruarist 1995.a. kuni oktoober 1996.a. Kaspari Varuosakeskuse AS-i sooritatud importtehingutes ei esine kauba tarnijana firmat Kingfischer Resource Corporation Ldt. Ringkonnakohtu hinnangul võib eelloetletud faktiliste asjaolude põhjal järeldada, et Kaspari Varuosakeskuse AS-i kassast välja võetud 1 583 757 kr. ei kasutatud firma Kingfischer Resource Corporation Ldt poolt tarnitud ja tollilattu paigutatud kauba eest tasumiseks. Samas pole kogu kriminaalmenetluse vältel tuvastatud muud kauba tarnijat, kes 1 583 757 kr. väärtuses Kaspari Varuosakeskuse AS-le kauba müüs ja kelle kontole ( -dele ) laekus tollilaos asunud kauba eest 1 583 757 kr. Kriminaalasja kohtueelsel ega kohtulikul uurimisel pole dokumendi või muu usaldusväärse tõendiga kindlaks tehtud firma Kingfischer Resource Corporation Ldt poolt
  7. oktoobri 1976.a. kokkuleppe järgi osutatud finantsteenuse saajat ja teenuse olemust, mille eest kviitung/ arvete ( nr.-d 221/96, 243/96, 244/96, 245/ 96 ) järgi firmale laekus 1 583 757 kr. Siinjuures nõustub ringkonnakohus apellatsiooni seisukohaga, et finantsnõustamise või muu konsultatsiooniteenuse osutamist ja saamist ei kajasta laoseisu andmebaasid, vaid äriühingu raamatupidamine. Ringkonnakohtu seisukohalt tõendab firma Kingfischer Resource Corporation Ldt kohta teabe puudumine Kaspari Varuosakeskuse AS –i laoandmebaasis ja Tolliametis teabe puudumine selle äriühingu poolt Kaspar Varuosakeskuse AS-ile tarnitud kauba kohta, et süüdistatava T. Reinhardi poolt Kaspari Varuosakeskuse AS-i kassast sularahana välja võetud 1 583 757 krooni ei kasutanud süüdistatav O.V firma Kingfischer Resource Corporation Ldt poolt tarnitud kauba ega tollilaos asuva kauba eest tasumiseks. Kriminaalmenetluse käigus raamatupidajast tunnistaja, Uudo Järve ja vannutatud audiitori Jaan Vaino poolt uuritud Kaspari Varuosakeskuse AS-i krediidikaardiarve, kassa- ja laodokumendid ei hõlma kogu Kaspari Varuosakeskuse AS-i raamatupidamislikku dokumentatsiooni. Ringkonnakohtu käsutuses pole tõendeid, millele tuginevalt võiks asuda seisukohale, et tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsiooni väide süüdistatava O.V-lt äriühingu asjaajamise ülevõtmise dokumenteerimata jätmise, raamatupidamise dokumentide äraviimise või osalise kaotsi mineku kohta. Hansapangas firma Kingfischer Resource Corporatioon arvelduskonto avamisel
  8. veebruaril 1995.a. on süüdistatav O.V pangadokumendis näidatud selle äriühingu juhatuse liikmena ning esitatud tema nimele välja antud Eesti Vabariigi kodaniku pass ( IV kd., tl.118- 120). Pangale antud allkirjanäidis erineb kaks aastat varem välja antud passil olevast süüdistatava O.V allkirjast, kuid visuaalselt ei erine süüdistatava allkirjadest, milliseid ta on hiljem hulgaliselt kirjutatud kriminaaltoimikus olevatele menetlusdokumentidele, s.h. kassa väljaminekuorderitel ( II kd., tl. 90, 92,94,96,98,100,102 ), muudetud süüdistuse kättesaamise kinnitamisel, linnakohtu istungite toimumise aja teadetel ( IV kd., tl. 4; 54; 103; 109; 126; 140; 151; 211 ). Ringkonnakohtul pole alust seda kahtluse alla Hansapanga asjaajamise erapooletust ja ausust firma Kingfischer Resource Corporation Ltd arvelduskonto avamisel ja süüdistatava O.V äriühingu juhatusse tegeliku kuulumise kajastamisel. Nimetatud asjaoludega loeb ringkonnakohtus tõendatuks süüdistatava O.V kuulumise firma Kingfischer Resource Corporation Ltd. juhatusse ning temal selle äriühingu tegevuses majandushuvi olemasolu. Apellatsiooni etteheide, eelnimetatud äriühingu juhatuse esimehe Ain Kabali ja direktori Marika Kabali nimeliste isikute ütluste puudumine, ei sea kahtluse alla pangadokumentidega objektiivselt kindlakstehtud asjaolu – süüdistatava O.V kuulumisest firma Kingfischer Resource Corporation Ltd. juhatusse. Apellatsioonis tõdetakse, et süüdistatava O.V selgituse kohaselt ostis Kaspari Varuosakeskuse AS firmalt Kingfischet Resource Corporation Ltd. juriidilist teenust, mis aga ei kattu kviitung / arvetele kirjutatud selgitustega kauba eest tasumise kohta ega süüdistatava enda ütlustega finantsteenuse ostmise kohta. Tegelikule asjaolule ei vasta apellatsiooni väide, nagu oleks linnakohust tunnistaja W. Muylle ütlustest ebaõigesti järeldanud, et tunnistajale kuulunud firma WIMEX BVBA ei osutanud Kaspari Varuosakeskuse AS-le finantsteenust. Kriminaaltoimikus ( I kd., tl.134-135 ) oleva lepingu kohaselt osutab firma VIMEX BVBA Kaspari Varuosakekuse AS-le ärinõustamise kõrval ka äritegevust finantseerivate pankade leidmise teenust, saades selle eest aastaintressina 2% panga poolt Kaspari Varuosakeskuse AS-ile väljaantud ( krediidi ) summast. Ringkonnakohtu hinnangul lükkab see asjaolu ümber apellatsiooni väite ja kinnitab tunnistaja W Muylle ütluste ja linnakohtu otsuses sisalduva järelduse õigsust WIMEX BVBA poolt Kaspari Varuosakeskuse AS-le finants - ehk rahastamisteenuse osutamise kohta. Seega on ringkonnakohtu seisukohalt tegelikele asjaoludele vastav ja usaldusväärne tunnistaja W. Muylle selgitus, mille järgi polnud Kaspari Varuosakeskuse AS-il otstarvet ega vajadust äri - ja finantsnõustamise teenuse ostmiseks firmalt Kingfischer Resource Corporation Ltd. Ringkonnakohtu seisukohalt kriminaalasja otsustamiseks tähtsust omavad asjaolud - firma Kingfischer Resource Corporation Ltd nimele laekunud summade ja Kaspari Varuosakeskuse AS-i kassast välja võetud sularaha summade täpne kattumine, kassaoperatsioone kajastavatel dokumentidel esitatud selgituste lahknemine, süüdistatava T. Reinhardi kuulumine firma Kingfischer Resource Corporation Ltd juhatusse ning sellelt äriühingult väidetavalt saadud teenuse liigi kohta antud selgituste vastuolulisused, tunnistaja W. Muylle ütluste ning firmaga WIMEX BVBA sõlmitud lepinguga ärinõustamise ja finantsteenuses osutamise kohta, samuti kui 1 583 757 kr. mittekasutamine väidetavalt tollilaos asuva kauba eest tasumiseks – tõendavad veenvalt, et ametiseisundit kuritarvitades süüdistatav O.V riisus Kaspari Varuosakeskuse AS-i kassat teadvalt võltsitud dokumente kasutades ja Kaspari Varuosakeskuse AS-i tegeliku äritegevusega mitteseonduvalt, 1 583 757 kr. Süüdistatava O.V väidet - 10.oktoobri 1976.a. sõlmitud finantsteenuse ja ärinõustamise kokkuleppe olemasolust firmaga Kinfischer Resource Corporatioon Ltd ning selle alusel 1 583 757 kr. kulutamisest Karspari Varuosakeskuse AS-i majandustegevuses - käsitleb ringkonnakohus paljasõnalise kaitseversioonina. Süüdistatav O.V ega tema kaitsja pole apellatsioonis ega ringkonnakohtus esitanud ühtegi tõendit, millede kohtus kontrollimine võiks kõrvaldada kahtluse eelnimetatud kaitseversiooni väite paikapidavuse üle. Ringkonnakohus nõustub apellatsiooni seisukohaga, et linnakohtu otsuses kviitung- orderiteks nimetatud kassadokumentide nimetus soome või rootsi keelest eesti keelde tõlgituna oleks kviitung / arve. Ringkonnakohtu seisukohalt ei takista eelnimetatud keeleline ebatäpsus linnakohtu otsuse põhiosa asjaoludest, kohtu järeldustest ja õiguslikest hinnangutest arusaamist. Ringkonnakohus ei nõustus apellatsiooniga selles, et dokumente võltsinud isikut tuvastamata pole süüdistatavat O.V võimalik süüdi tunnistada dokumentide võltsimisest osavõtmises. Riigikohtu otsuses nr.3-1-1-1 -00 antud selgituse kohaselt kuriteosündmuse tuvastatuse korral võib kuriteost osavõtja kitsamas mõttes süüdi tunnistada ja karistada ka juhul, kui selle kuriteo täideviijat ei ole suudetud tuvastada. Eelpool esitatud tõenditega on kindlaks tehtud, et Kaspari Varuosakeskuse AS-i kassa väljaminekuorderid nr.1078, 1146, 1158, 1160 ja firma Kingfischer Resource Corporatiin Ltd. nimel esitatud kviitung/arved nr.221/96, 243/96, 244/96, 245/96 olid sisuliselt tähenduselt intellektuaalsed võltsingud, äriühingute vahel tegelikult mittetoimunud arvelduste kohta. Seega on dokumentide tahtliku võltsimise kuriteosündmus tuvastatud ning on ka võimalik sellest kuriteost osavõtt, ilma täideviijat kindlaks tegemata. Riigikohtus on otsuses nr.3-1-128-02 asunud seisukohale, et kuriteost osavõtt ei eelda tingimata otsest tahtlust. Piisab, kui isik saab aru teo asjaoludest, tegutsedes seega kaudse tahtlusega. Ringkonnakohus nõustub apellatsiooniga selles, et kehtiv Karistusseadustiku § 22 kohaselt on süüteost osavõtjad kihutaja ja kaasaaitaja. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et KarS § 20 järgi on süüteo toimepanijateks täideviija ja osavõtja.

§ 17

lg.4 kirjeldatud kuriteo organisaatori teod on suunatud kuriteoplaani väljatöötamisele ja toimepanija värbamisele. Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-97-04 on selgitatud, et teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik paneks toime süüteo objektiivsesse teokoosseisu kuuluva teo. Küll on aga nõutav ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuse kulgemise enda kontrolli all hoidmine. Järelikult võib süüteo kaastäideviija olla teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja. Kriminaalkoodeksi mõttes kuriteo ettevalmistamises ja organiseerimises osalenud isikuid võib vaadelda ( kaas- )täideviijana. Riigikohtu poolt antud seaduse kohaldamise selgitust järgides võib süüdistatava O.V käitumine olla hinnatav ametlike dokumentide võltsimise ( kaas- )täideviimisteona, mis on kehtiva KarS § 344 järgi karistatav tegu. Süüdistatavale O.V-le on süüdistuses

§ 186

järgi inkrimineeritud täideviimisteona teadvalt võltsitud ametlike dokumentide kasutamine ning selle juriidilise kvalifikatsiooniga on hõlmatud apellandi poolt vaidlustatud dokumentide võltsimise organiseerimise tegu. Võltsitud ametliku dokumendi kasutamise eelduseks on dokumendi materiaalse või intellektuaalse võltsimise toimepanemine vähemalt vahetult enne selle dokumendi kasutamise tegu. Seetõttu on kassa väljaminekuorderite võltsimise aeg määratletud konkreetsele kassaoperatsioonile eelnenud ajaga ja kviitung/ arvete võltsimise aeg vähemalt neil näidatud kuupäevadega. Riigikohtu otsuse nr.3-1-1-51-00 kohaselt ei pea kuriteo toimepanemise aeg olema tuvastatud minutilise või sekundilise täpsusega. Seetõttu asub ringkonnakohus seisukohale, et dokumentide võltsimine ja võltsitud dokumentide kasutamine on määratletud piisava ajaliselt täpsusega. Esimese astme kohtu otsuse ja esitatud apellatsiooni kohaselt pole vaidlust süüdistatava O.V poolt ajavahemikul

  1. juulist kuni 31 detsembrini 1997.a., väljaminekuorderite nr. 458, 482, 521, 559, 574, 600, 661, 668, 676, 698, 756, 778, 818, 894 alusel Kaspari Varuosakeskuse AS-st 1 870 000 kr. väljavõtmises. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et esimese astme kohtu otsuses on kassaorderi nr.818 alusel väljavõetud rahasumma suuruseks ebaõigesti märgitud 150 000 kr. Raha väljavõtmise alusena on Kaspari Varuosakeskuse AS-i kassa väljaminekuorderil nr.818 ja AS-i Lajuri nimel koostatud kviitung/ arvel nr.75 rahasumma suuruseks märgitud 130 000 kr. ( II kd., tl. 102,103). Ringkonnakohtu poolt esimese astme kohtu otsuse põhiosasse tehtav täpsustus viib Kaspar Varuosakeskuse AS-i kassast väljavõetud kogusumma arvutusliku suuruse vastavusse liidetavatega ja halvenda sellega süüdistatava O.V olukorda. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooni väitega, nagu poleks tunnistajate ütlustega üldse võimalik tõendada Lajuri AS-ist akude ja rehvide mittetarnimist Kaspari Varuosakeskuse AS-le. Varem kehtinud Kriminaalmenetluse koodeksi § 50 lg.2 järgi kui ka Kriminaalmenetluse seadustiku
  2. peatüki
  3. jaos sätestatud tõendamise ja tõendite kogumise üldtingimused ei sea eelistusi ühelegi tõendile ega kirjuta ette, millised tõendid on kohtukõlbulikud tõenduseseme asjaolude kindlakstegemiseks. Seega olukorras, kus kohtueelsel menetlusel pole lao - ega kassainventuure läbi viidud, vaid saadud tunnistajate Kalle Mõtsniku , Tiia Mõtsniku, Uudo Järve, Ormes Tamme, Alari Kolki, Peeter Koiki, Willy Muylle ütlused AS Lajuri ja Kaspari Varuosakeskuse AS-i majandustegevuse iseloomu, kaubatarnete ja dokumentatsioonis kajastuvate asjaolude kohta, hindas esimese astme kohus õigesti tõenduseseme asjaolude tuvastamiseks kohtukõlbulike tõenditena tunnistajate ütlusi. Kohtuotsuse põhiosas esitatud järelduste rajamine esimese astme kohtus vahetult uuritud tõenditele pole kriminaalmenetluse seadustiku regulatsioonidega vastuolus. Tunnistajate Kalle ja Tiina Mõtsniku ütluste kohaselt oli AS Lajuri 1993.a. asutatud juriidilise konsultatsiooni osutamise eesmärgil.( Põhikiri kriminaaltoimikus II kd., tl.64-69). Äriühing ei tegelenud autoakude ja rehvide müügiga, s.h. tarnetega Kaspari Varuosakeskuse AS-ile. 1996.a. müüdi äriühing Ain Põikliku nimelisele isikule. Tunnistajade Kalle Mõtswnik ja Tiina Mõtsnik oli kohtukutsete saamisel kirjalike avaldustes teatanud kohtusse ilmumise põhjendatud takistusest ning kinnitanud eeluurimisel antud ütluste juurde jäämist ( III kd., tl.182.183). Esimese astme kohus on tunnistaja T. Mõtsliku ütluse protokolli kohtuistungil avaldanud ( IV kd. tl.138). Samuti nähtub Kaspari Varuosakeskuse AS-i ostujuhi, tunnistaja Alar Kolgi ja müügijuhi, tunnistaja Ormes Tamme ütlustest, et nad ei tea AS-i Lajuri nimelist kaubatarnijat. Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad ainuüksi nende tunnistajate ütlused veenvalt, et 1995.a. AS Lajuri ei tarninud Kaspari Varuosakeskuse AS-le 2 623 005 kr. väärtuses autorehve ja akusid ning et saatelehed nr. 2, 5,11,16,18,19, 21, 25, 28, 32 väärtuses autoakude ja rehvide müümise kohta Kaspari Varuosakeskuse AS-ile on võltsingud. Esimese astme kohtu otsuses on õigesti osundatud ilmsele võltsimisele viitava tõendina ka õigekirjaviga sisaldavale Aktsiaselts (pitsatil Aksiaselts) Lajuri pitsatijäljendile saatelehtedel. Tunnistaja U. Järve ütluste kohaselt jätkus Kaspar Varuosakeskuse AS-i sularaha väljavõtmine AS-i Lajur poolt tarnitud kauba eest tasumise ettekäändel ka pärast AS-i Lajuri likvideerimist. Kriminaaltoimikus oleva ettevõtteregistri päringust ( II kd., tl.61) nähtub, et AS Lajuri on pärast
  4. septembrit 1997.a. ettevõtteregistrist kustutatud. Tunnistajate U. Järve, Peeter Koigi ( Koik ) kattuvate ütluste kohaselt Kaspari Varuosakeskuse laoarvestus ega ostu- müügi tehingute andmebaas ei kajasta AS-i Lajuri nimelist kaubatarnijat. Ringkonnakohtus soostub neil tõenditele põhineva esimese astme kohtu otsuse järeldusega, ka selles et 1997.a. AS-i Lajuri nimel pole Kaspari Varuosakeskuse AS-le tegelikult kaupa tarnitud ega maksedokumente esitatud. Apellatsiooni väide selles, et prokuröri poolt uurimisametile antud juhise täitmata jätmine välistab prokuröri poolt menetlusotsuse vastuvõtmise, ei vasta tegelikele asjaoludele. Kohtueelse menetluse lõpuleviimise järel pole uurimise üle järelevalvet teostanud prokurör, KrMK § 179 korras kriminaaltoimiku materjale kontrollides, leidnud menetlusotsuse langetamist takistavaid asjaolusid ning KrMK § 180 ja § 181 kohaselt süüdistuskokkuvõtte kinnitanud ja kriminaalasja kohtusse saatnud. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooni väitega, nagu poleks selge süüdistatava O.V poolt tekitatud kahju iseloom. Süüdistuses kui esimese astme kohtu otsuse põhiosas on kirjeldatud süüdistatava O.V poolt toimepandud kuriteoga tekitatud kahjuna äriühingule suures ulatuses varalise kahju põhjustamist, kassast väljavõetud sularaha omastamise teel. Ringkonnakohus nõustub apellatsiooniga selles, et Kaspari Varuosakeskuse AS-i raamatupidamise bilansi allkirjastanud isik – süüdistatav O.V – vastutab selle õigsuse eest. Samuti nõustub ringkonnakohus apellandiga selles, et ainuüksi ebaõigete andmete esinemine raamatupidamise bilansis ei ole isiku

§ 148

-10 järgi karistamiseks piisav.

§ 148-10 koosseisupärane on õigusvastane tegu, mille süüdlane paneb toime tahtlikult.

Seega on süüteo subjektiivne koosseis täidetud ka juhul kui teo toimepanemisel isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Tunnistajate W. Muylle, Gunnar Kobina, Kalle Leeti ütlustega on tõendatud, et Kaspar Varuosakeskuse AS-i aktsiate omanikud olid võrdsetes osades tunnistajad ja süüdistatav O.V . OÜ Belesta ostis tunnistajate W. Muylle ja G. Kobina käest kokku 64, 9 % Kaspari Varuosakeskuse AS-i aktsiatest. Äriühingute aktsiate vastastikuse ostu-müügi tehingute läbi sai tunnistajast W. Muyllest üheaegselt Kaspari Varuosakeskuse AS-i kui OÜ Belesta omanik. Süüdistatav O.V jäi endiselt Kaspari Varuosakeskuse AS-i osade aktsiate omanikuks. Samuti tõendavad eelnimetatud tunnistajate ütlused, et aktsiate ostu – müügi lepingu sõlmimisel omas tähtsust Kaspari Varuosakeskuse AS-i raamatupidamise bilanss, millest ostjale nähtus äriühingu majanduslik seisund. Ringkonnakohtul veendumuse kohaselt on äriühingu majanduslik seisnud äriühingu aktsiate ostu- müügi tehingu juures vaieldamatult oluliseks asjaoluks, mis tehingu hinda mõjutab.

  1. oktoobril 1998 a. tunnistajate G. Kobina ja K. Leeti poolt allkirjastatud aktsiate ostu müügi lepingust nähtub, et lepingu lisaks on Kaspari Varuosakeskuse AS-i bilanss ( I kd., tl.139-140 ). Need tõendid kinnitavad raamatupidamise bilanssi tähendust aktsionäridele aktsiate ostu- müügi tehingute sõlmimisel ning bilanssi kuulumist lepingute juurde. Tunnistajate W. Muylle, G. Kobina, K. Leeti ütlustega on tõendatud, et Kaspari Varuosakeskuse AS-i bilanssi said nad allkirjastatuna süüdistatava O.V käest. Tunnistaja K. Leeti ütluste kohaselt olid nad esitatud bilansi suhtes heausklikud, kuna üks Karpari Varuosakeskuse AS-i aktsiate võõrandaja W. Muylle ise investeeris OÜ Belesta aktsiatesse.
  2. oktoobril 1998.a. aktsiate ostu- müügi lepingutele lisatud Kaspari Varuosakeskuse AS-i raamatupidamise bilansis olid oluliselt suured lahknevused äriühingu raamatupidamise tegelikest andmetest omakapitali, kaubavarude, laekumiste osas - mida bilanss kajastas tegelikust suurematena ning erinevate võlgade, ettemaksude, ostjatelt laekumata arvete osas mida bilanss kajastas tegelikust väiksematena. Ringkonnakohus nõustub täielikult esimese astme kohtu otsuse põhiosas esitatud tõenditel tugineva järeldusega, et süüdistatava O.V väite bilansis ebaõigete andmete esitamisest raamatupidamises dokumentide puudumise põhjusel on täielikult ümber lükatud asjaoluga, et sama perioodi kohta raamatupidamises olnud dokumentide põhjal audiitori poolt tehtud kontrollil omakapitali, kaubavarude, laekumiste, võlgade, ettemaksude, ostjatelet laekumata arvete jm. kohta süüdistatava O.V poolt Kaspari Varuosakeskuse AS-i aktsionäridele, W. Muylle, G. Kobinale, aktsiate ostu- müügi tehingu juurde esitatud bilansi andmete moonutatus avastatigi. Süüdistatava T. Reinahausi poolt aktsionäridele esitatud ebaõigete andmetega bilanss kujutas Kaspari Varuosakeskuse AS-si majandustegevuse tulemusi tendentslikult paremana ja varjas äriühingu tegelikke rahalisi raskusi. Süüdistatava O.V väide ebaõigeid andmeid sisaldava bilanssi koostamisest ilma kõiki laekuvaid raamatupidamise dokumente arvesse võtmata, kinnitab süüdistatava tahtlust esitada teadvalt väärandmeid sisaldav bilanss. Kriminaalasja menetluse käigus pole saabud tõendeid selles, et süüdistatav O.V teavitanuks aktsionäre bilansi võimalikest ebatäpsustest või muudatustest seoses raamatupidamisse tulevikus laekuvate dokumentidega. Ringkonnakohtu veendumuse kohaselt omandas süüdistatava O.V poolt esitatud bilanss äriühingu majandustegevuse tulemusi väljendava dokumendi juriidilise tähenduse pärast Karspari Varuosakeskuse AS-i juhatuse liikme ja tegevdirektorist süüdistatava O.V poolt allkirjastamist. Koostatud bilansi muutmatul kujul alla kirjutades tõendas süüdistatav O.V dokumendis sisalduva teabe õigsust ning võttis vastutuse selle allkirjastatud kujul aktsionäridele esitamise järelmi eest. Kriminaalasjas puuduvad tõendid sunnist või vääramatust jõust, mis mõjutanuks süüdistatavalt tema tegeliku tahte vastaselt käituma. Seetõttu ringkonnakohus hindab tegelikele asjaoludele mittevastavaks apellatsiooni väidet, nagu poleks tõendatud süüdistatava O.V poolt väärandmeid sisaldanud bilansi esitamise tahtlust. Samuti ei vasta tegelikele asjaoludele apellatsiooni väide süüdistatavale O.V-le inkrimineeritud kuritegude aegumisest, millest viimane,

§ 148-10 järgi kvalifitseeritud kuritegu, pandi toime 1998.a.

oktoobri kuul. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub ( III kd. tl.162), et süüdistatavana II astme kuritegude toimepanemises anti O.V kohtu alla 25. juunil 2005.a., s.o. ennem kui

§ 53

lg.1 p.2 järgi teise astme kuriteo puhul kehtestatud 5 aasta möödumist kuriteo toimepanemisest. Seejuures tähenduseta O.V-le

§ 148

-10 järgi muudetud süüdistuse hilisema esitamise faktil, kuna süüdistatav oli sama kuriteosüüdistusega kohtu alla antud enne aegumistähtaja saabumist. Riigikohtu otsuse nr.3-1-1-114-02 selgitatakse, et teise astme kuriteo enne Karistusseadustiku jõustumist toime pannud isiku suhtes võib pärast Karistusseadustiku jõustumist osutuda leebemaks kas

§ 53lg.1 p.2 või Kar

S § 81 lg.1 p.2 ja lg.5 kohaldamine. Sel juhul on aegumise Kohaldamine

§ 53

lg.1 p.2 järgi võimalik üksnes siis, kui isik ei ole toime pannud uut kuritegu ja teda ei ole antud kohtu alla

§ 53lg.1 p.2 märgitud tähtaja jooksul.

Juhul kui isik on viimatinimetatud tähtaja jooksul kohtu alla antud, osutub tema suhtes leebemaks ja kuulub kohaldamisele KarS § 81 lg.1 p2 ja lg.5, kuna neis sisaldub põhimõte, et isikut ei või süüdi mõista ega karistada, kui selle kuriteo asjas ei ole viie aasta jooksul tehtud ühtegi menetlustoimingut või kui kuriteo toimepanemisest on möödunud kümme aastat. Pärast süüdistatava O.V kohtu alla andmist on kriminaalasjas teostatud kohtumenetluse toimingud. Seega on aegumistähtaja arvestamisel kohaldatav KarS § 81 lg.1 p.2 ja lg.5 regulatsioon, mille järgi süüdistatavale O.V-le inkrimineeritud II astme kuriteo aegumistähtaeg saabub oktoobris 2008.a. Ringkonnakohus ei soostu apellatsiooni väidetega tsiviilhagi ebaõige väljamõistmise osas OÜ Belesta kasuks. Tallinna Linnakohtu 14. oktoobri 2005.a. otsuse põhiosa kohaselt lõpetas kohus KrMK § 5 lg.1 p.10 alusel menetluse T. Renhausi süüdistuses, millega talle oli inkrimineeritud 1998.a. Kaspari Varuosakeskuse AS-st kassa võltsitud väljaminekuorderite nr.36, 59, 143, 175, 241, 337, 386, 460 alusel kokku 753 000 kr. riisumine ning kviitung/ arvete nr.15, 21, 28, 31, 36, 47, 52, 59 aastast 1998.a. võltsimise organiseerimises ja teadvalt võltsitud dokumentide kasutamine. Apellatsioonis osundatakse Breslavi Arengu OÜ avaldusele ( I kd., tl.12 ), mille kohaselt on nimetatud äriühing Kaspari Varuosakekuse AS-i võlausaldajana omandanud OÜ-lt Belesta ja Belesta Gruppi AS-lt võlanõude Kaspari Varuosakeskuse AS-i kassast 1998.a. väljaminekuorderite nr.143,175,241,337,286,460 ning 1998.a. kviitung /arvete nr.28,31,36,47,52,59 järgi AS-le Lajuri tasutud summadele, kokku 503 005 kr. Eeltoodust ilmneb, et Breslavi Arengu OÜ poolt omandatud võlanõuet hõlmanud O.V süüdistuse osas on kriminaalmenetlus lõpetatud ning seetõttu ei saa nõustuda apellatsiooni väidega OÜ Belesta tsiviilhagi tunnistamise põhjendamatuses kohta. Ringkonnakohus ühineb esimese astme kohtuotsusega OÜ Belesta tsiviilhagi tunnistamise ning rahuldamise osas. Karistuse mõistmisel on esimese astme kohus võtnud arvesse süüdistatava O.V süü suurust. Karistust kergendavaid või seda raskendavaid asjaolusid kohus kindlaks teinud ei ole. Põhjendatud on karistamist tähtajalise vangistusega ning selle tingimisi täitmisele mittepööramist kui ka süüdistatava O.V kriminaalhooldaja järelevalvele allutamise mitteotstarbekohasust. Karistused on mõistetud kriminaalseaduse sanktsioonide piires ning liitkaristus on moodustatud õigesti. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.2 on kriminaalkohtukolleegium veendunud, et Tallinna Linnakohtu 14.oktoobri 2005.a. otsus T.R.i suhtes tuleb jätta sisuliselt muutmata, kuid teha täpsustused selle kohtuotsuse resolutiivosasse. I. AMANN J. KATŠKOVSKAJA P. PIKAMÄE

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.