1-07-2482 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus 24. september 2007.a Tallinn 1-07-2482 Eesistuja Meelika Aava, l

§ 200lg 2 p 7 järgi Harju Maakohtu 28.

mai 2007.a otsus Apelleeritud kohtuotsus Süüdistatav A.G Apellatsiooni esitaja Natalia Lebed Prokurör A.G elukoht x, isikukood xxx, töötas juhutöödel, varem karistatud: 1) 27.03.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1 järgi 8 kuu vangistusega KrK § 47 alusel Süüdistatav tingimisi 1 aastase katseajaga 2) 10.10.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt

§ 424

järgi 3 kuu vangistusega

§ 74

lg alusel tingimisi 18 kuulise katseajaga vahi all alates 21.03.2007.a Vandeadvokaat Talvi Vaske Kaitsja RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu

1. mai 2007.a otsus A.G eelvangistuses viibitud aja, ärakandmisele kuuluva karistuse ja karistuse kandmise aja alguse osas ning teha uus otsus, millega Lugeda A.G-le mõistetud karistuse kandmise aja alguseks
2. märts 2007.a. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtulahend on kohtumenetluse pooltele kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
3. septembril 2007.a Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud 1

§ 200

lg 2 p 7 järgi 3 aastase vangistusega.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

§ 68alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.

märtsist kuni

1. maini 2007.a, s.o. 2 kuud 7 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
2. mai 2007.a.
3. KrK § 197 lg 2 p 1 järgi mõisteti A.G süüdi selles, et ta varem ärandamisi toime pannud isikuna ärandas uuesti
4. juuni 2002.a öösel Tallinnas x maja juurde pargitud sõiduauto xxx xxxxx ja sõitis sellega, kuni politsei ta samal öösel kinni pidas.

§ 200lg 2 p 7 järgi mõisteti A.G süüdi selles, et ta koos B.P-ga 20.

märtsi 2007.a öösel Tallinnas Peterburi teel röövis R. Persitskilt mobiiltelefoni väärtusega 4300 krooni. Kaassüüdistatava B.P suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud.

1. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb A.G kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas ja enda karistamist mingi muu karistusega, mis ei oleks seotud vabaduse võtmisega. Apellatsiooni motiivide kohaselt oli ta ärandamise toimepanemise ajal kaheksateistkümne aastane. Praegusel ajal ta enam nii mõtlematut tegu toime ei paneks. Röövimise osas märgib ta, et kuriteo initsiaatoriks oli B.P , kes seda ise tunnistab. Varem ei ole ta isikuvastaseid kuritegusid toime pannud ega vanglas viibinud. Ta soovib asuda tööle ja hüvitama tekitatud kahjusid. Peres on kaks alaealist last. Pere ainsaks sissetulekuallikaks on lastetoetus. Pärast vanglast vabanemist lubab kohe tööle asuda ja hüvitada tekitatud kahjud.
2. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav A.G ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
3. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsus kuulub osaliselt tühistamisele, kuna kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, millega on raskendatud süüdistatava olukorda. 5.
4. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et
5. märtsil 2002.a oli Tallinna Linnakohus karistanud A.G korduvate ärandamiste eest 8 kuu vangistusega, kuid selle kandmiselt KrK § 47 alusel tingimisi vabastanud 1 aastase katseajaga. Vaatamata sellele pani A.G juba sama aasta
6. juunil, s.o. kolme kuu pärast toime uue ärandamise. Kuriteo toimepanemine katseajal näitab, et mõistetud tingimuslik vangistus ei olnud piisav karistus selleks, et mõjutada A.G kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kuna A.G oli juba varem kohtu poolt samalaadsete 2

§ 65

lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Tegemist on seadusest tuleneva nõudega, mistõttu selle sätte kohaldamine oli kohtu jaoks kohustuslik. Seega oleks kohus pidanud A.G-le mõistma lõpliku karistuse

§ 65lg 2 alusel, liites mõistetud karistusele Tallinna Linnakohtu 27.

märtsi 2002.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o. 8 kuud. Kohus on aga jätnud ekslikult A.G-le

§ 65alusel liitkaristuse mõistmata. Kuna puudub prokuröri või kannatanu apellatsioon, siis Kr

MS § 340 lg 4 p 1 kohaselt puudub ringkonnakohtul alus süüdistatava olukorra raskendamises. 5.3.

§ 200

lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani. Rahalist karistust sanktsioon ette ei näe. Seega on A.G karistatud sanktsiooni alammääras. Kuna A.G pani tahtlikud kuriteod toime katseajal, siis

§ 73

lg 4 ja

§ 74lg 5 kohaselt ei ole võimalik teda mõistetud vangistusest tingimisi vabastada.

A.G-le mõistetud 3 aastast vangistust ei ole võimalik asendada ka üldkasuliku tööga, sest

§ 69

lg 1 kohaselt võib seda teha vaid juhul, kui on mõistetud vangistus alla kahe aasta. Lisaks sellele võib see toimuda vaid süüdimõistetu nõusolekul. Seetõttu on kohtukolleegium seisukohal, et A.G apellatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 5.

1. Tulenevalt KrMS § 331 lg-s 3 sätestatud ringkonnakohtu õigusest väljuda apellatsiooni piiridest, kui ilmneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud, või kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, märgib kriminaalkolleegium järgmist. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et A.G peeti kahtlustatavana kinni
2. märtsil 2007.a (II kd tl 10). Pärast seda ei ole ta vabaduses viibinud. Apelleeritud kohtuotsuses on aga ekslikult märgitud A.G karistuse kandmise aja alguseks kohtuotsuse tegemise kuupäev, s.o.
3. mai 2007.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt osundanud, et karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda isiku faktilise kinnipidamise päev (näiteks
4. aprilli 2004.a. otsuses nr.3-1-1-35-04 E. Uga süüdistusasjas – RT III 12, 149). Karistuse kandmise aja algus omab süüdimõistetu jaoks olulist tähtsust, sest sellest tähtajast oleneb, millal on süüdimõistetul õigus taotleda

§ 76alusel vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist.

Vangistusseaduse § 76 lg 1 kohaselt toimub vangistusest tingimuslikult ennetähtaegne vabastamine vangla direktori avalduse alusel. Seega on tegemist süüdistatava subjektiivse õigusega taotleda tingimisi ennetähtaega vabastamise avalduse menetlemist vangla direktori poolt. Ennetähtaegse vabastamise taotlemise õiguse algushetke tähtsusel on peatunud Riigikohtu kriminaalkolleegium ka 2. novembri 2006.a määruses nr 3-1-1-91-06 (RT III 2006, 41, 345). Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 338 p 2, 340 lg 2 p 6 kohtukolleegium tühistab Harju Maakohtu 28. mai 2007.a otsuse ja teeb uue otsuse. Meelika Aava Julia Katškovskaja Jüri Paap 3