Obsah (8)

§ 199§ 214§ 2§ 56§ 4§ 65§ 64§ 61

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-07-3852 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 02. mail 2007 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste sekretäri Enjar Malm juuresolekul prokuröri Sirje Merilo kaitsja Maar

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi 1 a 4 k vangistusega, vabanes 28.05.2004 pärast karistuse kandmist Maardu Vanglast, 3) 12.09.2005 Lääne-Viru Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,8; 263 p 1,4 järgi 1 a 8 k vangistusega tingimisi 2 a katseajaga, väärtegude toimepanemise eest karistatud 4-l korral, viibib vahi all alates 05.02.2007, süüdistuses

§ 214lg 2 p 1 järgi.

T.A on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema,

§ 214

lg 2 p 1 tähendatud isikuna, 05.02.2007 kella 02.00 paiku xxxx korteris nõudis A H hõbeketi (väärtusega 3500 krooni) ja 3000 krooni sularaha üleandmist ning ähvardas A H nõudmise mittetäitmisel kinnivõtmisega ja autoga minema viimisega. Seega T.A ,

§ 214

lg 2 p 1 tähendatud isikuna, nõudes varalise kasu üleandmist ähvardusega piirata isiku vabadust, pani toime

§ 214lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav T.A ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav T.A on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna kahtlustatavana (tl 9) öelnud, et kui ta E korteripeolt aadressilt xxxx lahkus, siis tuli nendega kaasa L ja nad läksid E juurde xxxx. Süüdistatava T.A ütlustest nähtub, et kui ta Jaama tänava korterisse läks, siis nägi ta seal ühte tüdrukut, kes hakkas talle meeldima. Süüdistatav T.A on väitnud, et E juurest helistas ta K ja küsis, et kas kellelgi ei ole selle tüdruku numbrit, keda ta seal nägi ja mis ta nimi on. Süüdistatava T.A sõnul oli K telefonil sisse lülitatud kõlar, mistõttu kuulsid ka teised nende juttu ja tema kuulis, mida seal räägiti. Süüdistatav T.A väitis, et kuna üks noormeestest hakkas L pihta sõna võtma ja teda solvama, siis tekkis tal selle noormehega sõnavahetus. Süüdistatava T.A sõnul peale kõnet läks ta tagasi xxxx asuvasse korterisse. Süüdistatav T.A kinnitas, et noormees, kes L telefonis oli solvanud, magas ning ta ajas viimase üles ja nad läksid kööki rääkima. Süüdistatava T.A väitel oli ta rääkinud noormehele, et niimoodi ei ole ilus tüdrukuid solvata ja et selliste asjade eest saab karistada „õigetelt inimestelt“, samuti oli ta rääkinud noormehele, et selliste asjade eest saab tappa. Süüdistatav T.A 2 on omaks võtnud selle, et ta tegi noormehele ettepaneku, et viimane annab talle keti ja hiljem toob 3000 krooni. Süüdistatava T.A sõnul andis noormees keti ise talle. Süüdistatava T.A väitel leppisid nad noormehega kokku, et viimane toob raha 05.02.

1. Süüdistatav T.A on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna kahtlustatavana (tl 30-33) öelnud, et nad läksid E ja L xxxx tänavalt E üürikorterisse. Süüdistatav T.A väitis, et ta helistas K ja küsis selle tüdruku telefoninumbrit, kes magama läks. Süüdistatava T.A sõnul oli K siis telefon valjuhääldi peal, kui A H karjus, et tema vedas selle L nende juurest minema. Süüdistatav T.A on öelnud, et neil läks sõnasõda lahti ja tema lubas xxxx tänavale tagasi minna, lubades A H pea katki lüüa nende sõnade eest ja neli-viis meest kaasa võtta. Süüdistatav T.A väitis, et kutsus takso ja sõitis xxxx tänavale, kuid tema sõbrad olid kodudes ega tulnud sinna maja juurdegi. Süüdistatava T.A sõnul äratas K A H üles ning tema ütles, et A H võiks püsti tõusta ning nad võiksid minna omavahel rääkima. Süüdistatava T.A ütlustest nähtub, et köögis küsis ta A käest, et miks viimane nii ütles L , et kas tal endal paha tunne ei ole, A H oli õlgu kehitanud ja öelnud, et mõnes mõttes on küll. Süüdistatava T.A sõnul oli ta A H öelnud, et nad tekitasid talle esiteks suure telefoniarve ja tüdrukule moraalse kahju, samuti oli ta A H öelnud, et viimane pakuks nüüd midagi ka selle heastamiseks välja. Süüdistatava T.A väitel oli ta öelnud A H , et kas viimane on nõus maksma 8000 krooni, kuid A H vastas, et saab maksta kuskil 3000 krooni. Süüdistatav T.A kinnitas, et ütles A H , et viimane annaks kindluse mõttes oma hõbeketi talle panti ning et nad saaksid homme kokku ja räägiksid kõikidest asjadest ning kui nad saavad homme asjad räägitud, siis saab A H keti tagasi. Süüdistatava T.A sõnul andis A H talle oma hõbeketi panti. Süüdistatava T.A väitel on A H temast valesti aru saanud, sest nelja-viie mehega ähvardas ta neid siis, kui nad tahtsid kakelda, mitte, et ta pressis A H neid asju välja. Süüdistatava T.A ütlustest nähtub, et moraalset kahju tahtis ta A H sellepärast, et tüdruk L saaks endale raha ja asju osta, samas oli tema telefoni arve kuskil 600 krooni. Süüdistatava T.A sõnul soovitas ta A H SMS laenu võtmist sellepärast, et viimane äkki tahtis talle järgmisel päeval laenu ära maksta ja A H hõbeketi võttis ta panti sellepärast, et ta saaks A H järgmisel päeval rääkida. Süüdistatav T.A on öelnud, et kui nad A H köögis rääkisid, siis ta vaatas aknast välja ja maja ees ei olnud mitte kedagi. Süüdistatava T.A väitel ei ähvardanud ta Ago Hanit mitte kuidagi moodi. Süüdistatava T.A sõnul küsis ta A H , et kas viimane on nõus talle keti panti andma ja A H vastas, et jah. Süüdistatav T.A on kohtueelsel menetlusel A H vastastamisel (tl 37) öelnud, et pakkus A H välja moraalse kahju eest 3000 krooni, A H oli sellega nõus ja keti küsis ta A H panti selleks, et saada järgmisel päeval A H kokku. Süüdistatava T.A sõnul väljas ei saanud olla mitte ühtegi inimest, sest ta tuli taksoga ja kaasa ei võtnud mitte kedagi. Kannatanu A H on kohtueelsel menetlusel (tl 4) öelnud seda, et talle ei meeldinud, et L Sergeiga kaasa läks ja tal tekkis Sergeiga sellepärast sõnavahetus. Kannatanu A H ütlustest nähtub, et teistkordselt tekkis tal Sergeiga sõnavahetus siis, kui viimane oli helistanud K telefonile, mis oli valjuhääldi peal. Kannatanu A H on kinnitanud, et tema sel korral Sergeiga eriti ei rääkinud, põhiliselt rääkis Sergeiga S . Kannatanu A H on öelnud, et mingil ajal läks ta magama, kuid kell võis olla 01.00-03.00 paiku, kui K 3 ajas teda ülesse ja ütles, et Sergei on siin ja tahab temaga rääkida. Kannatanu A H on kinnitanud, et ta tõusis üles, Sergei kutsus teda kööki ja ütles talle, et sai eelnevast sõnavahetusest temaga väga tigedaks ning et ta peab selle eest Sergeile valuraha maksma. Kannatanu A H on väitnud, et kui ta küsis Sergei käest täpsemalt, mille eest ta peab valuraha maksma, siis oli Sergei öelnud, et tegeleb prostitutsiooni vahendamisega ja kui ta toob kliendi kohale, siis saab ta selle eest tasu ja probleem tekkis sellest, et nemad Süvaga püüdsid L sõnadega kinni hoida ja ilmselt jäi siis L hiljaks ja Sergeil tekkisid seoses sellega probleemid. Kannatanu A H oli küsinud Sergei käest, et palju ta viimasele siis võlgu on ning Sergei oli lõpuks jäänud selle juurde, et A H võlgneb talle 3000 krooni. Kannatanu A H on öelnud, et tal oli kaelas hõbedast kaelakett, mille väärtus on 3500 krooni. Kannatanu A H väitel oli Sergei öelnud, et ta annaks selle kaelaketi talle lisaks 3000 kroonile. Kannatanu Ago Hani on tunnistanud, et tema sellega nõus ei olnud, kuid siis Sergei ähvardas teda, et kui ta seda ketti talle vabatahtlikult ei anna, siis tulevad väljast 4-5 meest, võtavad tal natist kinni ja viivad autosse. Kannatanu A H on kinnitanud, et ta nägi aknast, et väljas oli tõesti mitu meesterahvast ning kuna ta reaalselt kartis, et need mehed viivadki ta minema, siis andis ta kaelaketi Sergeile. Kannatanu A H sõnul oli Sergei seejärel öelnud, et esmaspäeva hommikul, s.o. 05.02.2007 kell 10.00 helistab ta K telefonile ja nad lepivad omavahel kokku koha linnas, kus ta peab Sergeile viima 3000 krooni. Kannatanu A H ütlustest nähtub, et Sergei ähvardas teda, et kui ta politsei poole pöördub, siis nn nemad on kiiremad. Kannatanu A H on kohtueelsel menetlusel (tl 27) öelnud, et seal korteris Sergei proovis L kaasa kutsuda mitmel korral, samuti oli ta L mitmel korral kaasa kutsunud ka telefoni teel, kusjuures ühel korral oli telefon ka valjuhääldi peal ja siis neil Sergeiga tekkis sõnavahetus L kaasaminemise pärast. Kannatanu A H väitel ütles ta L ka ühel korral, et viimane ei läheks ja mingil ajal L kaasa ei läinud, kuid kui Sergei läks koos sõbraga korterist välja, siis umbes 20-30 minutit hiljem ta nägi, et L läks korterist üksinda välja. Kannatanu A H kinnitas, et ta oli juba elutoas magama jäänud, kui Sergei või K teda üles äratas. Kannatanu A H väitel kutsus Sergei teda kööki ja hakkas talle rääkima, et miks ta niimoodi jamab ja tüdrukut kinni hoiab ja et tema on prostitutsiooni vahendaja ja saab sellega kahju. Kannatanu A H väitel ütles Sergei, et kahjutasuks peab ta talle raha maksma, mispeale tema oli öelnud, et kust ta sellise raha võtab. Kannatanu A H täiendaval ülekuulamisel enam täpselt ei mäletanud, mis summast jutt oli. Kannatanu A H sõnul ütles Sergei siis, et ta võtab talt kaelaketi, mis oli tal kaelas ja kui ta seda ei anna, siis mehed on õues, tulevad ülesse, viivad autosse. Kannatanu A H on öelnud, et nägi aknast, et paar meesterahvast kõndisid vaikselt umbes 5 meetrit edasi, pöörasid ringi ja kõndisid tagasi selle sama maja ees koridori ukse lähedal ning üks meesterahvas seisis paigal ja vaatas maja poole. Kannatanu A H on tunnistanud, et siis kui ta aknast neid mehi nägi, sai ta aru, et teda tahetakse ära viia vägisi. Kannatanu A H on omaks võtnud selle, et eks ta oli suhteliselt purjus ka, aga kui ta nägi mehi väljas, siis ta arvas endamisi, et tal on parem see kaelakett heaga välja anda ning Sergei ütles ka, et need mehed tulevad ülesse ja nad jõuavad kiiremini reageerida, kui tema politsei kutsuda. Kannatanu A H on öelnud, et andis Sergeile kaelaketi ja Sergei ütles, kui oli kaelaketi kätte saanud, et järgmisel hommikul kell 10.00 tahab ta tema käest veel 3000 krooni. Kannatanu A H väitel läks Sergei siis K juurde ja ütles, et helistab tema numbril. Kannatanu A H on kohtueelsel menetlusel T.A-ga vastastamisel (tl 37-38) samuti öelnud seda, et T.A nõudis temalt raha ja hõbedast kaelaketi 4 üleandmist ning ta nõustus andma T.A-le oma kaelaketi sellepärast, et T.A väitis, et kui ta kaelaketti ei anna, tulevad mehed üles ja viivad ta autoga ära. Kannatanu A H sõnul nägi ta aknast mingeid mehi maja ees. Kannatanu A H tunnistas, et andis T.A-le oma kaelast kaelaketi ja siis T.A ütles, et tahab järgmisel hommikul kell 10.00 saada tema käest 3000 krooni. Kannatanu A H ei mäletanud, kas ta oli tüdrukut solvanud, sest oli purjus. Tunnistaja K S on kohtueelsel menetlusel (tl 22) öelnud, et Sergei helistas tema telefonile ja ta pani telefoni valjuhääldi peale. Tunnistaja K S väitel Sergei kutsus L endaga kaasa ja peale seda A hakkas L kohta halvasti ütlema. Tunnistaja K S ütlustest nähtub, et mõne aja pärast tuli Sergei xxxx tänava korterisse, äratas A ülesse ja tema aitas ka A äratada ning kui A ärkas, läksid Sergei ja A kööki juttu rääkima. Tunnistaja K S väitel ootas Sergeid väljas takso. Tunnistaja A S on kohtueelsel menetlusel (tl 25) öelnud, et võõras noormees, kes oli ärritunud olekuga, nagu kamandavalt käskis A üles tõusta, sest tahtis viimasega rääkida. Tunnistaja A S ütlustest nähtub, et A ja võõras noormees olid läinud kööki, kus rääkisid omavahel ja suitsetasid. Tunnistaja A S oma sõnul ei pannud tähele, et A oleks tüdrukute kohta midagi halvasti öelnud. Kohus, hinnanud kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil avaldatud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, loeb süüdistatava T.A süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kannatanu A H korduvalt antud ütlustega, milliste õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda, sest need ütlused on analoogsed. Kannatanu A H ei olnud kohtu arvates mingit põhjust anda süüdistatavat T.A alusetult süüstavaid ütlusi, sest nad varem teineteist ei tundnud. Lisaks sellele on süüdistatava T.A süü temale esitatud süüdistuses tõendatud veel: - asitõendi vaatlusprotokolliga 07.02.2007 ning sinna juurde kuuluva fototabeliga (tl 1213), millistest nähtub, et T.A andis välja kaelaketi. Kaelakett on valget värvi metallist, pikkusega 42 cm. Keti ühes otsas on kinnitusaas, mis on suletav plaadiga, millel sissepressitud numbrid
2. Ketil on 45 lüli, ühe lüli laius on 1,1 cm, paksus 0,5 cm, lülid on omavahel aheldatud. Ketil on kulumisjäljed, muud välised vigastused puuduvad. - kannatanu A H allkirjaga 07.02.2007 hõbeketi (väärtusega 3500 krooni) kättesaamise kohta (tl 14). Süüdistatava T.A ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt, sest need on ennastõigustavad, ebajärjekindlad ning antud ilmsest soovist vastutusest vabaneda. Seda, et süüdistatava T.A ütlused ei vasta tõele, näitavad kannatanu A H ühetaolised ütlused ja asjaolu, et kannatanu A H esimesel võimalusel teavitas juhtunust politseid, mistõttu süüdistatav T.A peeti politsei poolt 05.02.2007 kinni. Kohtueelsel menetlusel on tõendamist leidnud, et süüdistatavat T.A kutsuti Sergeiks. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna konstaabli Raul Bambergi ettekandest nähtub, et süüdistatav T.A püüdis kinnipeetava A L kaasabil Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna arestimajast toimetada välja kirju nii kannatanule kui ka tunnistajatele (tl 19, 20, 20a, 20b, 20c, 20d, 20e), kirjutades neist igaühele lausa konkreetselt ette, mida keegi neist peab politseile rääkima, soovides 5 sellega mõjutada neid tema kasuks ütlusi andma. Nimetatud asjaolu näitab kohtu arvates veenvalt kannatanu A H ütluste usaldusväärsust ja paikapidavust.

§ 214

lg 1 näeb ette vastutuse varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda.

§ 214

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, varguse, röövimise või kelmuse. Süüdistatava T.A poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel

§ 214

lg 2 p 1 järgi õigesti kvalifitseeritud, sest ta varem varguse toimepannud isikuna nõudis varalise kasu üleandmist ähvardusega piirata isiku vabadust. Varalise kasu üleandmise nõudmise all tuleb mõista kannatanule tehtud selgelt väljendatud ettepanekut anda nõudjale üle varaline kasu. Käesoleval juhul on väljapressimise objektiivne koosseis varalise kasu üleandmise nõudmine, millega kaasnes ähvardus piirata isiku vabadust. Oluline on antud asja juures see, et kannatanu pidas tema suhtes tehtud ähvardust tõsiseks. Subjektiivsest küljest eeldab väljapressimine tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes, kusjuures piisab ka vähemalt kaudsest tahtlusest, et väljapressimise koosseis oleks täidetud. Süüdistatava T.A käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus ei nõustu eeltoodust tulenevalt kaitsja seisukohaga, et süüdistatava T.A ütlustest lähtuvalt tuleb tema poolt toimepandud tegu ümber kvalifitseerida

§ 199lg 2 p 4,5 järgi, s.o.

võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varem varguse toimepannud isiku poolt ja avalikult, kuid vägivalda kasutamata.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56

lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava T.A karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei leia. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava T.A isikut iseloomustavaid andmeid.

§ 214

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on

§ 4

lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu, sest raskeima karistusena on ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta.

§ 214lg 2 p 1 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse.

Süüdistatavat T.A on varem kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, kusjuures uue kuriteo pani ta toime Lääne-Viru Maakohtu 12.09.2005 kohtuotsusega määratud katseajal.

§ 65

lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

§ 64lõigetes 2,4 ja 5 sätestatut.

Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Kohus leiab, lähtudes eeltoodust, et süüdistatava T.A suhtes mõistetava vangistuse osas võib kohaldada

§ 61

lg 1 sätteid, mis võimaldavad kohtul erandlikke asjaolusid arvestades kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära, sest kohtulikul uurimisel leidis tuvastamist asjaolu, et varalise kasu üleandmise nõudmine ähvardusega piirata isiku vabadust ei olnud väga intensiivne ja kannatanu A H oli alkoholijoobes. 6 KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 233 - 238, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada T.A

§ 214

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista,

§ 61lg 1 sätteid kohaldades, 3 (kolm) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning T.A karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Lääne-Viru Maakohtu 12.09.2005 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust võrra ning T.A liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. Tõkend – vahistamine, jätta T.A suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 05.02.

1. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista T.A-lt menetluskuluna sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista T.A-lt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 54.40 (viiskümmend neli krooni ja 40 senti) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista T.A-lt menetluskuluna kaitsjatasu 750.40 (seitsesada viiskümmend krooni ja 40 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Maimu Schmidti ja v.-adv. vanemabi Irina Gromtseva osavõtu eest kohtueelsest menetlusest. T.A tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. 7 Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige №oremreferent H.Väinaste I.Golubev Kohtuotsus jõustus
3. juulil Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega. Viru Ringkonnakohus 5.06.2007.a otsustas: Viru Maakohtu 02.05.2007 kohtuotsus T.A süüdistusasjas jätta muutmata, T.A apellatsioon jätta rahuldamata. №oremreferent I.Golubev