lg 2 p 7 sätteid kohaldades 30 p vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, väärtegude toimepanemise eest karistatud 5-l korral, rahatrahvid tasutud, viibinud vahi all 06.04.- 07.04.2005, tõkend elukohast lahkumise keeld, süüdistuses
lg 2 p 4,7,8 järgi, G.T, isikukood xxx, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 6 klassi, elukoht xxxx, ei õppinud ega töötanud, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 03.05.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 7,8; 200 lg 2 p 7 järgi 3 a vangistusega, millest eelvangistusaja mahaarvamisega jäi kanda 2 a 5 k 18 p vangistust tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 2) 18.09.2006 Viru Maakohtu poolt
järgi 4 k vangistusega tingimisi 18 k katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 a, 3) 19.12.2006 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 1,3 järgi 2 a vangistusega,
lg 1 ja 64 lg 1 alusel loetud Viru Maakohtu 18.09.2006 kohtuotsusega mõistetud kergem karistus 4 k vangistust kaetuks käesoleva otsusega mõistetud raskema karistusega 2 a vangistust,
alusel jäetud karistus tingimisi täitmisele pööramata 18 k katseajaga, väärtegude toimepanemise eest karistatud 11-l korral, rahatrahvid tasumata, tõkend elukohast lahkumise keeld, viibib vahi all alates 25.10.2006 teise Viru Maakohtu menetluses oleva kriminaalasja järgi, ja D.U, isikukood xxx, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 10 klassi, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 24.10.2003 Lääne-Viru Maakohtu poolt
Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 6 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 3) 03.05.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 7 järgi 3 a vangistusega tingimisi 2 a katseajaga, väärtegude toimepanemise eest karistatud 3-l korral, 2 rahatrahvi tasumata, tõkend – elukohast lahkumise keeld, süüdistustes
K.H on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta,
lg 2 p 4 tähendatud isikuna, ajavahemikul 11.01.2005 – 18.01.2005 ühel õhtul kella 23.00 paiku, olles alkoholijoobes, tungis koos alaealise G.T-ga (sündinud xxx) xxxx asuva maja välisust raudlatiga lahti kangutades majja, sisenes J P kuuluvasse korterisse ja koos G.T-ga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära J P kuulunud esemeid: TV võrkantenni koos 10-meetrise kaabliga koguväärtusega 230 krooni, fosforosutitega äratuskella väärtusega 80 krooni, vanaaegse kella väärtusega 100 krooni, soojapuhuri Samsung väärtusega 220 krooni, erinevaid parfümeeriatooteid koguväärtusega 1000 krooni, lõhnaõli Denim väärtusega 80 krooni, lillevaasi väärtusega 60 krooni, 2 triikrauda koguväärtusega 600 krooni, mikseri väärtusega 200 krooni, kohviserviisi väärtusega 600 krooni, kingad väärtusega 200 krooni, lühikesed suvepüksid väärtusega 250 krooni – kokku summas 3620 2 krooni ning Põhja Piirivalvepiirkonna poolt J P tööalaseks kasutamiseks eraldatud №kia kummikud väärtusega 825 krooni, Nike spordijalatsid väärtusega 575 krooni, ilma embleemita laigulise piirivalve suvevormi väärtusega 775 krooni, piirivalve embleemiga talvejope väärtusega 340 krooni, 10 paari villaseid talvesokke koguväärtusega 523 krooni, piirivalve embleemiga kummiülikonna ülemise osa väärtusega 417.20 krooni, talvetunked väärtusega 543.48 krooni, vormipluusi väärtusega 261.26 krooni, 3 T-särki koguväärtusega 114 krooni ja 3 EKJ pikkade varrukatega särki koguväärtuses 423 krooni, kokku väärtusega 4796.94 krooni. - tema,
lg 2 p 4 tähendatud isikuna, koos alaealise G.T-ga, olles alkoholijoobes, tungis 21.01.2005 hilisõhtul xxxx keldrisse ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära L V kuulunud 1 kilo kartuleid väärtusega 5 krooni, 1 kilo porgandit väärtusega 8 krooni ja 2 liitrist pudelit mahla koguväärtusega 20 krooni – kokku väärtuses 33 krooni. Seega K.H ,
lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes isikute grupis, korduvalt ning sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
G.T (sündinud xxx) on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema,
lg 2 p 4 tähendatud isikuna, olles alkoholijoobes, tungis 31.12.2004 kella 23.00 paiku Järvamaal Lehtse vallas Jänedal Musta Täku Talli juurde pargitud S A kuuluvasse sõiduautosse xxxx reg nr xxxx ning koos D.U ja alaealiste T S ning K V võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil autoraadio-magnetofoni Pioneer väärtusega 800 krooni, 6 meetrit mööblikangast väärtusega 400 krooni, pulberkustuti väärtusega 350 krooni, ohukolmnurga väärtusega 180 krooni, tõkiskingad väärtusega 25 krooni, käivitusjuhtmed väärtusega 200 krooni, autoapteegi väärtusega 110 krooni, 2 esiklaasi klaasipuhastajat koos kinnitusvarrega väärtusega 400 krooni, veinikasti kuue 0,7 liitrise veinipudeliga koguväärtusega 720 krooni, esistange koos suunatuledega väärtusega 1000 krooni ja esimese numbrimärgi väärtusega 70 krooni – kokku väärtuses 4255 krooni. - tema,
lg 2 p 4 tähendatud isikuna, olles alkoholijoobes, koos K.H-ga , tungis ajavahemikul 11.01.2005 – 18.01.2005 ühel õhtul kella 23.00 paiku xxxx asuva maja välisust raudlatiga lahti kangutades majja, sisenes J P kuuluvasse korterisse ja koos K.H-ga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Ja P kuulunud esemeid: TV võrkantenni koos 10-meetrise kaabliga koguväärtusega 230 krooni, fosforosutitega äratuskella väärtusega 80 krooni, vanaaegse kella väärtusega 100 krooni, soojapuhuri Samsung väärtusega 220 krooni, erinevaid parfümeeriatooteid koguväärtusega 1000 krooni, lõhnaõli Denim väärtusega 80 krooni, lillevaasi väärtusega 60 krooni, 2 triikrauda koguväärtusega 600 krooni, mikseri väärtusega 200 krooni, kohviserviisi väärtusega 600 krooni, kingad väärtusega 200 krooni, lühikesed suvepüksid väärtusega 250 krooni – kokku summas 3620 krooni ning Põhja Piirivalvepiirkonna poolt J P tööalaseks kasutamiseks eraldatud №kia kummikud väärtusega 825 krooni, Nike spordijalatsid väärtusega 575 krooni, ilma embleemita laigulise piirivalve suvevormi väärtusega 775 krooni, piirivalve embleemiga talvejope väärtusega 340 krooni, 10 paari villaseid talvesokke koguväärtusega 523 krooni, piirivalve embleemiga kummiülikonna ülemise osa väärtusega 417.20 krooni, talvetunked väärtusega 543.48 krooni, vormipluusi väärtusega 261.26 krooni, 3 T-särki koguväärtusega 114 krooni ja 3 EKJ pikkade varrukatega särki koguväärtuses 423 krooni – kokku väärtusega 4796.94 krooni. - tema,
lg 2 p 4 tähendatud isikuna, olles alkoholijoobes, võttis 15.01.2005 kella 02.30 – 03.00 paiku koos D.U-ga xxxx Lj Š kuuluvast sõiduautost xxxx reg nr xxxx raadiomagnetoola väärtusega 500 krooni, 2 kõlarit koguväärtusega 200 krooni, tulekustuti väärtusega 300 krooni ning autoapteegi väärtusega 125 krooni – kokku esemeid 1125 krooni väärtuses. - tema,
lg 2 p 4 tähendatud isikuna, koos K.H-ga, olles alkoholijoobes, tungis 21.01.2005 hilisõhtul xxxx keldrisse ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära L V kuulunud 1 kilo kartuleid väärtusega 5 krooni, 1 kilo porgandit väärtusega 8 krooni ja 2 liitrist pudelit mahla koguväärtusega 20 krooni – kokku väärtuses 33 krooni. Seega G.T,
lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes isikute grupis ning sissetungimisega korduvalt ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
3 G.T on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema,
lg 2 p 1 tähendatud isikuna, olles alkoholijoobes, 15.01.2005 kella 02.30 – 03.00 paiku xxxx püüdis koos D.U-ga võtta Tapale sõiduks – s.o. ajutiseks kasutamiseks L Š kuuluvat sõiduautot xxxx reg nr xxxx, mida aga ei õnnestunud käivitada. Seega G.T,
lg 2 p 1 tähendatud isikuna, alustades isikute grupis, vastavalt oma ettekujutusele teost, võõra vallasasja äravõtmist omavoliliselt, omastamise eesmärgita, ajutiseks kasutamiseks, pani toime
D.U on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema,
lg 2 p 4 tähendatud isikuna, olles alkoholijoobes, tungis 31.12.2004 kella 23.00 paiku Järvamaal Lehtse vallas Jänedal Musta Täku Talli juurde pargitud S A kuuluvasse sõiduautosse xxxx reg nr xxxx ning koos alaealiste G.T, T S ning K V võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil autoraadio-magnetofoni Pioneer väärtusega 800 krooni, 6 meetrit mööblikangast väärtusega 400 krooni, pulberkustuti väärtusega 350 krooni, ohukolmnurga väärtusega 180 krooni, tõkiskingad väärtusega 25 krooni, käivitusjuhtmed väärtusega 200 krooni, autoapteegi väärtusega 110 krooni, 2 esiklaasi klaasipuhastajat koos kinnitusvarrega väärtusega 400 krooni, veinikasti kuue 0,7 liitrise veinipudeliga koguväärtusega 720 krooni, esistange koos suunatuledega väärtusega 1000 krooni ja esimese numbrimärgi väärtusega 70 krooni – kokku väärtuses 4255 krooni. - tema,
lg 2 p 4 tähendatud isikuna, olles alkoholijoobes, võttis 15.01.2005 kella 02.30 – 03.00 paiku koos alaealise G.T-ga xxxx L Š kuuluvast sõiduautost xxxx reg nr xxxx raadiomagnetoola väärtusega 500 krooni, 2 kõlarit koguväärtusega 200 krooni, tulekustuti väärtusega 300 krooni ning autoapteegi väärtusega 125 krooni – kokku esemeid 1125 krooni väärtuses. Seega D.U,
lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes isikute grupis ning sissetungimisega korduvalt ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
D.U on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema,
lg 2 p 1 tähendatud isikuna, olles alkoholijoobes, 15.01.2005 kella 02.30 – 03.00 paiku xxxx püüdis koos alaealise G.T-ga võtta Tapale sõiduks – s.o. ajutiseks kasutamiseks L Š kuuluvat sõiduautot xxxx reg nr xxxx, mida aga ei õnnestunud käivitada. Seega D.U,
lg 2 p 1 tähendatud isikuna, alustades isikute grupis, vastavalt oma ettekujutusele teost, võõra vallasasja äravõtmist omavoliliselt, omastamise eesmärgita, ajutiseks kasutamiseks, pani toime
Süüdistatavad K.H ja G.T tunnistasid ennast neile esitatud süüdistustes täielikult süüdi, süüdistatav D.U tunnistas ennast temale esitatud süüdistustes osaliselt süüdi. Süüdistatav G.T kinnitas kohtuistungil, et kannatanu S A kuuluvas autos käis sees T S , kes võttis autost maki välja. Süüdistatava G.T sõnul jäi makk T Sa kätte. Süüdistatava G.T väitel oli tema koos K V , keda kutsutakse K , auto juures ega käinud autos sees. Süüdistatav G.T teadis öelda, et auto juures nägi ta veel veinikasti. Süüdistatava G.T sõnul võeti sellelt autolt veel esistange ning see oli K V käes. Süüdistatava G.T ütlustest nähtub, et neile tuli auto järele ja nad tõstsid asjad selle auto peale. Süüdistatava G.T väitel sõitsid nad D.U isa maakoju, kus jõid veini ära. Süüdistatav D.U kinnitas kohtuistungil, et seda autot nägi ta kohapeal ja käis ka auto juures, kus olid T S ja K V , kes midagi toimetasid autos. Süüdistatav D.U võttis omaks, et veinikasti ta ei näinud, küll aga oli näinud hommikul tühjasid veinipudeleid, mille kohta oli talle öeldud, et S oli need toonud. Süüdistatav D.U väitis, et esistanget nägi ta alles pärast, kui oli läbiotsimine. Kannatanu S A kinnitas kohtuistungil, et Paidest Jänedale sõites läks tema autol katki tagumine vasak küljeklaas. Kannatanu S A tunnistas, et oma lohakusest parkis ta auto valgusvihust välja tõllakuuri kõrvale. Kannatanu S A ütlustest nähtub, et kui nad uue aasta vastuvõtult kuuse alt liikusid auto juurde, 4 siis nägid nad, et see oli rüüstatud. Kannatanu S A sõnul oli autol esisild küljest jõuga ära rebitud, samuti olid murtud kojamehed, autost olid kaasa võetud autoraadio, üks kangas, muid nipet-näpet, autovarustus ja kast prantsuse veini. Kannatanu S A väitel sai ta 3 nädalat hiljem kätte numbri ja auto registreerimistunnistuse. Kannatanu S A ütlustest nähtub, et lektoritöö tegemiseks on tal vajalik auto olemasolu, mistõttu ta pidi kohe uue stange ostma ja uue numbri tellima. Kannatanu S A kinnitas, et kui ta oleks stange kohe tagasi saanud, siis ei oleks ta saanud seda enam kasutada, sest see oli küljest rebitud. Kannatanu S A väitis, et uus stange ja selle paigaldamine läks tal kokku maksma umbes 1000 krooni. Kannatanu S A saatis kohtule täiendavalt avalduse ühes koopiaga arve/saatelehest nr 20 13.01.2005 ja order kviitungist nr 1 12.03.2005, millistest nähtuvad OÜ Sirden Auto poolt tema auto juures teostatud tööd ja asendatud autoosad. Kannatanu S A taotleb tsiviilhagi suurendamist 2479 krooni võrra. Tunnistaja M E kinnitas kohtuistungil, et nad olid tellitud aasta lõpu üritust turvama Musta Täku Tallis Jänedal, kui ühel hetkel üks naine tuli ja ütles, et tema auto on paljaks tehtud. Tunnistaja M E teada oli autol tagaklaas juba enne katki. Tunnistaja M E mäletas, et jutt oli autolt kadunud esistangest, raadiost ja isiklikest asjadest. Tunnistaja K T kinnitas kohtuistungil, et G.T ja T S läksid autosse, kust võtsid mõlemad asju. Tunnistaja K T sõnul oli autol aken vist katki. Tunnistaja K T ütlustest nähtub, et K Va , keda kutsutakse K , oli ka auto juures. Tunnistaja K T väitel seisis D.U nendega koos ega käinud selle auto kallal. Tunnistaja M H kinnitas kohtuistungil, et Musta Täku Tallis oli kinnine pidu ning sinna sisse nad ei saanud, mistõttu hakkasid poe poole tagasi minema. Tunnistaja M H sõnul jäi neile ette mingi auto, G.T, D.U, K V ja T S nägid seda autot ning hüüdsid, et auto aken on katki tehtud, et tulge vaadake. Tunnistaja M H kinnitas algul prokuröri küsimuse peale, et autosse murti sisse, kuid kes murdis, seda ta ei mäleta. Tunnistaja M H väitel mindi autosse sisse juhipoolsest aknast, mis oli katki. Seejärel kinnitas tunnistaja M H prokuröri küsimuse peale, et autos sees käisid T S , G.T ja D.U, kõik olid ükshaaval autos sees. Tunnistaja M H ei teadnud, mis nad tegid seal autos, kuid kõik, kes auto juures käisid, rääkisid, et autos on makk ja jooke ja särki-värki. Tunnistaja M H teadis öelda, et veinikast oli K V käes ja stanget nägi ta T S käes, samuti teadis tunnistaja Ma H kinnitada, et makk võeti ka kaasa. Seejärel kinnitas tunnistaja M H prokuröri küsimuse peale, et mida G.T auto juures tegi, et midagi, tema autos ei käinud. Tunnistaja M H ütles prokuröri küsimuse peale, et kas D.U käis autos sees, et ei tea ning prokuröri küsimuse peale, mis ta seal tegi, vastas tunnistaja M H et kust ma tean. Tunnistaja M H kinnitas süüdistatava D.U kaitsja küsimuse peale, et kas D.U käis seal autos sees, et ei tea ning kas ta midagi võttis autost, et ei tea. Seejärel vastuseks kohtu küsimuse peale, et milliste ütluste juurde ta kindlaks jääb, vastas tunnistaja M H , et selle juurde, mis paberi peal kirjas, et T S , G.T ja D.U käisid autos sees ükshaaval. Tunnistaja M H on öelnud vastuseks süüdistatava D.U kaitsja küsimuse peale, et D.U käis autos sees läbi juhipoolse akna, kuid kas tal midagi käes ka oli, tema ei mäleta. Tunnistaja M V kinnitas kohtuistungil, et D.U kutsus teda autoga Jänedale järele, et neid koju viia. Tunnistaja M V on öelnud, et kui ta autost välja läks, siis oli stange G.T käes ja viimane tahtis seda pagasiruumi panna. Tunnistaja K V kinnitas kohtuistungil, et nad tahtsid minna Jänedale Musta Täku Talli, kuid sinna sisse nad ei saanud, sest see oli reserveeritud. Tunnistaja K V sõnul läks T S Musta Täku Talli juures seisnud võõrasse autosse sisse. Tunnistaja K V väitel oli vist auto tagaaken katki ja sealt tegi T S ukse lahti. Tunnistaja K V sõnul kandis T S veinikasti. Tunnistaja K V väitel oli keegi stange eest ära võtnud ning see oli paar meetrit eemal sellest autost. Tunnistaja K V sõnul oli keegi talle öelnud, et ta võtaks selle kaasa ja ta võttis. Tunnistaja K V ütlustest nähtub, et stange oli pandud selle auto pagasnikusse, mis neile järele tuli ja veini oli võtnud kaasa T Sa . Tunnistaja K V väitel oli D.U nendega kaasas, kuid autost eemal. Tunnistaja T S kinnitas kohtuistungil, et Musta Täku Talli vastas oli üks maja ja selle taga seisis auto, mille tagaklaas oli katki. Tunnistaja T S ütlustest nähtub, et koos G.T-ga käisid nad autos sees, 5 võttes autost kaasa kasti veini, stange ja maki. Tunnistaja T Sa sõnul olid nad stange auto küljest kahekesi ära tõmmanud. Tunnistaja T S väitel ei jõudnud G.T üksi makki välja võtta ja ta läks viimasele appi, pannes maki oma hõlma alla. Tunnistaja T S sõnul oli veinikast tal süles ja stange võttis G.T . Tunnistaja T S ütlustest nähtub, et varastatud asjad pandi M V auto peale, mis neile järele tuli. Tunnistaja T S pidas võimalikuks, et riidekangas jäi auto kõrvale maha, sest kui nad pagasnikus sobrasid, siis viskasid nad selle sinna. Tunnistaja T S teadis öelda, et olid ka tõkiskingad, kuid ta ei mäletanud, kas need said kaasa võetud või jäid sinna. Tunnistaja T Sa ütlustest nähtub, et mõned asjad jäid maha, sest neil ei olnud neid vaja, aga need jäid neile ette. Tunnistaja T S kinnitas, et D.U ei käinud autos sees. Tunnistaja K V on kohtueelsel menetlusel (II kd, tl 23-24) öelnud, et „Täku Tallis sees nad ei käinud, kuna oli kinnine pidu. Hiljem olid poisid ühe auto juures, millel ei olnud külje klaasi. Auto seisis Täku Talli vastas asuva hoone otsas. Autos sees nägin kolamas kõigepealt G.T ja T S Hiljem läks autosse ka K V . T või K tõstsid autost läbi tagumise avatud luugi välja kasti veini. Aimar võttis kohe kastist ühe pudeli, avas ja jõi pudelist veini. Ta ütles, et see on mingi hästi vana vein, pidi olema hapu. Maitsesin ka hiljem Jänedalt ära sõites autos seda veini. Mulle pakkus veini M H . Autost võttis autoraadio välja T , kuna alguses proovis seda kätte saada Aimar. Me hakkasime lahkuma, kui Aimar läks tagasi auto juurde ja hakkas auto küljest esistanget ära kiskuma. Ta ise tassis seda plastikust stanget kuni katlamaja juurde välja, kus ta üritas katlamaja uksi lahti kangutada.“ Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - sündmuskoha vaatlusprotokoll 01.01.2005 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (II kd, tl 5-9), millistest nähtub, et sõiduautol xxxx reg nr xxxx puudub esimene põrkeraud koos registreerimisnumbriga, samuti puuduvad ka esikojamehed. Juhipoolselt küljelt autot vaadeldes on näha, et puudub külgmine tagaaken. Vaadeldes sõiduauto salongi on näha, et armatuurlauast puudub raadio. Avatud on kindalaegas, milles on näha pabereid. Kindalaeka all on näha läbilõigatud elektrijuhtmeid. - suulise kuriteoteate protokoll 01.01.2005 S A (II kd, tl 10-11), et ajavahemikul 31.12.2004 kella 22.30 kuni 01.01.2005 kella 00.15 on asukohaga Lehtse vallas Jänedal läbi avatud akna sisenetud temale kuuluvasse sõiduautosse xxxx reg nr xxxx. Sõiduautost on varastatud raadio-makk Pioneer väärtusega 800 krooni. Autolt varastati esimene põrkeraud koos reg numbriga. Põrkeraua väärtuseks on 1000 krooni ning reg numbri väärtuseks on 70 krooni. Sõiduauto salongist varastati 6 m mööblikangast väärtusega 400 krooni. Pakiruumist varastati pulberkustuti väärtusega 350 krooni, tõkiskingad väärtusega 25 krooni, ohukolmnurk väärtusega 180 krooni, käivitusjuhtmed väärtusega 200 krooni ja käsiapteek väärtusega 110 krooni. - J A allkiri 21.06.2005 (II kd, tl 17), et ta on Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonnas Tallinna tn 12 Paide kätte saanud tema abikaasale S A 31.12.2004 vargusega tekitatud tsiviilhagi katteks kahtlustatavalt T S 796.30 krooni ja kahtlustatava K V ema T P käest 796.25 krooni. - J A allkiri 21.06.2005 (II kd, tl 18), et ta on Paide politseijaoskonnas kätte saanud tema abikaasale S A kuuluva sõiduauto xxxx reg nr xxxx esistange koos tuledega. Pretensioone ei ole. - läbiotsimisprotokoll 08.03.2005 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (II kd, tl 56-60), millistest nähtub, et Järva maakonnas xxxx külas O A maakodu kõrvalhoone lakast leiti punast värvi plastikust sõiduauto esistange. Esistange küljes kollaste klaasidega suunatule laternad. Vasakul pool stangel nurgal värvi kahjustused. Alaealiste T S ja K V suhtes on Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna prokuröri abi Anu Kaldasaun 20.06.2005 kriminaalmenetluse lõpetanud KrMS § 201 lg 2 alusel ja saatnud koopia lõpetamise määrusest elukohajärgsele alaealiste komisjonile taotlusega nende suhtes alaealise mõjutusvahendite seaduses ettenähtud mõjutusvahendi rakendamiseks. Kohus, hinnanud kõiki nimetatud kuriteoepisoodis kogutud tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava D.U süü temale esitatud süüdistuses ei leidnud kohtulikul uurimisel tõendamist. Kohus ei saa süüdistatavat D.U süüdi tunnistada grupilises varguses, lähtudes üksnes tunnistaja M H kohtuistungil antud ütlustest, millised on vastuolulised ja ebajärjekindlad ega haaku mingil moel teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus jätab eeltoodust tulenevalt tunnistaja M H 6 ütlused täielikult kõrvale ega arvesta neid ka süüdistatava G.T süü tõendamisel. Kohus loeb süüdistatava G.T süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks tunnistajate K Ta , M V , T S kohtuistungil antud ütlustega ning tunnistaja K V kohtueelsel menetlusel antud ütlustega, millised on omavahel valdavalt kooskõlas ning millede õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Tunnistaja T S ütlustest nähtub, et mõned asjad jäid maha, sest neil ei olnud neid vaja, aga need jäid neile ette. Seega arvestades tunnistaja T S kohtuistungil antud ütlusi on kohtulikul uurimisel tõendamist süüdistuses loetletud esemete vargus. Süüdistatav K.H kinnitas kohtuistungil, et ajavahemikul 11.01.-18.01.2005 ühel õhtul kella 23 paiku tekkis tal G.T ettepanekul mõte minna vargile ühte mahajäetud majja, millel olid aknad lõhutud. Süüdistatav K.H tunnistas, et tema lõi majja sissesaamiseks jalaga lahti maja välisukse, sealjuures tal mingit raudlatti ei olevat olnud. Süüdistatava K.H sõnul oli ta J P korteri ukse samuti jalaga lahti löönud. Süüdistatava K.H ütlustest nähtub, et eelnevalt oli neil G.T juurest küünal kaasa võetud. Süüdistatava K.H väitel olid ühes kapis sõjaväe riided, millised nad panid mingisse 100 liitrisesse musta prügikotti. Süüdistatav K.H võttis omaks, et ta leidis ka mingid kummikud. Süüdistatav K.H tunnistas, et G.T oli ka sinna kotti asju pannud. Süüdistatav K.H kinnitas prokurörile, et nad ei võtnud võrkantenni, sest see on küllaltki suur asi, samuti ei võtnud nad vanaaegset kella, soojapuhurit, parfümeeriatooteid, triikraudu, mikserit ja kingi. Süüdistatava K.Harvates nad võisid võtta äratuskella, lillevaasi, kohviserviisi ja lühikesed püksid. Hiljem kohtu küsimuse peale, et kas nad vanaaegset kella nägid, vastas süüdistatav K.H, et mingid kellad seal olid. Samuti vastas süüdistatav K.H kohtule erinevalt prokurörile öeldust, et lillevaasi nad ei võtnud. Süüdistatav K.H tunnistas, et peale korterist lahkumist vaatasid nad asju tänaval mingi laterna valgel ja mõned asjad viskasid minema, minnes ülejäänud varastatud asjadega G.T juurde. Süüdistatav K.H ei osanud ise konkreetselt nimetada kõiki nende poolt Ja P korterist varastatud asju. Süüdistatav K.H väitis algul, et ta ei tea, mis varastatud asjadest sai, seejärel võttis omaks, et pakkus ka varastatud asju järgmisel päeval müüa. Süüdistatava K.H sõnul on tema vanaema Ja P tsiviilhagist maksnud 1000 krooni. Süüdistatav G.T andis kohtuistungil kaassüüdistatava K.H-ga analoogseid ütlusi selle kohta, mil moel nad jõudsid J P korterisse. Süüdistatava G.T sõnul tekkis neil mõlemal mõte minna mahajäetud majja vargile. Süüdistatav G.T kinnitas, et nad võtsid korterist sõjaväe riided, lühikesed püksid ja vanaaegse kella. Süüdistatav G.T väitis, et väljas laterna all nad vaatasid pärast neid varastatud asju, visates osa asju kohe minema ning osa asju olid nad järgmisel päeval minema visanud. Süüdistatav G.T kinnitas, et asjade müügiks pakkumisest ei tea tema midagi. Kannatanu J P kinnitas kohtuistungil, et tema oli xxxx korteri üürnik. Kannatanu Ja P väitis, et kui ta tööle läks, siis võttis ta sealt korterist oma asjad. Kannatanu J P sõnul oli maja välisuks kogu aeg lukus, aga tema korteri uks käis nii kõvasti kinni, et seal ei olnud lukku vaja. Kannatanu Ja Pl väitel oli maja välisuks maha murtud, sest heebli jäljed olid luku juures, kus oli lukusüdamik. Kannatanu Ja P kinnitas, et tema korteri uks oli vist jalaga lahti löödud, sest jalajälg oli ukse peal. Kannatanu J P tunnistas, et köögikapp oli lõhutud ja põrandale kistud ning magamistoas, köögis ja ka suures toas olid asjad kappidest välja laiali kistud. Kannatanu Ja P jäi kindlaks sellele, et temalt varastati kõik need esemed, mis on süüdistuses kirjas ja mis ta uurijale avaldas. Kannatanu J P loobus lõhkumisega tekitatud kahju eest 1500 krooni nõudmisest ning jäi vargusega tekitatud kahju osas tsiviilhagi juurde, millest on maha arvatud K.H poolt hüvitatud 1000 krooni. Kannatanu Põhja Piirivalvepiirkonna esindaja I S kinnitas kohtuistungil, et talle teatati, et J P kodus, kes töötas ühes kordonis, oli toime pandud vargus ja varastatud olid need esemed, milliste osas on nad esitanud tsiviilhagi, sest nimetatud summa ulatuses pidid nad J P andma uusi riideid. Tunnistaja T T kinnitas kohtuistungil, et G.T, keda kutsutakse Maikeliks, korteri koridoris oli teleri võrkantenn. Tunnistaja T T ütlustest nähtub, et Põder, nii kutsutakse K.H ja G.T pakkusid müügiks piirivalve riideid. Tunnistaja T T sõnul oli ka talle pakutud müüa piirivalve riideid ja võrkantenni. 7 Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - sündmuskoha vaatlusprotokoll 18.01.2005, sinna juurde kuuluvad fototabelid ning skeem (I kd, tl 3-14), millistest nähtub, et xxxx välisuks avaneb väljapoole. Välisuksel ukseluku keel on kinnises asendis ja ei ole lõhutud. Välisuksel on ukseluku kõrgusel ukse piidalt 29 cm pikkuselt ära rebitud puidutükk. Sündmuskohalt võeti kaasa magamistoast riidekapi ees põrandalt röntgenpilt, millel on porine jalatsijälge meenutav jälg. - kuriteoteate protokoll 20.01.2005 J P (I kd, tl 15-16), et ajavahemikul 11.01.2005 kella 11.00-st kuni 18.01.2005 kella 14.30-ni murti sisse välisukse lõhkumise teel xxxx korterisse, kus paisati asjad segamini ja varastati TV võrkantenn koos kaabliga, riietusesemeid ning parfümeeriat. Kokku tekitati kahju 9385 krooni. - trassoloogia ekspertiisiakt nr TR-054-05/1705 23.03.2005 ning selle lisad (I kd, tl 29-34). Eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud röntgenpildile talletatud jalatsijälje fragment on jäetud ekspertiisiks esitatud jalatsipaari vasaku jala jalatsiga. K.H-lt oli 15.03.2005 võetud võrdlusmaterjaliks spordijalatsid Adidas. - asitõendi – spordijalanõude Adidas vaatlusprotokoll 04.04.2005 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 36-40). Kohus, hinnanud kõiki nimetatud kuriteoepisoodis kogutud tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatavate K.H ja G.T süü neile esitatud süüdistuses leidis tõendamist nii süüdistatavate K.H ja G.T enda ütlustega, kui ka kannatanu J P ja kannatanu esindaja I S ütlustega, samuti tunnistaja T T ütlustega ning asjas kogutud muude tõenditega. Süüdistatavad K.H ja G.T ei mäleta konkreetselt, mida nad J P korterist varastasid. Osa varastatud asju viskasid nad vahetult peale vargust minema ja osa varastatud asju olid nad ära visanud järgmisel päeval, mistõttu võisid nad kohtu arvates tõepoolest mäletada üksikuid varastatud asju, mis jäeti alles ja mida pakuti müüa. Seevastu kannatanu J P ütluste õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda, sest ta on jäänud endale kindlaks, et temalt süüdistuses tähendatud esemed varastati. Arvestades kannatanu J P ütlusi ja sündmuskoha vaatlusprotokolli on kohtu arvates süüdistuses õigesti märgitud, et süüdistatavad K.H ja G.T tungisid xxxx asuva maja välisust raudlatiga lahti kangutades majja, sest jalaga süüdistatava K.H poolt välisukse lahti löömise välistab asjaolu, et välisuks avaneb väljapoole. Lisaks sellele väärib siinjuures märkimist, et välisukse ukseluku keel oli kinnises asendis ja ei olnud lõhutud. Süüdistatav G.T kinnitas kohtuistungil, et ta tuli Imastus baarist koos D.U-ga, teised läksid ees minema. Süüdistatava G.T ütlustest nähtub, et nad läksid ühe auto juurde, et koju saada. Süüdistatava G.T sõnul nad algul vaatasid ja siis lükkasid autot mäest alla, et seda käima saada, kuid see ei õnnestunud ja auto jäi mäe alla. Süüdistatav G.T ei mäletanud, kuhu vastu auto läks, kuid võttis omaks selle, et nad tekitasid mingeid vigastusi ka autole. Süüdistatava G.T väitel olid auto uksed lahti. Süüdistatava G.T sõnul kiskus tema ka süüteluku juhtmeid. Süüdistatav G.T kinnitas kohtuistungil korduvalt seda, et tema võttis autost kaasa kõlarid ja D.U võttis autost kaasa maki. Süüdistatava D.U kaitsja küsimuse peale, et kas ta mäletab täpselt, et makki ei olnud tema käes, vastas süüdistatav G.T, et kuidas ta kõnnib 2 kõlarit ühes käes ja makk teises käes. Süüdistatava G.T väitel olid kõlarid kas taga akna peal või istmete vahel ning makk oli ikka seal, kus tavaliselt. Süüdistatava G.T sõnul läksid nad nende asjadega Tapale, peites need algul bussijaama taha põõsastesse, hiljem oli aga D.U need asjad põõsastest ära toonud, need asjad olid nende trepikojas all kapis ja nad olid neid koos vaadanud. Süüdistatav G.T väitis, et tulekustutist ja autoapteegist ei tea ta midagi. Süüdistatav D.U kinnitas kohtuistungil, et teised läksid kiiremini ära, kuid tema ja Maikel, nii kutsutakse G.T, jäid teistest maha, sest nad lihtsalt läksid aeglasemalt. Süüdistatava D.U väitel oli Maikel kutsunud, et nad läheksid vaataksid koolkodu poole, kus oli üks auto. Süüdistatava D.U sõnul oli Maikel katsunud kõrvalistuja ust, see oli lahti ning autost seest oli Maikel teinud ka juhi ukse lahti, istudes rooli taha. Süüdistatav D.U tunnistas, et tema istus kõrvalistmele. Süüdistatava D.U väitel proovis Maikel autot käima saada, aga ei saanud, mistõttu siis olid nad lükanud autot mäest alla, kusjuures tema oli lükanud tagant ja G.T oli lükanud eest rooli keerates. Süüdistatav D.U kinnitas, et auto avatud uks läks vastu maja seina 8 mõlki ja siis olid nad lükanud natuke veel. Süüdistatava D.U väitel ei õnnestunud neil autot käivitada. Süüdistatava D.U ütlustest nähtub, et autot tahtsid nad käima saada selleks, et koju saada. Süüdistatava D.U sõnul oli tema läinud autost enne välja, siis oli Maikel talle järele tulnud, makk ja 2 kõlarit käes. Süüdistatava D.U väitel oli Maikel seejärel maki tema kätte andnud. Süüdistatava D.U sõnul olid nad Tapa bussijaama juures visanud kõlarid ja maki põõsasse, pärast oli ta aga need põõsast ära võtnud ja viinud Maikeli juurde kuhugi kappi, arvates, et viimasel on neid asju vaja. Süüdistatav D.U kinnitas, et kui nad vahele jäid, siis oli tema ema helistanud Maikelile ja viimane andis need asjad tema ema kätte ning need sai politseisse viidud. Süüdistatav D.U väitis, et autoapteeki ja tulekustutit pole ta näinud. Süüdistatava D.U arvates G.T valetab tema peale, öeldes, et tema võttis maki. Kannatanu L Š kinnitas kohtuistungil, et kell 8 lõpetas ta hommikul vahetuse ning peale seda avastas ta, et autot ei ole enam seal, kuhu ta selle õhtul jättis. Kannatanu L Š sõnul oli tema auto katlamaja juures, 100-200 m eemal kohast, kuhu ta selle jättis. Kannatanu L Š väitis, et kindlasti pani ta auto uksed kinni ja signalisatsiooni peale, kuid hääle signaal oli maha võetud, et mitte häirida haigeid lapsi. Kannatanu L Š sõnul oli uks lahti murtud ja mõlkis, esimene juhipoolne suunatuli oli katki, süütepool rippus, juhtmed laiali. Kannatanu L Š ütlustest nähtub, et istme all ei olnud pulberkustutit, samuti ei olnud apteeki. Kannatanu L Š kinnitas, et D.U ema hüvitas talle kõik kahjud ning tal ei ole enam mingeid pretensioone kellegi vastu. Tunnistaja A V kinnitas kohtuistungil, et kui nad 2005.a. jaanuaris Imastus baarist tulid, siis G.T ja D.U jäid neist maha. Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - kuriteoteate protokoll 17.01.2005 L Š (I kd, tl 50), et 14.01.2005 kella 17.50 kuni 15.01.2005 kella 08.10 ärandati xxxx juurest tema kasutuses olev sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx, tumehalli värvi, maksumusega 6500 krooni. - koopia sõiduki registreerimistunnistusest ja volikirjast (I kd, tl 53-54), millistest nähtub, et sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx omanik V D on volitanud L Š oma sõidukit kasutama. - sündmuskoha vaatlusprotokoll 15.01.2005 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 55-68), millistest nähtub, et xxxx 300 m kaugusel katlamaja pool keset teed seisab halli värvi sõiduauto xxxx registreerimisnumbriga xxxx, millel vilguvad ohutuled. Autol tagumised uksed lukus ja mõlemad esiuksed lukust lahti, kuid kinni lükatud. Sõiduki juhipoolne uks on deformeerunud. Sõidukisse sisse vaadates on näha süüteluku tagant lahti ühendatud juhtmed. Salongis on näha, et automagnetoola kohast on puudu magnetofon ja selle koha peal on lahtised juhtmeotsad. - D.U ütluste ja olustiku seostamise protokoll 25.01.2005 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 69-73). - asitõendite – kahe kõlari ja automagnetofoni vaatlusprotokoll 15.02.2005 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 91-92). Kohus, hinnanud kõiki nimetatud kuriteoepisoodides kogutud tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et kohtulikul uurimisel on süüdistatavate G.T ja D.U ütlustega, kannatanu L Š ütlustega, samuti muude asjas kogutud tõenditega täielikult tõendamist leidnud süüdistatavate G.T ja D.U süü kannatanu L Š kasutuses olnud sõiduauto xxxx registreerimisnumbriga xxxx omavolilise ajutise kasutamise katses. Kohus leiab, et kannatanu L Š ütluste õigsuses, et ta kindlasti pani auto uksed kinni ja signalisatsiooni peale, kuid uks oli lahti murtud, ei ole põhjust kahelda, arvestades sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sinna juurde kuuluvaid fototabeleid. Kohtu arvates on tõepärased süüdistatava G.T kohtuistungil korduvalt antud ütlused, et tema võttis autost kaasa kõlarid ja D.U võttis autost kaasa maki. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi vähegi arvestatavat põhjust, miks oleks võinud süüdistatav G.T anda kaassüüdistatavat D.U alusetult süüstavaid ütlusi selles osas. Süüdistatav G.T on seda kohtu arvates ka üsna usutavalt põhjendanud, miks tema käes ei olnud kõiki autost varastatud asju. Kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist, et süüdistatavad G.T ja D.U oleksid varastanud kannatanu Ljudmilla Šmõkova kasutuses olnud autost tulekustuti väärtusega 300 krooni ja autoapteegi väärtusega 125 krooni, mistõttu tuleb nende esemete vargus jätta välja süüdistatavatele G.T-le ja Kaido 9 D.U-le esitatud süüdistusest. Kannatanule L Š on vargusega tekitatud kahju täielikult hüvitatud. Seega on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud, et süüdistatavad G.T ja D.U varastasid L Š kasutuses olnud sõiduautost xxxx reg nr xxxx raadiomagnetoola väärtusega 500 krooni ja 2 kõlarit koguväärtusega 200 krooni – kokku esemeid 700 krooni väärtuses. Kuni 15.03.2007 kehtinud
lg 1 redaktsiooni kohaselt oli süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu kuritegu juhul, kui esinesid süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud või tegemist oli röövimise või väljapressimisega. Alates 15.03.2007 on
lg-s 1 antud konkreetne loetelu, mille esinemisel on süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu kuritegu.
lg 2 sätestab, et
lg 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Kohus leiab, et alates 15.03.2007 on süüdistatavate G.T ja D.U poolt toimepandud tegu kvalifitseeritav väärteona
Süüdistatav K.H kinnitas kohtuistungil, et ta oli G.T juures ning nad jõid alkoholi, kui G.T ütles, et neile on mahla vaja. Süüdistatava K.H väitel läks väljast tagant kaudu trepp ja seal oli veel üks uks, mille klaas oli katki ja mis oli praokil ning mille taga oli G.T ja veel kellegi kelder. Süüdistatava K.H sõnul oli ühe keldriboksi uks kinni, teised olid lahti. Süüdistatava K.H väitel läksid nemad sinna keldrisse, mis oli kinni. Süüdistatava K.H sõnul oli seal mingi auk seina juures ning mingi laud oli sinna ette pandud, millise tema eest ära võttis. Süüdistatava K.H väitel läks august sisse G.T, andes talle kätte kartuleid, porgandeid, mahla. Süüdistatav K.H on öelnud, et keldris sees, kus need asjad olid, tema ei käinud, võttis vaid asju vastu. Süüdistatav G.T kinnitas, et temal ja K.H oli mahla vaja. Süüdistatava G.T väitel oli keldrisse viiv uks lahti. Süüdistatava G.T sõnul võttis K.H mingi lati eest ära ja tema sisenes keldrisse, võttes ühe suure pudeli mahla. Süüdistatava G.T väitel K.H keldriboksis sees ei käinud. Kannatanu L V kinnitas kohtuistungil, et ta paar nädalat ei käinud keldris ja kui siis käis, siis oli uks lahti, lukukeel kõver, uksel klaasi ees ei olnud. Kannatanu Le V on väitnud, et seal oli ukse ja seina vahel vahe ja seal oli üks laud, mis kangutati juba varem ära. Kannatanu L V kinnitas, et keldriuks oli ju lukus ja uut lauatükki ta sinna ette ei pannud. Kannatanu L V on väitnud, et kui välisuks sai lahti murtud, siis ei olnud mingit takistust tema keldrisse minekuks. Kannatanu L Va on öelnud, et kaduma sai keldrist mõni kartul, mõni porgand, mõni hoidisepurk. Kannatanu L V kinnitas, et süüdistatava vanaema tuli tema juurde ja palus, et ta võtaks temalt selle raha vastu. Kannatanu L V on saanud süüdistatava K.H vanaema käest tsiviilhagi katteks 33 krooni. Kannatanu OÜ Tapa Elamu esindaja A T ütlustest kohtuistungil nähtub, et xxxx hoovi pool on luuk, kust minnakse trepiga keldrisse ja seal on kahepoolne täispuidust uks, mis käis lukus ja mis viib üldkeldrisse, kus on 2 boksi. Kannatanu OÜ Tapa Elamu esindaja An T sõnul teatas ukse lõhkumisest Tapa politsei ning ta ka ise nägi, et ukse klaasi ette oli papp pandud. Kannatanu OÜ Tapa Elamu esindaja A T väitel käis K.H vanaema 10.06.2006 OÜ-s Tapa Elamu ja hüvitas pool nõutud summast, mistõttu nende tsiviilhagiks jääb 450 krooni. Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - sündmuskoha vaatlusprotokoll 22.01.2005, sinna juurde kuuluvad fototabelid ja skeem (I kd, tl 101105), millistest nähtub, et olles näoga maja poole, siis sissekäigust paremal on kahepoolsed lukustamata puidust keldri välisuksed. Keldri välisuksed avanevad väljapoole. Edasi läheb 10 astmeline trepp alla keldrisse. Peale treppi tuleb kahepoolne puidust keldri vaheuks. Uks on lahti ning avaneb sissepoole. Kahepoolse vaheukse parempoolsel uksel on ülaosas 6 nelinurkset aknaruutu, millistelt on eemaldatud liistud koos klaasidega. Minnes uksest sisse jääb paremat kätt korter 4-le kuuluv keldriboks, mille uks on kinni ja lukustatud. Uksel ei ole näha mingisuguseid murdmisjälgi. Keldriboksi uksest vasakul seinas on 50 x 40 cm suurune auk. 10 - kuriteoteate protokoll 24.01.2005 L V (I kd, tl 106-107), et ajavahemikul 21.01.2005 kella 20.00 kuni 22.01.2005 kell 12.00 on temale kuuluvasse keldriboksi sisse murtud. Keldrist on ära varastatud toiduaineid. Kuni 15.03.2007 kehtinud
lg 1 redaktsiooni kohaselt oli süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu kuritegu juhul, kui esinesid süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud või tegemist oli röövimise või väljapressimisega. Seega kuni 15.03.2007 kvalifitseeriti vargus sissetungimisega sõltumata varastatu väärtusest alati
lg 2 p 8 järgi ja
Alates 15.03.2007 on
lg-s 1 antud konkreetne loetelu, mille esinemisel on süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu kuritegu.
lg 2 sätestab, et
lg 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Kui vargus ja sissetungimine on konkreetsel juhul ideaalkogumis, siis tulenevalt
lg 5, mille järgi on kuriteo ja väärteo ideaalkogum välistatud, tuleb nimetatud tegu menetleda üksnes kuriteona
Viimasel juhul on varastatu väärtus käsitatav kriminaalmenetluse kahjuna ja tuleb süüdlaselt välja mõista. Kohus, arvestades eeltoodut ja hinnanud kõiki nimetatud kuriteoepisoodis kogutud tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et alates 15.03.2007 on süüdistatavate K.H ja G.T poolt toimepandud tegu kvalifitseeritav väärteona
lg 1 järgi, sest kohtu arvates ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatavad K.H ja G.T oleksid xxxx maja keldrisse sisse tunginud ja keldriukse ära lõhkunud või et nad oleksid sisse tunginud xxxx kannatanu L V korteri juurde kuulunud keldriboksi. Märkimist väärib lisaks asjaolu, et süüdistatav G.T elas ise selles majas ning üks kahest keldriboksist kuulus nende perele. Süüdistatavatele K.H-le ja G.T-le on esitatud süüdistus xxxx keldrisse tungimises, kuid kannatanu L V elas aadressil xxxx, mitte xxxx. Süüdistatava K.H poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti
lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritud, sest ta
lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttis isikute grupis ning sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava G.T poolt toimepandud kuriteod on kohtueelsel menetlusel õigesti
lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritud, sest ta
lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes isikute grupis ning sissetungimisega korduvalt ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
Süüdistatav D.U kuulub temale esitatud süüdistustes
Süüdistatavate G.T ja D.U poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti
lg 2 p 1,3 – 25 lg 4 järgi kvalifitseeritud, sest G.T ja D.U,
lg 2 p 1 tähendatud isikutena, alustasid isikute grupis, vastavalt oma ettekujutusele teost, võõra vallasasja äravõtmist omavoliliselt, omastamise eesmärgita, ajutiseks kasutamiseks. Süüdistatavate K.H, G.T ja D.U käitumises nendes kuriteoepisoodides, millised kohtulikul uurimisel leidsid tõendamist, tuvastas kohus süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ega leidnud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatavate K.H, G.T ja D.U osas tuleb kohtuotsuse jõustumisel nendes kuriteoepisoodides, millistes puudub kuriteokoosseis, kriminaalasjast materjalid eraldada ja saata need Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnale väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate K.H , G.T ja D.U karistust kergendavad oma süü osaline tunnistamine ja puhtsüdamlik 11 kahetsus. Süüdistatava K.H karistust kergendab lisaks veel tekitatud kahju osaline vabatahtlik hüvitamine. Süüdistatava G.T karistust kergendab lisaks veel alaealisus. Süüdistatava D.U karistust kergendab lisaks veel tekitatud kahju täielik vabatahtlik hüvitamine. Süüdistatavate K.H , G.T ja D.U karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leia. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi, süüdistatavate K.H, G.T ja D.U isikuid iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat K.H on varem kriminaalkorras 1-l korral karistatud, kusjuures uue kuriteo pani ta toime katseajal. Süüdistatavat K.H on väärtegude toimepanemise eest 5-l korral karistatud, kuid mõistetud rahatrahvid on tal tasutud. Süüdistatavat G.T on varem kriminaalkorras 3-l korral karistatud, kuid enne nimetatud kuritegude toimepanemist on teda 1-l korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures uued kuriteod pani ta toime katseajal. Süüdistatavat G.T on väärtegude toimepanemise eest 11-l korral karistatud, mõistetud rahatrahvid on tal tasumata. Käesoleval ajal viibib süüdistatav G.T vahi all alates 25.10.2006 teise Viru Maakohtu menetluses oleva kriminaalasja järgi. Süüdistatavat D.U on varem kriminaalkorras 3-l korral karistatud, kusjuures uue kuriteo pani ta toime kõigi kolme kohtuotsuse järgi kulgeval katseajal. Süüdistatavat D.U on väärtegude toimepanemise eest 3-l korral karistatud, mõistetud rahatrahvidest on tal 2 rahatrahvi tasumata. Süüdistatava K.H iseloomustused xxxx (I kd, tl 165) ja xxxx, kus ta töötab alates 15.09.2005, on positiivsed, kuid süüdistatava G.T iseloomustus xxxx (I kd, tl 166) on negatiivne. Süüdistatav D.U on oma sõnul vähemalt 6 kuud töötanud xxxx.
lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus leiab, arvestades kõike eeltoodut, et süüdistatavate K.H ja D.U puhul, kes panid katseajal toime kumbki ühe kuriteo, on võimalik karistuse eesmärke saavutada ka kõige kergeimaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega. Lisaks sellele arvestab kohus süüdistatava D.U puhul veel seda, et kuritegu jäi katsestaadiumi ning kannatanu L Š ei soovinud karmi karistust. Kuna süüdistatav G.T pani katseajal toime siiski kolm kuritegu ning olles vabaduses jätkas edasi kuritegude toimepanemist, siis temale rahalise karistuse mõistmine ei ole mingil juhul põhjendatud, sest tema puhul ei ole sellega võimalik saavutada karistuse eesmärke. Kohtu arvates tuleb süüdistatavat G.T karistada lühemaajalise vangistusega, kuid tema puhul kuuluksid lisaks kohaldamisele
Kohtulikul uurimisel suurendas kannatanu S A oma esialgset tsiviilhagi summas 1592.45 krooni veel 2479 krooni võrra. Kohus on seisukohal, et kannatanu S A tsiviilhagi kokku summas 4071.45 krooni on põhjendatud, sest auto kohene olemasolu oli talle töö tõttu vajalik, mistõttu ta pidi kohe uue stange ostma ja uue numbri tellima. Kannatanu S A kinnitas, et kui ta oleks stange kohe tagasi saanud, siis ei oleks ta saanud seda enam kasutada, sest see oli küljest rebitud. Nimetatud asjaolu on samuti kinnitanud kohtuistungil tunnistaja T S , öeldes, et nad olid stange auto küljest kahekesi G.T-ga ära tõmmanud. Kohtu arvates ei teinud kannatanu S A auto sõidukorda saamiseks mingeid ülemääraseid kulutusi, vaid tegemist oli hädavajalike kulutustega, millised on ka dokumentaalselt tõendatud. Kannatanu S A tsiviilhagi summas 4071.45 krooni kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt G.T-lt. Kannatanu J P tsiviilhagi temale vargusega tekitatud kahju osas on 2620 krooni. Kohus leiab, et kuna süüdistatav K.H on kogu vargusega tekitatud tsiviilhagist 1000 krooni kannatanu J P hüvitanud, siis kuulub süüdistatavalt K.H-lt välja mõistmisele 810 krooni ja süüdistatavalt G.T-lt kuulub välja mõistmisele 1810 krooni. Kannatanu Põhja Piirivalvepiirkonna tsiviilhagi on summas 4796.94 krooni ning see kuulub välja mõistmisele süüdistatavatelt K.H-ltja G.T-ltsolidaarselt. Kannatanu OÜ Tapa Elamu tsiviilhagi summas 450 krooni tuleb kohtu arvates jätta rahuldamata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus 12 otsustas: Süüdi tunnistada K.H
lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 160 (ükssada kuuskümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 8000 (kaheksa tuhat) krooni.
2 päeva, millele vastab 6 rahalise karistuse päevamäära, karistusaja hulka. K.H kuulub tasumisele rahaline karistus 154 (ükssada viiskümmend neli) miinimumpäevamäära, s.o. summas 7700 (seitse tuhat seitsesada) krooni. Rahaline karistus tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend – elukohast lahkumise keeld K.H suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada G.T
Süüdi tunnistada G.T
lg 2 p 1,3 – 25 lg 4 järgi ning
lg 2 p 1,2 sätteid kohaldades karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista G.T liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Lääne-Viru Maakohtu 03.05.2004 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 18 päeva vangistust võrra ning G.T liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 18 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld G.T suhtes ära muuta ning ta istungisaalis käesolevas kriminaalasjas vahistada. G.T karistuse kandmise alguseks lugeda 29.06.2007. Õigeks mõista D.U
Süüdi tunnistada D.U
lg 2 p 1,3 – 25 lg 4 järgi ja
lg 2 p 1,2 sätteid kohaldades karistada teda rahalise karistusega 200 (kakssada) miinimumpäevamäära, s.o. summas 10 000 (kümme tuhat) krooni. Rahaline karistus tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.