lg 1 järgi lühimenetlus Prokurör Egon Oja Süüdistatav S.E Ik: XXX, venelane, EV kodanik, töökoht: keevitaja, elukoht: xxx. Tõkend – elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: puudub Karistatud väärteokorras 7 korda Kaitsja Advokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON 1. S.E süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 20.01.2008, so 1 päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta S.E-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva S.E suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et S.E temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut 1 kuritegu. 5.
p 1 alusel arvestada S.E-le määratud 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.05.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so vägivald võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohtuistungil süüdistatav S.E seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 2 Kannatanu seletas, et kasutab küll samu prille, kuid prilliklaasil on täkked ja raam kõver. Nende parandamise asemel oleks õigem osta uued, kuid sellised klaasid ja raam on kallid. Senini ei ole varalist kahju hüvitatud. Nõustub sellega, et süüdistatav hüvitab poole varalisest kahjust, so 2500 krooni. Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 20.01.2008 koostatud kannatanu AK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kannatanu 20.01.2008 tööl, kell 08.28 peatasid nad trolli Tallinnas, Endla tn 4 vastas, KMA maja juures. Kannatanu kutsus endaga kaasa nende bussi ilma piletita sõitja. Kui nad jõudsid bussini siis enne sisse astumist see isik muutus agressiivseks ja tahtis minema joosta. Kannatanu paariline HM, hakkas teda takistama ning ta ei saanud minema joosta vaid läks bussi. Nad suunasid ta bussi tagumisse poolde ning kannatanu jäi talle sinna ette seisma. Ühel hetkel, kannatanule täiesti ootamatult ta tõusis püsti ja pani oma telefoni taskusse ning vaatas talle otse silma sisse ning siis lõi teda vasaku käega vastu vasakut pea poolt. Selle löögi tagajärjel kukkusid kannatanu prillid maha ning ta tundis valu. Peale seda istus noormees maha tagasi ning alustas kannatanu ja tema paarilise sõimamist ja ähvardamist. Lubas nendega hiljem arveid klaarima hakata. Nad kutsusid kohale politsei. (t/l 2-3) 21.01.2008 koostatud kannatanu AK ülakuulamisprotokollist nähtuvalt soovib kannatanu lisada, et 20.01.2008 palusid nad noormehel astuda nende ametibussi. Seda paluti teha selle pärast, et tal puudus sõidudokument. Ametibussis oli vaja teha arvutis isiku tuvastamine. №ormehele anti kätte menetlusaluse isiku tuvastamise õiend, millel oli vaja täita isikuandmed. See noormees ütles, et tema ei täida mitte midagi. Kui noormees oleks täitnud enda andmed, siis oleks kontrollitud neid arvutis olevate andmetega ning seejärel oleks koostatud protokoll piletita sõitmise eest. №ormees aga takistas nende ametiülesannete täitmist. №ormees tõusis ühel hetkel püsti ning mitte midagi ütlemata lõi kannatanut vasaku käe labakäega vastu vasakut pea poolt. Selle löögi tõttu lendasid kannatanu prillid bussi esiistmel istuva kolleegi pea pihta. Kannatanu arvab, et ta võis lüüa teda selle tõttu, et ta takistas tal ennem ametibussist väljumise. Löögi tõttu on kannatanu vasakul prilliklaasil väike täke-mulli moodi auk ning parempoolne prillisang on kõver. Kannatanu ütluste kohaselt need prillid libisevad nüüd nina pealt alla, neid peab koguaeg üles tagasi lükkama. Prilliraamid maksid 2556 krooni, üks prilliklaas oli 920 krooni, prillide kogumaksumus koos klaasidega oli umbes 4396 krooni. Kannatanu soovib, et kahju summas 4396 krooni hüvitataks temale kahtlustatava poolt. (t/l 4-5) 21.01 2008 koostatud tunnistaja HMi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 20.01.2008.a kell 08:28 kontrollisid nad transporti Endla 4 vastas. Peatasid trolli nr 3 reg.nr XXX Koidu ja Tõnismäe peatuste vahel. Tunnistaja koos VP sisenes trolli esimesest uksest ning kohe esiukse juures esimesel pingil magas üks noormees. V küsis tema käest sõidupiletit. №ormees sellele ei reageerinud ning seejärel V liikus edasi teiste sõitjate juurde ning tunnistaja jäi selle magava noormehega tegelema. Äratas ta üles, palus esitada sõidudokument. Ta ei esitanud seda ning siis palus tunnistaja tal trollist väljuda nende ametibussi asjaolude väljaselgitamiseks. See noormees ei esitanud mitte ühtegi sõidupiletit. See noormees tõusis, väljus trollist rahulikult ning sisenes rahulikult nende ametibussi. See noormees läks bussi tagumise istme juurde, kuid järsku keeras kanna pealt ringi, karjus vene keeles: laske mind välja värdjad ja püüdis seejärel bussist välja joosta. Tunnistaja koos AK ega seisid sellel ajal bussi ukseaugus ning tõkestasid väljapääsu. Seejärel ta istus tagumisele istmele. №ormehel paluti esitada sõidupilet koos isikuttõendava dokumendiga. №ormees ei reageerinud korraldusele. №ormehele anti kätte tutvumiseks menetlusaluse isiku tuvastamise õiend. Ankeetandmeid ta ära ei täitnud. Ta võttis mobiiltelefoni ning helistas kellelegi ja 3 rääkis telefonis valjuhäälselt, et ta laseb kõik kontrolörid läbi peksta. Siis see noormees lõpetas telefonikõne ja tõusis püsti. A , kes oli veel bussi ukse juures, palus noormehel istuda. №ormees pani oma telefoni taskusse ning midagi ütlemata lõi parema käe rusikaga AK vasakule oimu piirkonda nii, et A prillid lendasid bussi esiistmel istuva naisterahvale vastu pead. K ja esiistme vahel oli peaaegu 2m. Selle peale grupivanem, kes oli saanud prillidega vastu pead, helistas 110, et paluda patrulli. №ormees neile dokumenti ei esitanud. Kui patrull saabus, siis ta esitas patrullile enda passi ja tal kontrolliti alkoholijoovet. Patrulli juuresolekul see noormees palus, et talle koostataks piletita sõitmise eest protokoll. Patrulli juuresolekul see noormees veel sõimas kõiki kontrolöre.(t/l 6-8) 21.01.2008 koostatud politseivaneminspektori Kristel Selgeveeru ettekande kohaselt 21.01.2008 toimunud ülekuulamisel näitas kannatanu AK tšekke prillide maksumuse kohta. Kuna tšekid olid kulunud, raskesti loetavad siis ei tehtud koopiaid. Prillide vigastusi ei jäädvustatud ka fotoaparaadiga kuna prilliklaasil olev täke oli väga väike ning fotol ei oleks vigastus nähtav olnud. Samuti ei olnud võimalik fotografeerida kõverat prillisanga kuna fotol poleks see kajastunud. (t/l 15) 20.01.2008.a koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab kahtlustatav end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse. Kahtlustatav sõitis 20.01.2008 trolliga nr 3 Kaubamaja juurest Mustamäe poole ning Rahvusraamatukogu lähistel, Endla tänaval tulid trolli piletikontrolörid (kahtlustatav oli trolliga vist juba pikemat aega ringi sõitnud, sest ta oli magama jäänud). Kahtlustataval olid olemas sõidupiletid, kuid ta ei olnud neid augustanud. Trollis olles pöördus tema poole üks naiskontrolör, kellele ta püüdis seletada, et jäi tahtmatult magama ega löönud selle tõttu piletit augustajast läbi. Sellest seletusest ilmselt ei piisanud ning selle naisterahva käsu peale ma väljus ta trollist. Väljas olles kaks meesterahvast käitusid temaga päris jämedalt ning tirisid ta AS Ühisteenused bussi. Üks kontrolör tõukas teda. Seejärel üks kontrolör haaras temalt ühe käega käest ning teine haaras kraest kinni ja tõukasid kahtlustatava bussi. Vahetult pärast seda ta ühe korra vasaku käe rusikaga kergelt müksas ühte meeskontrolöri lõua pihta, kes temalt eelnevalt kraest kinni haaras. Pärast müksamist ta istus bussis edasi, suhtles naiskontrolöriga ning siis saabus politsei, kes ta politseiosakonda toimetas. Kahtlustatav oli alkoholijoobes. (t/l 20-22) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks oli 2007 aastal 297 krooni, pärast mahaarvamiste tegemist 247 krooni. (t/l 31-32) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused, kannatanu selgitused teo asjaolude kohta ja arvamuse ning, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud S.E süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu AK ütlusi ning tunnistaja HMi ütlusi, politseiametniku ettekannet, asub seisukohale, et süüdistatava S.E süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel kvalifitseeritud
lg 1 järgi, so avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemisena. Nii süüdistatava kui ka kannatanu ütluste alusel on kohus veendunud, et vägivalla kasutamine kannatanu suhtes on tõendamist leidnud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt keeldus kannatanu esitamast isikuttõendavat dokumenti piletikontrolöridele ja soovis põgeneda. S.E muutus agressiivseks ning lõi vasaku käega kannatanule vastu pead ning jätkas kannatanu ähvardamist, pannes seega toime avaliku korra raske rikkumise. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et tegemist oli vägivallaga. Vastavalt Tallinna transpordiameti ja AS Ühisteenused vahel 22.05.2006 sõlmitud halduslepingule osutas AS Ühisteenused Tallinna linnale ühistranspordis piletikontrolli teenust, sealhulgas ka selle töötaja AK, kes linnatranspordi teenindajana täitis halduslepingust tulenevaid ülesandeid ning oli seetõttu ametiisikuks
Vastavalt Ühistranspordiseaduse § 5411 lõikele 3 on sama 4 seaduse §-des 541 , 542, 54 3, 544 , 545, 54 6, 547 ja 5410 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel, mis on sõlmitud sama paragrahvi lõike 2 punktides 3–5 nimetatud kohtuvälise menetlejaga. Seetõttu leiab kohus, et AK puhul oli tegemist avalikku korda kaitsva muu isikuga, kelle suhtes pandi vägivald toime seoses tema ametikohustuste täitmisega. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on antud kohtueelsel menetlusel õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Kohtueelsel menetlusel on kannatanu AK esitanud tsiviilhagi 4396 krooni nõudes ning kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue on osaliselt põhjendatud, kuivõrd varaline kahju tekkis süüdistatava süülise käitumise tulemusena. Samas on politseivaneminspektori ettekande kohaselt AK esitatud tšekid raskesti loetavad, mistõttu võib arvata, et prillid ei olnud ostetud hiljuti. Samuti prillide vigastusi ei olnud võimalik fotoaparaadiga jäädvustada, sest täke klaasil oli väga väike ja kõverad raamid ei oleks samuti fotole jäädvustunud. Kannatanu on ülekuulamisprotokollis märkinud, et prilliraamid maksid 2556 krooni ja üks prilliklaas 920 krooni. Tagamaks kannatanu varalise seisundi viimise sellisesse seisundisse nagu see oli enne kuriteo toimepanemist, leiab kohus, et taolise varalise olukorra ennistamine on võimalik vaid varalise kahju tekitanud isiku rahaliste vahendite arvelt. Samas nõustus süüdistatav hüvitama varalise kahju vaid 2500 krooni ulatuses. Kannatanu nõustus tsiviilhagi summa vähendamisega 2500le kroonile. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kahju tuleb hüvitada ulatuses, millises menetluse pooled kohtuistungil kokku leppisid, so 2500 krooni ulatuses ning selline summa kuulub süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt väljendatud kahetsust. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 5 aastat. Karistuse liigi valikul lähtub kohus kriminaaltoimiku andmetest, millistest nähtuvalt on süüdistataval alaline sissetulek ning eelmise aasta keskmiseks päevasissetulekuks oli tal 247 krooni. Samas nähtub aga kriminaalasjas leiduvast karistusregistri õiendist, et süüdistatavat on varem karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kokku summas 28 020 krooni ning arestidega 46 päeva ulatuses. Seejuures on rahatrahvid senini tasumata. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatava suhtes, vaatamata sissetuleku olemasolule, ei ole otstarbekas kohaldada rahalist karistust, kuivõrd tal on senini täitmata suured rahalised kohustused ning rahalise karistuse mõistmine ja kriminaalmenetluse kulude lisandumine muudaks süüdistatava rahalised karistused veelgi suuremaks, mis muudaks nende tasumise lõppkokkuvõttes võimatuks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav lõi kannatanut vaid ühe korra, mistõttu võib karistuse määrata ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata, siis peab kohus võimalikuks jätta süüdistatava suhtes määratava karistuse kohaldamata ja täitmisele pööramata. Kuivõrd süüdistatava alaline töökoht on väljaspool Eesti Vabariigi piire, siis oleks tema suhtes kriminaalhoolduse kohaldamine raskendatud kui mitte välistatud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava karistusest vabastamise puhul võib kohaldada
Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.