1-07-2254\12

1-07-2254 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-2254 (06231 6032 71) Kohtunik Katrin Puhkason Tõlk Valeri Helmar Sekretär Thea Tikenberg Ringkonnaprokurör Leelet Kivioja Kriminaalasi M.Z süüdistuses KarS § 275 järgi üldmenetluses M.Z on kohtu alla antud süüdistatuna süüdistusakti järgi selles, et tema solvas 07.07.2006.a kella 19.05 paiku Tallinnas Sadama 25/2 asuva B-terminali juures ametikohustust täitvat Tallinna Transpordiameti parkimiskontrolöri EL`i. Nimelt asus EL vormistama väärteoprotokolli M.Z-ile tema poolt valesti pargitud sõiduauto XXX (reg nr xxx) osas, mispeale M.Z hakkas kontrolöri ebatsensuursete väljenditega solvama, nimetades EL`i muuhulgas näiteks värdjaks, metsloomaks jne. Oma sellise tegevusega pani M.Z toime avalikku korda kaitsva isiku solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav M.Z isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, töökoht: OÜ A - taksojuht, elukoht XXX, tõkendit ei ole kohaldatud, varem kohtulikult karistamata, vääteokorras karistatud liikluseeskirjade rikkumise eest ja 1 Ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 alusel rahatrahvidega, Kaitsja RESOLUTSIOON Kohus Urmas Simon KrMS § 180, 306, 311-313 o t s u s t a s:
2. Tunnistada süüdi M.Z KarS § 275 järgi ja mõista temale karistuseks vangistus 2 /kaks/ kuud. KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta vangistus 2 kuud tingimisi täitmisele pööramata, kui M.Z ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- ja töökoha vahetamiseks. Kriminaalhooldaja määrab M.Z-ile katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja Kersti Kask (Tallinn Tartu mnt 85, tel 612 7742). Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, see on
3. jaanuar
4. a.
5. Tõkendit pole kohaldatud.
6. Välja mõista menetluskuludena M.Z-ilt riigituludesse: sundraha 6525.- krooni /kuus tuhat nelisada krooni/ ja määratud kaitsja tasu 7938.45 krooni /seitse tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa krooni ja 45 senti/ Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber
7. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number (1-07-2254), süüdistatava nimi ja nõude sisu (menetluskulud). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule (hiljemalt 28.01.2008.a). 2 Vastavalt KrMS § 189 lg 3 võib menetluskulusid vaidlustada määruskaebe korras 10 päeva jooksul peale kohtotsuse kuulutamist, esitades määruskaebuse otsuse teinud kohtule. Kohtulikul uurimisel uuritud tõendid: Kannatanu EL ütluste kohaselt töötas ta juulis 2006.a Tallinna Transpordiameti parkimiskontrolörina. 07.
8. 2006.a tööülesandeid täites Tallinna Sadamas avastas valesti pargitud taksotunnustega mootorsõiduki XXX, numbrit ei mäleta. Ta asus sõidukit teisaldama. Kui auto oli tõstukile paigaldatud, tuli autojuht kohale, isikul oli kaasas ka 2 reisijat (välismaalast). Sõidukijuhiga tekkis konflikt. Tema esitles ennast ja küsis autojuhi dokumente. Juht esitas küll sõiduki registreerimistunnistuse, kuid enda isikut tõendavat dokumenti ei esitanud. Ristküsitlusel selgitab, et kohtueelsel uurimisel selgitades, et juht ei esitanud auto tehnilist passi on õige /tl.3 alt 13 rida, I kd/, ajas isiku passiga segamini kohtuistungil. Siis oligi äge mõttevahetus süüdistatav ütles, et nad on loomad, et eestlased tuleb rongi peale panna ja Siberisse saata venelaste riistasid imema. See oli solvav, kuigi teatav taluvuslävi on olemas, siis teatud punktist üle on lubamatu minna. M.Z-i poolt öeldu riivas moraali tunnet, ametniku au ja väärikust ning rahvustunnet. Ametnikuna pidi ta koostama, kas kiirmenetluse otsuse kohapeal või väärteoprotokolli. Kuna juht ei esitanud dokumenti, siis koostas väärteoprotokolli juba Kesklinna P0-s. Kuna autojuht tuli kohale, siis teisaldamist ei teostatud. Juhipoolne rikkumine seisnes selles, et mootorsõiduk oli pargitud selleks keelatud kohas Tallinna Sadamas. Tallinna Sadama ees on lubatud parkimine Tulika ja Linnataksol, veel paaril taksofirmal ning erilubadega, kuid mitte sellel taksotunnustega sõidukil. See sõiduk XXX oli eraldusribal, sõidukil luba seal parkida ei olnud. Kui ta auto juurde läks, seal kedagi ei olnud. Umbes viie minuti pärast tuli juht koos klientidega. Väärteomenetluses pildistatakse sõiduk ja selle asukoht. Liiklusseaduse § 74`37 lg 1 ja lg 2 menetlemine oli ka tema pädevuses, kuid selles asjas andis ta menetluse edasi peakontrolörile. Tunnistaja VK( puksiirauto juht) annab kohtus ütlusi, et 2006.a suvist sündmust Tallinna Sadamas mäletab seoses, sellega, et kohale kutsuti politsei, mida tuleb harva ette. Tallinna sadama B-terminali juures seisis valesti pargitud auto ja kontrolör EL otsustas selle teisaldada. Tema kinnitas kinnitusvahendi autole ja tõstis tõstukile. EL hakkas teisaldamise dokumente vormistama. Enne liikuma hakkamist tuli jooksuga auto omanik. L palus ta dokumente ja palus end esitleda selgitades põhjuse, miks auto teisaldatakse. Kui isik tuleb kohale, siis antakse talle auto tagasi, kui ta on nõus maksma tasu või viiakse auto parklass EL selgitas autoomanikule menetluse liike. Tema seisis tänaval, kuulis nendevahelist mingit sõnavahetust. Ei mäleta enam neid konkreetseid väljendeid, mida kasutati, kuid ebatsensuurne sõim kostus. Auto omanik ei nõustunud auto teisaldamisega ja leides, et see on ebaseaduslik ja kutsus politsei. Kuna politsei kohe ei tulnud, L helistas transpordiameti korrapidaja kaudu politseile, et nad tuleks kiiremini Kui patrull tuli kohale, seletasid nemad E. L iga, mis alusel teisaldati autot, auto omanik selgitas oma seisukohta politseil EL põhjendas oma otsust vastavate dokumentidega ja sadama kirjaga Transpordiametile, milles palutakse valesti pargitud autod sadama territooriumilt ära koristada. Neil olid olemas isegi sadama läbipääsu lubade koopiad (näidised), millistes sadama tsoonides, millised autod võisid parkida. Politsei otsustas, et auto tuleb omanikule tagasi anda tasuta ja otsustas minna politseiosakonda seletama asjaolusid. L ei saanud kohapeal protokolli teha, sest omanik ei andnud talle kõiki dokumente. Politsei ütles, et seda võib teha politseiosakonnas. Jaoskonnas tegi politsei tehnilisest passist koopia ja L öeldi, et ta teeks protokolli. Selle juhtumi ajal käitus juht nagu tavaliselt inimesed, kelle autot teisaldatakse, oli veidi emotsionaalsem ja ebasõbralik. Kuid E. L nägi esmakordselt nii nördinuna ja seda enne politsei tulekut. On 3 varem ka Liga koos töötanud, teab, et ta oli üks parimaid kontrolöre. Pärast juhtunut töötab E L teises kohas. Süüdistatavana ülekuulatuna M.Z end süüdi ei tunnista. Ta väidab, et sõitis sadamasse oma klientidega itaallastega, kel oli vaja pilet välja osta. Nad kiirustasid, sest tahtsid järgmisel päeval minna ekskursioonile Soome. Ta läks nendega kaasa, et aidata piletite muretsemisel. Kuna terminaalide ees on peatumise keelumärgid, siis seal ei ole peatuda praktiliselt võimalik, samuti on Tulika taksopeatus. Kohale, kuhu ta auto parkis, ei olnud ühtegi märki, mis takistaks parkimist. Ta ei märganud keelavat märki. Ka Transpordiameti fotolt on näha, et seal ei ole märke. Tal taksomeeter töötas ja avarii signalisatsioon oli sisse lülitatud Kui ta klientidega tagasi tuli, nägi, et ta autot teisaldatakse. Ta hakkas E. L selgitama, et on klientidega, taksomeeter töötab ja signalisatsioon samuti. EL aga on tema suhtes vaenulik, sest pool aastat tagasi tahtis ta teist autot teisaldada, siis teise taksojuhiga lubasid talle 600 krooni maksta. Mingeid solvavaid väljendeid ei kasutanud tema suhtes. L käes korduvalt seda raha küsimas temalt ja lõpuks lubas suuri ebameeldivusi talle. Seetõttu 07.07.2006.a kutsus kohale politsei, sest temalt nõuti kohapeal raha. Sõnavahetus tekkis sellepärast, et ta palus lasta end ilma karistuseta minema. Nii L kui tõstukijuht nägid, et tal on klientidega. Raha nõudis E. L. See on tavaks kujunenud, et taksojuhtidelt nõutakse raha ja siis ei vormistata protokolli. Politsei osakonnas kirjutas omakäeliselt seletuse ja andis Li kätte, sest nii ütles politseinik. Väärteootsust talle koju ei saadetud, ei olnud ta selle sisust teadlik, väidab, et sai sellest otsusest alles kohtus teadlikuks. Ei mäleta, kas väärteoprotokolli sai enda kätte, hiljem kohtuistungil kinnitab, et sai selle oma kätte. Samuti arvab, et senised väärtegude eest määratud rahatrahvid on tal vist maksmata. Süüdistatava taotlusel ülekuulatud tunnistaja MM kinnitab, et tunneb aastaid taksojuht M.Z-i. ELi nimepidi ei tea. Kinnitab, et ka temal on olnud parkimiskontrolöridega intsidente, viimati 2006.a Harju tn. 6 asuva kasiino juures. Ta läks kasiinosse ja mõni aeg hiljem tuttavad taksojuhid teatasid, et tema sõiduauto viiakse ära. Kui ta tuli auto juurde, oli see juba üles tõstetud. Teisaldajad nõudsid temalt 400 krooni. Kuna tal oli vaid 100 krooni ,andis selle raha ja lubas 300 krooni hiljem ära maksta, kuid ei maksnud Seda raha nõudsid need samad teisaldajad teda hiljem nähes uuesti. Teisaldajad küsivad alati raha, kuid dokumenti ei vormista. Samas aga kinnitab, et ei tea, kas M.Z-ilt ka raha nõuti. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et see juhtum oleks olnud koos M.Z-iga ja konkreetselt oleks tookord olnud üks teisaldajatest E.L. Kirjalikud tõendid: Tallinna Kommunaalameti käskkirja nr. 28-k 22.05.2003.a kohaselt on EL võetud tööle Tallinna Liiklusameti liiklusteenistuse parkimiskorralduse osakonna nooremkontrolöri ametikohale 23.05.2003.a/tl.13, Ameti ümbernimetamisega on Tallinna Transpordiameti 03.01.2005.a käskkirjaga 7-11/05/16pk EL nimetatud Tallinna Transpordiameti parkimiskorralduse osakonna nooremkontrolöri ametikohale /tl 15/. Tallinna Transpordiameti käskkirjaga 19.09.2006.a nr. 7.-1/06/216p on EL vabastatud teenistusest parkimiskorralduse osakonna parkimise kontrolöri ametikohalt ametniku algatusel 26.09.2006.a /tl 20/ Vastavalt TallinnaTranspordiameti juhataja 02.01.2006.a käskkirjaga nr. 1-1/06/1 kinnitatud ametijuhendile: - p. 4.1.5 juhindub kontrolör oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, ameti põhimäärusest ja ametijuhendist. P. 2.
9. on ametikoha eesmärk sõidukite parkimise eeskirja täitmise kontrolli teostamine Tallinna haldusterritooriumil. P 4.1.1 kohaselt on kontrolöri teenistuskohustuseks määratud marsruudil parkimiskorra nõuete täitmise kontrollimine vahetuse jooksul; p. 4.1.2 vajaliku dokumentatsiooni nõuetekohane täitmine: p 4.1.4 – parkimiskorra rikkumise tuvastamisel (vastavalt rikkumise iseloomule) ja kooskõlas õigusaktidega suulise hoiatuse tegemine, väärteo menetluse algatamine ja menetlemine, 4 sundteisalduse tellimine ja vormistamine; P 4.2.1 kohaselt on kontrolör kohustatud teenistuskohustuste täitmisel end tutvustama, kandma kaasas töötõendit ja kohtuvälise menetleja tunnistust ning need rikkuja nõudmise esitama, P 4.2.3 kohaselt kandma vormi- ja eririietust /tl 17-18/. -Väärteoasja nr. VP 000744 materjalid : Väärteoprotokoll 07.07.2006.a koostatud Tallinna Transpordiameti kontrolör ELi poolt M.Z-ile selle kohta, et viimane parkis sõiduki XXX xxx Sadama 25 -2 selleks keelatud kohas eraldussaarel ja LM 388 (351,362), 579) mõjualas, rikkus LE § 152 p 1 nõudeid (parkida ei tohi kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas kus ei tohi peatuda, sõiduk omas taksotunnuseid (plafoon, taksomeeter) ja LE § 151 p 13 (peatuda ei tohi eraldusribal ja selle katkestuskohas). Väärteo kvalifikatsioon LS § 74 37 lg
10. Protokollile on menetlusalune isik andnud allkirja, et on tutvunud protokolliga, kuid on keeldunud allkirjast trükitud tekstile õiguste ja kohustuste selgitamisest. Seda kinnitab tunnistaja Heiti Tärni allkiri /tl. 25-26/, Väärteootsuse kohaselt 02.08.2006.a on Tallinna Transpordiameti peakontrolör Sergei Orehhovi poolt väärteoprotokollis kirjeldatud süüteo eest Liiklusseaduse § 7437 lg 1 alusel karistatud rahatrahviga 5 trahviühikut, see on 300 krooni. Otsuses on viidatud LS § 202 lg 4- mille alusel sõiduk teisaldatakse /tl 27/. Fototabel /tl 30-32/, millel näha terminaali juures eraldusriba kõrval sõiduk numbrimärgiga xxx taksoplafooniga, eemal nähtav mõjualamärk 388/kaks mõjuala/.E. Li ettekande kohaselt 07.07.2006.a Tallinna Transpordiameti nähtub, et ta on samal päeval teavitanud peakontrolör SO, et 07.07.2006.a kella 19,.00 ajal avastas sadamas 25-2 parkimiskorda rikkuva sõiduki registreerimismärguga 220 SVC (taksotunnustega), mis rikkus LE § 151 p 13 ja § 152 p 1 nõudeid. Kohale tulnud taksojuht keeldus täitmast tema seaduslikke korraldusi ja oli väga agressiivne, tuli toimetada väärteoprotokolli koostamiseks politseiasutusse. Politsei alustas sõidukijuht M.Z-i suhtes väärteomenetluse /tl 45/. Materjalide juures puudus M.Z-i menetlusaluse isiku ütluste protokoll, millele ülekuulamisel M.Z viitas. Kohus nõudis selle Tallinna Transpordiametilt Ametilt kriminaalasja juurde, viimane edastas originaalmaterjalid 7-l lehel. Menetlusaluse isikuna on M.Z andnud ütlusi omakäeliselt, milles selgitab, justkui oleks puksiirauto juht olnud see isik, pressis temalt raha välja auto mitte- teisaldamise eest ja tarvitas ebatsensuurseid väljendeid ning ähvardas teda. Samuti väidab, et politseiosakonnas keeldus EL talle tõstukijuhi nime avaldamast, väites, et ei tea tema nime. Ütlustes palus Tallinna Transpordiametit selgitada juhtunut, kuid teda ei teavitatud sellest. Hoopis algatati tema suhtes kriminaalmenetlus. Prokuröri poolt taotletud karistusregistri väljavõttest nähtub, et M.Z-i on korduvalt karistatud Ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 alusel rahatrahvidega, samuti liiklusalaste süütegude eest /tl 75-77, 93-94/ ja Linnatranspordi osakonna juhataja T-LJ vastusest prokuratuuri päringule 17.10.2007.a, selgub, et Tallinna Sadama 25/2 asuva B terminali juures on õigus osutada teenust Tulika takso, Tallinna Taksopark, Maxi takso ja Linnataksol. Menetluspoolte seisukohad: Prokurör leiab, et M.Z-i süü on tõendatud kannatanu E. Li ütlustega, kes kinnitab, et et 9007.07.2006.a parkis M.Z takso Tallinna Sadama B-terminali juures. Kui parkimiskontrolör E. L, avalikku korda kaitsev isik, hakkas väärteoprotokolli vormistama, M.Z ärritus ja hakkas teda ebatsensuursete sõnadega solvama, nimetades parkimiskontrolöri värdjaks, metsloomaks. EL tundis end solvatuna, sest sellised väljendid ületasid piiri, millest üle minna ei tohiks. Seda kinnitab ka tunnistaja V. K , kes küll kohtuistungil ei mäleta enam neid väljendeid, kuid mäletab, et EL oli nördinud neist väljendeist, mis olid solvavad. Süüdistatav ise oma süüd ei tunnista, ega pole ka andnud adekvaatseid selgitusi juhtunu osas. Samas kinnitab, et ei pööranud liiklusmärkidele 5 tähelepanu sadamas. Parkis oma auto sobivasse kohta, jättes ohutuled põlema, mis aga annab tunnistust sellest, et süüdistatav möönas, et peatus vales kohas. Põhjendab E. L ja V. K ütlusi asjaoluga, et E. L on tema vastu isiklik vaen, kuid prokurör peab neid põhjendusi paljasõnalisteks. Tallinna Transpordiameti käskkirjadest ja kontrolöri ametijuhendist nähtub, et parkimiskontrolör ELtäitis eeskirjade kohaselt oma tööülesandeid, väärteomaterjalidest (fotod kaasa arvatud) nähtub, et M.Z parkis oma auto valesti. Pealegi taksofirmal, kus töötas M.Z polnud üldse luba Tallinna Sadama territooriumil parkida. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et M.Z pani teo toime teadlikult ja tahtlikult. Solvumist ei saa keegi teine peale kannatanu enda hinnata, samuti pole oluline, kas selliseid juhtumeid on varem olnud või see on esmakordne. Antud juhul ELkinnitab, et need väljendid olid väga solvavad, seda kinnitab ka tunnistaja VK, kes väidab, et EL käitus viisakalt ja oli väga nördinud sellest, mis M.Z talle ütles. Kuivõrd süüdistatav väidab, et tal on vist eelnevad rahatrahvid väärtegude eest tasumata (kokku üle 20000 krooni), mis viitab tema suhtumisele talle määratud karistustesse ja annab tunnistust asjaolust, et teda ei huvitagi rahatrahvide tasumine, siis antud kuriteo eest tuleb M.Z-i karistada vangistusega, et mõjutada teda ja teisi isikuid hoiduma samasuguste tegu toimepanemisest ning avaldada riiklikku hukkamõistu süüdistatava poolt toimepandule. Kuid tegemist on varem karistamata isikuga, kellel on kindel sissetulek, mistõttu tema suhtes võib kohaldada KrMS § 74 lg 1,3 sätteid jättes mõistetava vangistuse tingimisi kohaldamata, kui süüdimõistetu talle määratud 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KrMS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuded. Kaitsja on seisukohal, et M.Z-i süü ei ole tõendatud ja tuleb õigeks mõista. M.Z on üheselt kogu menetluse vältel kinnitanud, et ta ei parkinud vaid peatas oma auto klientide teenindamiseks. Ohutuled annavad märku teistele liiklejatele, et auto ei osale liikluses ja seisab. Taksoveo eeskirjade kohaselt tohib autot peatada ka kohas, kus on parkimist keelavad liiklusmärgid, kui on vaja kliente teenindada. Kaitsja arvamusel tulid parkimiskontrolörid M.Z-i auto juurde, kui nägid ohutuledega autot haistes kerget rahateenimisvõimalust. Kohe alustati auto teisaldamist, kuigi oleks võinud kojamehe vahele jätta trahviotsuse. Sel momendil tuli auto juurde M.Z ja palus autot mitte teisaldada, sest tal on kliendid. Parkimiskontrolörid soovisid aga tasu saada nö. „mustalt“ M.Z sellega ei nõustunud ja sellest tekkis tüli. Selliseid ütlusi on süüdistatav kogu menetluse vältel andnud, selliseid ütlusi andis ka politseis. Kaitsja arvates kinnitab ka tunnistaja M. M seda, et EL on ka teise sarnase juhtumi puhul raha küsinud valesti pargitud auto eest. Kogu süüasi on üles esitatud kannatanu E. L ütlustele ja muid tõendeid ei ole. Kaitsja väitel tunnistaja K küll möönas, et M.Z-i käitumine sündmuse ajal oli veidi emotsionaalne, mis on juhtidel tavaline sellise sündmuse juures. Kuid ta ei mäleta milliseid ebatsensuurseid väljendeid kasutati ja ei välista, et ka EL võis neid väljendeid kasutada. Politsei kutsus kohale M.Z, millest võib järeldada, et parkimiskontrolöride väljendid olid ebatsensuursed. EL oli solvunud sellepärast, et politsei patrull käskis auto tagasi anda ja jäi mulje justkui oleks parkimiskontrolörid ebaseaduslikult toiminud. EL oli solvunud sellepärast, et varemalt Harju tänaval ei saanud taksojuhtidelt raha, ei saanud seda ka sadamas, vaid kutsuti hoopis politsei, seetõttu otsustas teha valeavalduse. Kohtu seisukoht: Kohus leiab, et M.Z-i süü KarS § 275 järgi on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist ja tema tegevusele on antud õige karistusõiguslik hinnang. Kuriteo objektiivne koosseis seisneb avalikku korda kaitsva isiku solvamises tema ametikohustuste täitmisel. EL oli Tallinna Transpordiameti parkimiskorralduse osakonna kontrolöri ametikohal. Tema teenistuskohustuseks oli Tallinna haldusterritooriumil parkimiskorra nõuete kontrollimine vahetuse jooksul, kellel oli kohustus parkimiskorra rikkumisel väärteo menetluse algatamise 6 ja menetlemise õigus, sundteisaldamise tellimine ja vormistamine /ametijuhendi punkt 4.1.2, p. 4.1.4./ Seega 07.07.2006.a täitis EL avaliku korda kaitsva isikuna oma ametiülesandeid parkimiskorra nõuete jälgimisel Tallinna Sadama territooriumil. Avastanud, et M.Z-i taksotunnustega sõiduauto on pargitud B-terminali juurde eraldusriba kõrvale ja seda kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei lubanud. Juhti ei olnud autos, siis asus ta sõidukit sundteisaldama. Sel ajal saabus sõiduki juht, kes ei nõustunud sõiduki teisaldamisega ja ei esitanud nõutud dokumente parkimiskontrolörile. Sõiduki asukoht on fikseeritud Tallinna Transpordiameti väärteotoimikus fototabelil. M.Z mitte nõustudes parkimiskontrolöri ja tõstukijuhi tegevusega, kasutas E. L suhtes inimväärikust solvavaid väljendeid nimetades teda loomaks, samuti kasutas äärmiselt ebatsensuurset ja alandavat väljendit ka selle osas, mis tema rahvusest isikuga tuleb teha. Seda sõnastust on EL kohtuistungil korranud. EL kinnitab, et need väljendid olid solvavad, kuigi on olemas teatav taluvuslävi, siis teatud punktist on lubamatu üle minna. Öeldu riivas moraalitunnet, rahvustunnet kui ka ametniku au ja väärikust. Tunnistaja VK kohtuistungil ei mäleta enam konkreetseid väljendeid, kuid kinnitab, et kostus ebatsensuurne sõim. Erinevalt kaitsja väitest ei ole tunnistaja VK kinnitanud, et sõim oli mõlemapoolne. Vastupidi tunnistaja kinnitab, et EL on viisakas inimene ja tema teada oli üks parimaid parkimiskontrolöre. Tunnistaja VK on üheselt kohtuistungil kinnitanud, et ta pole varem näinud E. L nii nördinuna sõnavahetusest, mida ikka sundteisaldamise puhul ette tuleb. Erinevalt kaitsja väitest, et solvumise põhjuseks oli politsei korraldus tagastada sõiduk M.Z-ile, kinnitab VK, et E. L nördimus oli enne politsei kohale saabumist. M.Z eitab ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid. Samas kinnitab, et EL peab tema peale juba varasemast ajast vaenu, kuna parkimiskontrolöridel on kombeks välja pressida taksojuhtidelt raha sundteisaldamata jätmise eest. Tal on E. Liga selline kokkupuutumus seose teise taksojuhiga olemas. Ent tema taotlusel kohtulikul uurimisel ülekuulatud tunnistaja M. M kirjeldab küll sarnast situatsiooni Harju tänaval, kuid ei kinnita, et selle juures oleks olnud M.Z. M.Z selgitab kohtuistungil, et politseijaoskonnas kirjutas ta selgituse ja palus Transpordiametit lahendada küsimus ebaseadusliku tasu nõudes, kuid teda ei ole sellest teavitatud, ka väärtoeotsusest tema karistamisest sai ta teadlikuks alles kohtuistungil. Menetlusaluse isiku ülekuulamisest aga, mille ta on omakäeliselt kirjutanud, kirjeldab ta hoopiski tõstukijuhi tegevust ja käitumist, mis tingis selle, et ta ise kutsus kohale politsei. Seega ei ole M.Z-i ütlused olnud ühesed ja õigustatud on prokuröri väide, et ta pole toimunu suhtes andnud adekvaatseid ütlusi. M.Z väidab, et ta ei parkinud oma sõidukit keelatud kohta, vaid peatas takso klientide teenindamiseks, samas märgib, et viibis klientidega sadamas umbes 10 minutit. Samuti möönab, et autot peatades ei pööranud tähelepanu liiklusmärkidele, sest teadis, et Tulika taksopeatuse ja sadama ees ei tohi peatuda. Kuid tema arvates seal ,kus ta auto peatas ei olnud mingi liiklusmärgi mõjuala. Taksoveo eeskirjade kohaselt võib ta takso peatada klientide teenindamiseks ka parkimiskeelu mõjualas. Seetõttu leiab, et ta pole liikluseeskirja rikkunud. Vastavalt Tallinna Transpordiameti vastusele prokuröri päringule, võivad Tallinna Sadama 25/2 asuva B terminali juures osutada taksoteenust vaid Tulika takso, Tallinna Taksopark, Maxi takso ja Linnatakso. Seda kinnitab ka tunnistaja VK, et neil olid olemas isegi Tallinna Sadama läbipääsu lubade näidised, millistes sadama tsoonides, millised autod võisid parkida. Samuti on tunnistaja selgitanud, et kui teisaldatava sõiduauto omanik enne sõiduki äraviimist kohale tuleb, siis tagastatakse talle sõiduk, kui te tasub teisaldustasu. Seda sätestab ka Liiklusseaduse § 20 2 lg
11. Tallinna Linnavalitsuse õigusakti kohaselt on sätestatud tasu määrad ka juhul, kui puksiirauto saabub teisaldamisele kuuluva sõiduki juurde, kuid teisaldamist ei toimu (Tallinna Linnavalitsuse 05.01.2006.a määruse nr 1 lisa 1). Eeltoodust tulenevalt kohus ei leia, et erinevalt kaitsja väitest, et kogu süüasi põhineb vaid kannatanu ütlustel ja E. Li solvumus oli tingitud varasemast juhtumist, kui ta ei saanud 7 taksojuhtidelt nn. „musta raha“, mistõttu otsustas teha valeavalduse. Samas on M.Z kinnitanud, et tol korral tahtis säästa autot teisaldamisest ilma igasuguste tagajärgedeta. EL oli 07.07.2006.a Tallinna Sadamas täitmas avalikku korda kaitsva isikuna (Tallinna Transpordiameti ametnikuna, kellel oli kohtuvälise menetleja õigused). Vaatamata õiguslikule vaidlusele kohapeal, kas oli põhjendatud sõiduki teisaldamine ja liikluseeskirjade rikkumine ilmselge, tarvitas M.Z E. L , kui ametiülesandeid täitva avaliku korda kaitsva isiku suhtes inimväärikust alandavaid ja ebasündsaid väljendeid, mida ei ole võimalik kohtuotsuses korrata. Tema poolt lausutu oli ilmselgelt solvava olemusega nii inimese sisemistele väärtustele, kui ka ametiisiku välisele aule, mis väljendus tunnistaja VK kuuldes nende väljendite väljaütlemises. Seetõttu asub kohus seisukohale, et M.Z-i käitumises puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Selliste väljendite kasutamine avalikku korda kaitsva isiku suhtes tema ametiülesannete täitmisel on otsese tahtlusega solvamine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus M.Z-i süüd. Ta on tahtlikult ja süüvõimelisena toime pannud teise astme kuriteo. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Varalist kahju ei ole kuriteoga tekitatud .Ta pole varem kriminaalkorras karistatud, kuid omab hulgaliselt karistusi väärtegude eest. Rahatrahvid on tal tasumata. Seega ei avalda rahaline karistust piisavat mõju karistuse eesmärkide saavutamiseks ning paneks süüdistatava ka varaliselt raskesse olukorda, kuivõrd varasemate rahatrahvide kogusumma on suur. Seetõttu kohus soostub prokuröri ettepanekuga karistada M.Z-i lühiajalise vangistusega, mida tingimuslikult ei pöörata täitmisele KarS § 74 lg 1,3 alusel, kui ta kohtu poolt määratud katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud kontrollnõudeid. süütegusid toime pannud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu KrMS § 175 lg 1 p 4,9 sätestatud menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha) Vastavalt § 179 lg 1 p 1 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2008.a on kuupalga alammäär 4350 krooni, seega sundraha II astme kuriteos 6525 krooni. Katrin Puhkason Kohtunik 8 Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p 4,9 sätestatud menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha) Vastavalt § 179 lg 1 p 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.
12. a on kuupalga alammäär 4350 krooni, seega sundraha teise astme kuriteos 6525 krooni. 9