Obsah (5)

§ 199§ 257§ 64§ 68§ 73

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-08-1168 (06237301067) Otsuse kuupäev 01. septembril 2008.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Sirje Luga Ringkonnaprokurör Kaitsj

§ 199

lg 1 - § 25 lg 1, § 257 järgi lühimenetluses Süüdistatav U.D , elukoht: xxx, isikukood XXX, EV kodanik, 11 klassi haridus, emakeel – eesti keel, juhutööd, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 3-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada U.D:

§ 199

lg 1 - § 25 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 257

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõista 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg - 2 päeva - lugeda karistusaja hulka.

§ 73

lg 1,3 alusel kandmata jäänud karistust ( 5 kuud ja 28 päeva vangistust) mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 01.09.2008.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista U.D-lt tsiviilhagid: - TT (XXX) kasuks 6400,- krooni; - Riigimetsa Majandamise Keskuse (esindaja TE, asukoht XXX) kasuks 3727,krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista U.D-lt (ik XXX, elukoht XXX) riigituludesse sundraha 525,-krooni. Kaitsjatasud summas 2801,32 krooni jätta riigi kanda. U.D tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „U.D, 1-081168, sundraha“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK U.D on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema ajavahemikul 01.12 – 17.12.2005.a. Harjumaal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil raius TT kuuluva maaüksuse katastritunnusega XXX metsast 32 kuuske maksumusega 200,krooni kuusk, koguväärtusega 6400,- krooni ning Riigimetsa Majandamise Keskuse Vardi metskonna territooriumilt riigimetsast 183 kuuske maksumusega 60,- krooni kuusk, koguväärtusega 10 980,- krooni, misjärel läks AS U.D palvel varem raiutud kuuski ära võtma, et need hiljem koos U.D-ga maha müüa, kuid kuritegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest mitteolevast põhjusest, kuna sündmuskohale saabudes peeti U.D abipolitseiniku poolt kinni. Seega U.D, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 1 - § 25 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 28.09.2006..a kella 14.00 paiku vallas alevikus katmiku ja tänava vahelisel alal ehituskruntide kõrval tungis võla nõudmise eesmärgil kallale RP lüües kannatanut ühel korral rusikaga näkku, misjärel kannatanu oli saadud löögist pikali maha kukkunud lõi kannatanut RP jalgadega vähemalt kahel korral rindkere piirkonda, tekitades peksmisega RP füüsilist valu ning peksmise käigus võttis kanntanult vesti taskus olevast rahakotist ära 1500,krooni sularaha. RP vägivallaga väidetava võla katteks raha võtmisega ületas U.D Võlaõigusseaduse § -s 101 lubatud õiguskaitsevahendite piire, mis on sätestatud võlgniku poolt kohutuse rikkumise või mittenõuetekohase täitmise, sealhulgas täitmisega viivitamise puhuks. Seega pani U.D toime

§ 257järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

oma oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, mis oli seotud füüsilise vägivallaga. U.D esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 01.09.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitas U.D , et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Kinnitas, et üks tsiviilhagi on heastatud, kuid dokumente tal selle kohta kohtule esitada ei ole. Ta ise töötab juhutöödel, tal on perekond, tema ülalpidamisel on neli last. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning U.D poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kuna menetluskulude tasumine käiks U.D-le ilmselt üle jõu, palus kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava U.D süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl.107 – 111, 127 - 128), mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning seletas, et 12.12.2005.a. käis Harjumaal vallas külas metsas, kus võttis käsisaega 100 kuuske maha ülejäänud 100 leidis metsast. Leidis koha, kus oli pandud 33 kuuske hunnikus. Võttis kuuski omast arust riigimetsast. Korjas kuused metsatee äärde lagendikule kokku. Plaani mõtlesid välja koos AS, et jõulukuuski müüma hakata Tallinna linnas. Tulid mõttele kuna raha oli vaja teenida. Selle metsa valisid, kuna on seal lapsest saati käinud. Tema käis üksi kuuski maha võtmas ja korjas kokku. Käis XXX küla XXX metsas ära ja siis helistas AS, kes küsis kas töö on tehtud. A pidi need sealt minema viima. Kui A läks metsa kuuskedele järele jäi ta keskkonnainspektsioonile vahele. Peale seda helistas ta mulle ja kutsus mind XXX metsa. Läks sinna kohale ja talle tehti trahv. AS oli teadlik ebaseaduslikust kuuseraiest. A oli kuuskede ostjad olemas, kes pidi ostma kõik kuused ära. Kuuski oleks müünuid 20.krooni tükk. AS pakkus ka tema tuttavale A kuuski, aga ta ei tahtnud. Kuuskede müügist tulu oleksid pooleks teinud. A ülesandeks oli puude ära viimine metsast ja temal maha võtmine. 30 detsembril saatis A talle sõnumi, kus oli kirjas, et kahju, et me kokkuleppele ei jõudnud. Kokkulepe seisnes selles, et mina oleks pidanud enda peale võtma kogu selle kuuskede maha võtmise ja müümise idee. 20 detsembril oli neil Aga jutuajamine, et mina võtku politseis kogu vastutus enda peale, millega ei olnud ma nõus. Ütles Ale, et koos tegime ja koos vastutame. R tema kordagi löönud ei ole. Läks koos E nimelisega mehega Tallinna passi järgi. Ootasid E bussi ning nägid RP, kes oli purjus ja sõitis autoga. R tuli ise temaga juttu ajama ja küsisin temal millal raha kätte saan. Tema vastas, et oktoobri lõpus. R on tema kadunud isale võlgu 6000,- krooni. Kui olid tagasi Laagrisse jõudnud kella 17.00 paiku ajasid jõe kaldal teiste meestega juttu ning kella 18 paiku hakkasid E koju minema. Kodu tee peal RP küll vastu ei tulnud. Selle kohta ei oska öelda, miks RP tema kohta sellise avalduse on andnud. Arvab, et kannatanu ei taha võlga ära maksta ja sellepärast vale avalduse teinud. Ka: 01.12 – 17.12.2005.a. episoodis: - TT avaldus (tl. 47), tema katastriüksuselt XXXXXX XXX küla XXX vald Harjumaa põhjapoolselt küljelt on varastatud noori kuuski (32 puud) 1 – 17.12.2005.a. Hindab kahju suuruseks 6400,- krooni. - Kannatanu TT poolt antud ütlused (tl. 48 – 51), Käis viimati oma maaüksusel nädal enne vargust. Vargusest sai teada kui keskkonnainspektsiooni inspektor oli juba kolm inimest metsas kinni pidanud Harjumaal XXX vallas XXX külas XXX metsas. Kahtlustas U.D ja RT ja veel ühte kolmandat isikut, kuna nemad olid juba varguse eest kinni peetud. Kahjuta tihumeetri hinna järgi ei hinnanud, kuna kuuski müüdi tüki kaupa, siis võttis nende tüki hinna, milleks oli turul 400,- krooni. Kuused olid väikesed, kuuskede kännu läbimõõt oli 5 – 10 cm. Tema hindabki kuuski poolehinnaga, mis tegi kuuse hinnaks 200,krooni. Maha oli võetud 32 kuuske, mis oli värskelt maha saetud. Kuused olid maha võetud 20 cm kuni 1 meetri kõrguselt. Kuused viis metsast minema arvatavasti keskkonnainspektsioon pärast varguse toime panemist kuhugi metskonda, tema ei ole ühtegi kuuske ega mingit hüvitist saanud. Kuuskede vargusega tekitati kahju 6400,- krooni. - XXX maaüksuse katastritunnusega XXXdokumendid (tl. 52 – 63); - Tunnistaja RTütlused (tl. 64 – 65), temale koos venna TT kuulub mets Harjumaal XXX vallas XXX külas XXXs katastriüksusel XXX, millelt varastati 32 kuuske 2005 aasta detsembrikuus, täpset kuupäeva ei mäleta. Vargusest on teadlik ja sellest teatas talle TT, ise ei ole selles metsas käinud eelmisest sügisest saadik 2005.a. See, kes seal vargil käis ei oska öelda, teab ainult seda, et varastati kuuski. Kahjunõude esitab vend TT. - Riigimetsa Majandamise keskuse avaldus (tl. 66 – 68), palub algatada kriminaalmenetlust 12.12.

1. aastal Harjumaal XXX vallas XXX külas riigimaal toimunud jõulukuuse varguse kohta. Omanikele tekitatud kahju suuruses 10 447,- krooni. Metsas raiutud 327 kuuse kändu, sellest 32 erametsas ja 295 riigimetsas. Metskonnale anti üle 215 kuuske millest 32 oli erametsast pärit. Riigimetsa Majandamise Keskuse Vardi metskonna territooriumil XXX külas XXX vallast Harjumaal jõulukuuskede ebaseadusliku raiega tekitatud kahju sissenõudmiseks volitatakse esindajaks TE. - Kannatanu RMK volitatud esindaja TE ütlused (tl. 69 – 72), 12.12.2005.a. kella 16.30 helistas talle keskkonnainspektsiooni inspektoritest ja teatas, et on toimunud jõulukuuskede vargus Harjumaal XXX vallas XXX külas, et varastatud on kuni 50 kuuske. Helistas metsnikule MO´ale ja palus, et ta tooks metsast kuused ära. Samal õhtul läks metsnik metsa kuuskedele järgi ja kohapeale selgus, et kuuski oli rohkem maha võetud. Kuused olid laotud metsa hunnikutesse. Hunnikutesse oli laotud nii erametsast, kui ka riigimetsast varastatud kuused. Maha oli võetud 215 kuuske. Kuna oli hiline aeg, siis metsnik viis kuused koju. Varasemalt oli riigimetsast veel varastatud 112 kuuske. Kokku on maha võetud 295 kuuske. Varguselt kätte saadi 183 kuuske kogumaksumusega 10 980,- krooni, seega 1 kuuse väärtus 60,- krooni. varguselt jäi kättesaamata 112 kuuske kogumaksumusega 6720,- krooni tüki väärtusega 60,- krooni. varguselt kätte saadud kuused sai maha müüdud 7253 krooniga. Seega Riigimetsa Majandamise Keskusele tekitatud kahjust jääb hüvitamata 3727,- krooni, mille osas Riigimetsa Majandamise Keskus esitab tsiviilhagi nõude. - Tunnistaja JT ütlused koos lisadega (tl. 73 – 79), 08.12.2005.a. avastas Harjumaal XXX vallas XXX külas riigimetsast 50 jõulukuuse vargusele viitava sündmuskoha. Kuused oli maha lõigatud poole tüve pealt peeneteralise käsisaega. Kuna nimetatud alal kasvas veel jõulukuuski arvas, et vargad tulevad veel sündmuskohale. 12.12.2005.a. kella 16.30 paiku nimetatud sündmuskohal kontrolli tehes nägi antud sündmuskohale kohale jõudvat kinnist kaubikut XXX reg.nr XXX, mille juht asus eelnevalt maha saetud kuuski kaubikusse laadima. Uus kogus kuuski oli sama moodi maha võetud, lõigatud peeneteralise saega poole tüve pealt nagu eelmised jõulukuused. Kuna veoki juhil ei olnud kuuskede raiumise ja omandamise kohta ühtegi seaduslikku dokumenti, pidas veoki kinni. Veoki juht kinnitas, et sündmuskohale peab saabuma tema tuttav, kes on raie korraldanud. Juhi sõnul oli tema ainult vedaja. Mõni hetk hiljem saabus sündmuskohale XXX reg.nr XXX, milles oli kaks kodanikku. Ühele neist, U.D-le viitas veokijuht kui kuuse varguse korraldajana. U.D pidas ta kinni. Sündmuskohale saabusid keskkonna inspektorid MGja RH, kes asusid rikkumist vormistama. Nõni hetk hiljem saabus vanemkonstaabel Priit Tammin Lääne – Harju kriminaaltalituse politseiinspektor Koit Kullerkanniga. U.D tunnistas toime pandud kuuskede vargust. Koha peal saadi kätte värskelt maha võetud kuuski kokku 215 tükki aga kokku oli ala pealt maha võetud 327 kuuske. - Tunnistaja MG ütlused (tl. 80 – 82), 12.12.2005.a. kella 18.00 kuni 19.00 paiku helistas talle Keskkonnainspektsiooni töötaja Endel Niinemaa ja teatas, et XXX külast helista talle JT, kes teatas, et seal olid mehed jõulukuuskede järgi läinud ja küsis kas ma saaks sündmuskohale minna Harjumaale XXX valda XXX külla. JT seletas talle, kus mets asub ja ta sõitis kohale. Palus JT helistada ka kohalikule konstaablile ning helistas ka kohalikku metskonda Vardi metskonna ülemale E . Kohale jõudes oli J kinni pidanud 2 meest sõiduautoga XXX ja kolmas mees, kes oli kaubikus XXX. ASoli kaubiku roolis ja kaubikusse oli laotatud üle 20 kuuse. U.D istus XXXs. XXXst kirveid ega saage ei leidnud. Autojuht rääkis, et tema pole asjaga seotud, tõi ainult U.D sinna. Kaubiku juht rääkis, et U.D oli palunud kuused kokku korjata ja ära viia. U.D tunnistas, et oli sama päeva hommikul kuused maha lõiganud. Kuuski üle lugedes said kokku 215 kuuske. Lugesid üle reaalsed kuused, sest osad neist olid kuivanud. Inimesed, kes püüdsid kuuski varastada ei teadnud, mis metsaga tegemist on kas era-võiriigimetsaga. A S ja U.D kutsusid keskkonnainspektsiooni, kus vormistasid neile trahvid. - Tunnistaja MO ütlused (tl. 83 – 84), detsembrikuus 2005.a. kuupäeva ei mäleta, kella 19.00 paiku helistas talle TE ja ütles, et Harjumaal XXX vallas XXX külast on varastatud 50 kuuske, hiljem kohapeal neid üle lugedes saadi kuuski kokku 215 tükki. Kuused olid laotud hunnikutesse 20 – 30 kaupa. Need olid jõulukuused, keskelt läbi 2 meetrit pikad. Kui tema kohale jõudis metsa, olid seal ainult veel keskkonnainspektsiooni inspektorid ja juhatasid mind sündmuskohale. Nad näitasid mulle kuhu olid kuused laotatud. Kuused viis enda juurde koju samal õhtul, 30 kuuske jäi metsa, kuid need viis paari päeva jooksul sealt minema. Hiljem kuused turustati. - Tunnistaja RT ütlused (tl. 85 – 86), viibis oma vanavanemate juures, kes elavad U.D vastas ja parandasid autot, kui Jüri tuli tema juurde ja palus, et ma ta Ääsmäele viiks. Vahepeal kadus Jüri ära ja lootis, et ta enam tagasi ei tule, kuid tuli tagasi ja lõpuks viis ta Ääsmäele metsa, kuhu täpselt ei tea, kuna metsas oli pime. Kui kohale jõudsid, siis sõitis neile auto ette mingi hele universaal sõiduauto. Keegi tuli auto juurde ja küsis kas Jürka on siin. Jüri ütles, et tema on ja läks välja, kus hakkasid omavahel midagi seletama. Seal oli veel mingi buss. Konstaabel tuli ka mingi aeg metsa. Kuna tema istus autos, siis ei tea mis väljas räägiti. Keskkonnainspektsioon vaatas ka tema auto üle, kuid ei leidnud sealt midagi. Kui ta autos istus, siis üks meesterahvas tuli tema juurde ja seletas, et metsas on ebaseaduslikku raiet tehtud ja käskis mul metsas olla niikaua kui ära lubatakse minna. Temalt küsiti kas teab midagi ebaseadusliku raide kohta, kuid ta ei teadnud. Tema eriti Jüriga läbi ei käi. - U.D ütlused Keskkonnainspektsioonile (tl. 88 – 90), 12.12.2005.a. kell 16.55 tulin maha võetud kuuskede järgi, mille võttis sama päeva hommikul kella 10 paiku, luba puudub kuuskede maha võtmiseks. Kokku võttis maha 215 kuuske XXX külas Harju maakonnas. Kuuskede äraveoks kutsus A XXX autoga. Selle kohta oli eelnev kokkuleppe, et tema võtab kuused maha ja tema veab ja realiseerib kuused maha. A laadis kuused peale, millega ta vahele jäi. Tema tuli kohale kui oli politsei ja keskkonnainspektsioon kohal. Tunnistab ennast süüdi, et on tegelenud ebaseadusliku raiega. - ASütlused Keskkonnainspektsioonile (tl. 92 – 93), 12.12.2005.a. helistas U.D 13.00 – 15.00 vahel, et kas ma saan peale tööd metsa minna ja need valmislõigatud kuused peale võtta, et kui ma metsa jõuan siis hakaku ma kuuski peale panema ja tema tuleb metsa järgi koos loaga ja aitab ka laadida aga seda ei tea kuhu ta need kuused tahtis viia. Kui oli 29 kuuske peale pannud, tuli tema juurde politsei ja küsis luba kuuskede kohta ja mina vastasin, et Jüri tuleb kohe ka metsa ja tema käes on kuuskede luba. On süüdi selles, et usaldas U.D ja ei veendunud loa olemasolu ja, et hakkas enne kuuski peale panema, kui oleks pidanud raieluba nägema. - Tunnistaja AS ütlused (tl. 98 – 99), 12.12.2005.a. helistas talle U.D ja palus, et kas ma saaksin tulla õhtul XXX metsa kuuski välja tooma. Umbes 17.00 paiku läks kohale. Jüri seletas, et tegi hunnikud tee kõrvale ja et, hakkaks peale loopima ning ta tuleb paberitega järgi. Viskas paarkümmend kuuske peale ja siis natukese aja pärast tuli sinna metsa keegi inspektor. Ta küsis kas mul on kuuse luba. Vastas, et ei ole aga Jüri kohe tuleb ja tema pidi olema. Natukese aja pärast jõudis kohale Jüri, kes algul tegi nägu, et ta ei tunne mind. Hiljem selgus, et tal kuuskede jaoks luba ei ole. Pärast lugesid kuused üle, mis ta kaubikusse loopis ja viskasid nad uuesti autost välja. Siis läks tema minema. Tema kuuskede vargusest ei teadnud midagi ja ta ei tea kas need kuused olid võetud riigimetsast või kuskilt erametsast. Kui tema kohale jõudis, olid kuused juba hunnikusse laotud. - Kahtlustatava U.D ja AS vastastamise protokoll (tl. 100 – 102), tunnevad omavahel, on tuttavad. 09.
2. jõid koos õlut ja mõtlesid välja plaani koos jõulukuuski maha võtma. Tema pidi kuused maha võtma ja A pidi need välja tooma. Ta teadis, et see mets ei ole minu oma, kust kuuski maha pidid võtma, kuna on seal metsas koos seenel käinud. Suvi vastab, et U.D jutt ei vasta tõele. Võis Jüriga koos õlut juua aga ei mäleta, et oleks temaga midagi kokku leppinud kuuskede maha võtmisest. Jüri helistas talle 12.12.2005.a. ja ütles, et kas ma saaks kuuskedele järele minna XXX metsa peale tööd, kus me koos kunagi seenel käinud. Metsas pani esimese kuus hunniku peale, kuid siis peeti kinni. Metsa jõudes helistas Jürile ja ütles, et tulgu oma dokumentidega metsa. Jüri tuli metsa, kuid tegi keskkonnainspektorite juuresolekul näo nagu ei tunneks mind. Suvi seda ei teadnud, et see mets Jürile ei kuulnud. - U.D ütluste olustikuga seostamise protokoll koos fototabeliga (tl. 112 – 117, 127 – 129, 133 – 134); 28.09.2006.a. episoodis: - Kannatanu RP ütlused (tl. 3 – 6, 10 – 11), 28.09.2006.a. päeval kella 14.00 paiku läks Laagris Katmiku tänava kõrval asuvast ehitusest mööda, et minna Sagro autotehnoülevaatus punkti oma autole järgi. Ehituste vahel tulid talle vastu Jüri koos kahe meesterahvaga. Jüri lõi teda ühe korra näkku. Kukkusin maha ja nad hakkasid mind jalgadega taguma ribide piirkonda. Jüri ütles, et võttis rahakotist 1000,- krooni. pärast avastas, et ta oli võtnud 1500,krooni. peale raha võtmist nad lahkusid. Rahakott oli enne vesti taskus ja peale peksmist vedeles tema kõrval. Järgmine päev avastas, et temale kuuluvast sõiduautost XXX oli ukse avamise teel varastatud: tööriistade komplekte, roheline karp erinevate võtmetega, akudrell hallis karbis musta värvi, ohukolmnurk, taarat, väike sõrgkang punane, kang meetrine. Auto oli pargitud Laagris Katmiku
3. Kahju kokku vargusega 3370,- krooni ja röövimisega 1500,krooni. peale peksmist valutavad ribid ja nägu oli katki. Tema Jürile ega tema isale võlgu ei ole midagi. Seda ta ei tea kes autost varastas asju. Arsti poole ta peksmise käigus saadud vigastuste fikseerimiseks ei pöördunud, kuna oli töötu ja oleks pidanud seega ise ravi kinni maksma. - Äratundmiseks esitamise protokoll (tl. 7 – 8), RP tunneb ära fotolt nr 1 oleva isiku, keda teab Jüri nimelise mehena. Fotol nr 1 olev Jüri röövis temalt vägivalda kasutades Laagris 28.09.2006.a. 1500,- krooni. tunneb Jüri ära näokuju ja näoilme järgi. - Tunnistaja EK ütlused (tl. 26 – 28, 42 – 43), 28.09.2006.a. oli Laagris koos U.D-ga Jüri elukohas Katmiku tänaval. Hommikul läksid Jüriga Laagrist linna oodates bussijaamas bussi. Bussi oodates tuli neile vastu purjus RP, kellega Jüri läks rääkima. Kuulis kuidas Jüri küsis R võlga tagasi. Kui nad olid omavahelise vestluse lõpetanud läksid Jüriga Tallinna. Jüri veel ütles, et R on maikuust saadik talle võlgu ja väidab, et raha talle maksta ei ole, kuid joomiseks leiab küll raha. Tallinnast jõudsid tagasi umbes kella 15 paiku. Bussi pealt koju minnes kohtasid laagris kasvuhoonete juures jälle RP. Jüri läks R a uuesti rääkima ja kuulis kuidas nad hakkasid võla teemal jagelema. Mingi hetk ütles Jüri mulle, et võta hoia kotte ning võtsingi tema käest kaubakotid ära ja läks nendega eemale. Mingil hetkel nägi kuidas R võttis Jürilt kätega kõri ümbert kinni ning Jüri vihastas selle peale ja lõi teda ühe korra rusikaga näkku. R kukkus saadud löögist pikali maha. järgmine hetk, mis nägi oli see, et Jüril oli mingi rahakott käes ja ta viskas selle rahakoti Rule kõhu peale ja tuli minu juurde. Kui Jüri tema juurde jõudis, siis ütles, et käsi on valus ning lisas, et ta sai vähemalt osa raha kätte. Seda ta ei usu, et Jüri Ru jalgadega lõi. Mis Jüri saadud rahaga tegi ta ei tea. - EK ütluste olustikuga seostamise protokoll koos fototabeliga (tl. 29 – 30), ütluste seostamist alustatakse XXX linnas Tule põik 2 maja eest väljasõiduga. Suundusid EK juhatuse järgi Laagri alevikku kasvuhoonete kõrval Katmiku tänavale viiva teejupi peale. Siin osutab EK umbes 100 m kaugusele Hoiu Vae tee ristist Katmiku tänava poole kohale kus U.D peksis avaldajat ja röövis tema rahakotist sularaha. Kohtunik asub seisukohale, et U.D on kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema, kannatanute, tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning U.D süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 1 - § 25 lg 1, § 257 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik U.D süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. U.D on varem kriminaalkorras karistamata. Oma süüd ta kohtus tunnistas täielikult, kahetses, on asunud tema enda sõnade kohaselt tekitatud kahjusid hüvitama, mis on tema karistust kergendavateks asjaoludeks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises. Tal küll töötab, kuid arvestades tema materiaalset olukorda ja seda, et tema ülalpidamisel on neli last, rahalise karistuse kohaldamine pole otstarbekas. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et U.D-le tuleb karistuseks mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega. Kuna aga U.D on kindel elukoht olemas, ta töötab, võib tema suhtes kohaldada

§ 73

sätteid, määrates, et mõistetud vangistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagid on esitanud TT summas 6400.- krooni ja Riigimetsa Majandamise Keskus summas 3727,- krooni, mis on põhjendatud ja kuuluvad väljamõistmisele. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, kuid arvestades tema materiaalset olukorda, seda, et ta ülalpidamisel on neli last, menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, tema suhtes tuleb kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid, jätta kaitsjatasud riigi kanda ja vähendada sundraha summat. Violetta Kõvask Kohtunik