KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 19.juuni 2008 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-08-8021 (08230106257) Kohtukoosseis Kohtunik Janika K

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi vangistusega 9 kuud ja 2 päeva; - 22.10.2007

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega (vabanes pärast karistuse kandmist 03.01.2008); - 24.04.2008

§ 25lg 2 § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 2 kuud, alates 22.04.2008.

Karistusaja lõpp 21.06.

1. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Merike Borunova RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s:
2. Süüdi mõista B.S KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistada 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega.
3. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. B.S tuleb ära kanda 4 (nelja) kuu pikkune vangistus.
4. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1, 3 järgi suurendada B.S-ile mõistetud karistust talle 24.04.2008 Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud 2 (kahe) kuu vangistuse võrra. Mõista B.S-ile liitkaristuseks 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. Liitkaristusest arvata maha B.S-i poolt osaliselt ära kantud karistus – 1 (ühe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus. Karistusaja alguseks lugeda 19.juuni
6. B.S-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada ja valida tema suhtes uueks tõkendiks – vahistamine.
7. PJtsiviilhagi rahuldada. Välja mõista B.S-ilt krooni. PJ kasuks 9 800,00
8. Välja mõista B.S-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulu 1 220,00 krooni riigi õigusabi tasu.
9. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
10. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib Harju Maakohtu kaudu esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, apellatsiooniteate esitamise tähtaeg on 25.juuni
11. Apellatsiooniteate mitteesitamisel või tähtaegselt esitamata jätmise korral või juhul kui tähtaega ei ennistata või apellatsiooniõigusest loobumise korral otsuse peale kaevata ei saa ning kohtuotsuse põhiosa ei koostata. Apellatsiooniteate saamisel koostab kohus päeva jooksul kohtuotsuse tervikteksti, mis on kättesaadav 15 päeva möödumisel alates apellatsiooniteate saamisest. Kirjalik apellatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtule esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse terviktekstiga tutvumisest. Üksnes menetluskuludega mittenõustumise korral on õigus need vaidlustada määruskaebe korras KrMS 15 ptk järgi. Määruskaebus tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Selgitada, et sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks. Seega B.S varem varguse toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, nende isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. B.S-ile inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on KarS § 199 lg 2 p 4 järgi s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. B.S-i karistust kergendavaks asjaoluks on süü osaline tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Kohtu hinnangul ei ole B.S-i võimalik karistada rahalise karistusega – isik viibib kinnipidamisasutuses ning tal ei ole regulaarset sissetulekut, mille arvel tasuda rahalist karistust. Rahalise karistuse täitmine ei ole võimalik. B.S pani tahtlikult toime II astme kuriteo, kuriteoga on põhjustatud kahju. B.S-i iseloomustab asjaolu, et teda on eelnevalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kohtu hinnangul saab isikut mõjutada reaalse, tähtajalise vangistusega. Arvestades isiku süü suurust ja toimepandut tuleb B.S-i karistada vangistusega 6 kuud, millest tuleb KrMS § 238 lg 2 järgi maha arvestada 1/
12. Lõplik karistus on 4 kuu pikkune vangistus. B.S pani käesolevas kriminaalasjas süüksarvatud teo toime enne eelmise, Harju Maakohtu 24.04.2008 kohtuotsuse kuulutamist, seega tuleb talle KarS § 65 lg 2 järgi mõista liitkaristus. Käesoleva kohtuotsuse alusel on B.S-ile mõistetud karistus raskem. KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1, 3 järgi tuleb B.S-ile mõistetud karistust suurendada Harju Maakohtu 24.04.2008 otsuse alusel mõistetud karistuse – 2 kuu pikkuse vangistuse võrra. 6 kuu pikkusest liitkaristusest tuleb maha arvata B.S-i poolt osaliselt ära kantud vangistus – 1 kuu ja 28 päeva. Karistusaja alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. B.S-ile ei ole kriminaalasjas tõkendit valitud põhjusel, et isik viibis kinnipidamiskohas. Kohus leiab, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb B.S-i tõkendit muuta ning tema suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine. Tsiviilhagi: Kannatanu PJ esitas tsiviilhagi summas 9 800,00 krooni. B.S võttis osaliselt hagi õigeks ning vaidles vastu üksnes 1 400,00 krooni suurusele summale (kannatanu mobiiltelefoni maksumus). Kriminaalasjas leidis tõendamist, et B.S varastas kannatanult ka mobiiltelefoni. Kannatanu poolt avaldatud mobiiltelefoni maksumus on kohtu hinnangul mõistlik ja vastab keskmisele turuhinnale. Seega on kannatanu hagi 9 800,00 krooni põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse
13. detsembri
14. a määruse nr 254 alusel on kuupalga alammäär 4 350,00 krooni. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 6 525,00 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu menetluskulu. B.S-ile oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 1 220,00 krooni riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb B.S-ilt välja mõista sundraha ja riigi õigusabi tasu. B.S on töövõimeline isik, kelle puhul ei ole ühtegi objektiivset takistust (eelkõige töövõimetus) mis takistaks isikul töötamast ja saadud sissetuleku arvel menetluskulusid hüvitamast. Kohtunik: