Obsah (12)

§ 189§ 251§ 254§ 180§ 175§ 179§ 43§ 45§ 408§ 412§ 423§ 164

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-08-9068 (kohtueelses menetlus

) §-dest 159 ja 254, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada A.E süüdi karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle rahaline karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära, s. o 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kriminaalmenetluskuludes ja seoses kohtuotsuse tegemisega: 2.1 välja mõista A.E-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja riigi õigusabi tasu 649 (kuussada nelikümmend üheksa) krooni; 2.2 otsuse koopia toimetada kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada: 3.1 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.1 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KarS § 254 lg-s 6, mille kohaselt on süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus A.E on süüstatud selles, et tema koos Roland Luigega, tungis ebaseaduslikult ööl vastu 14.05.2005.a. akna lahtimurdmise teel Viljandi maakonnas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 8 asuvasse kauplusesse Kalda, kust varastas raha 200 krooni, põhjustades vargusega varalise kahju Margus Luukenile kokku 200 krooni ja lõhkumisega 100 krooni, kokku 300 krooni. A.E tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku sissetungimisena, mis oli toime pandud grupi poolt.
2. Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses A.E süüdimõistmist KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistamist rahalise karistusega 30 päevamäära, s. o 1 500 krooni.
3. Kohtuliku uurimise tulemused 3.
4. Põhjendused süüdimõistmises Käskmenetluse kohaldamise alus on sätestatud

§ 251

lg-s 1, mille kohaselt teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses kohtuotsusega

§ 254kohaselt.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. A.E tuleb käskmenetluses KarS § 266 lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistada. Kuriteoga tekitatud kahju on hüvitatud. 3.

1. Põhjendused karistuse mõistmisel Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kuritegu KarS § 266 lg 2 p 3 järgi on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Arvestades prokuröri taotlust karistuse mõistmiseks, karistuseesmärke ja A.E süü suurust, on põhjendatud A.E karistamine rahalise karistusega 30 päevamäära, s. o 1 500 krooni.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära s.

o 1qsu_. 2

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri

1. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 649 krooni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb A.E-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 649 krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
2. Muud põhjendused

§ 408

lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalist karistust tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 254

lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata

§ 164

lg-te 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile. Toomas Lillsaar Kohtunik 3