4 järgi vangistus 4 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud (pöörati täitmisele Harju Maakohtu 02.03.2006.a. määrusega, karistus kantud), töökoht puudub T.R, isikukood xxx, Viimane elukoht xxx Kriminaalkorras karistatud kaks korda, viimati 21.02.2006.a. Harju Maakohtu poolt
4 - § 25 lg 2 , § 209 lg 2 p. 1,3 ja § 266 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 2 kuud, (karistus kantud), vahi all alates 05.08.2007.a. D.N, isikukood xxx, Viimane elukoht xxx Kriminaalkorras karistatud seitse korda, viimati 23.01.2006.a Harju Maakohtu poolt
4,5 järgi vangistus 11 kuud 28 päeva tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud, vahi all alates 07.08.2007.a. Menetluse liik lühimenetlus Süüdistus L.H
7 järgi T.R
7 järgi D.N
7,
4,5,
1,3 järgi RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista L.H
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja lugeda karistuseks 2 aastat vangistust.
2 päeva karistuse hulka ja lugeda kantuks. Kandmata karistus 1 aasta 11 kuud 28 päeva.
lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui L.H ei pane 3aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. Süüdi mõista T.R
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja lugeda karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui T.R ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse kuulutamisel ja T.R kohtusaalis vahi alt koheselt peale kohtuotsuse kuulutamist vabastada
5 kuud 6 päeva karistuse hulka ja lugeda kantuks. Kandmata karistus 1 aasta 6 kuud 24 päeva. Süüdi mõista D.N
7 järgi ja karistada vangistusega 3 aastat. Süüdi mõista D.N
1,3 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta. Süüdi mõista D.N
4,5 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja lugeda karistuseks 2 aastat vangistust.
otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada.
ja 05.06.2007-06.06.2007.a., kokku 4 päeva, karistuse hulka. Kandmisele kuulub 2 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates viimasest kinnipidamisest – 07.08.2007.a. 2 Tsiviilhagi: Välja mõista D.N-ilt IUkasuks 357.60 krooni (tekitatud kahju 1265.23 ja Hansapanga poolt hüvitatud summa 907.63 krooni, vahe). Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista L.H-lt riigituludesse: 1)sundraha – 2,5 palga alammäära – 10875.- krooni, 2)kaitsjatasu 3764.20 krooni Välja mõista T.R-ilt riigituludesse: 1)sundraha – 2,5 palga alammäära – 10875.- krooni, 2)kaitsjatasu 4458.- krooni Välja mõista D.N-ilt riigituludesse: 1)sundraha – 2,5 palga alammäära – 10875.- krooni, 2)kaitsjatasu 4259.80 krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber“ 1-07-13185“. Maksekorraldus kriminaalmenetluse kulude tasumise kohta esitada harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Asitõendid: 1) CD-plaat (ümbrikus kriminaalasja juures) – jätta kriminaalasja juurde, 2) Kaks pangakaarti IU nimele (kriminaalasja juures ümbrikus) – hävitada. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS L.H 'it süüdistatakse selles, et tema, 05.08.2007 kella 20.00 paiku, Tallinnas Šnelli tiigi kaldal Toompargis, grupis koos T.R-i ja D.N-iga kasutas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalda ja nimelt võtsid kannatanult ära nokamütsi ja karbi kalapüügitarvikutega, samal ajal kui T.R ja D.N lõid NP’i korduvalt rusikate ja jalgadega keha piirkonda. Sellise oma tahtliku tegevusega L.H pani toime grupi poolt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, s.o. pani toime
T.R'i süüdistatakse selles, et tema, 05.08.2007 kella 20.00 paiku Tallinnas Šnelli tiigi kaldal Toompargis, grupis koos D.N-i ja L.H-ga kasutas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalda ja nimelt ründas NP’i, lüües teda mitu 3 korda rusikate ja jalgadega keha piirkonda ning võtsid kannatanult ära nokamütsi ja karbi kalapüügitarvikutega. Sellise oma tahtliku tegevusega T.R pani toime grupi poolt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, s.o. pani toime
D.N süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 29.01.2007 kella 14.15 paiku Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4 asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Ülemiste Kaubakeskus vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaubaletilt kaupa ära võtmist, peites oma riiete alla: - 1 pudel rummi Bacardi Black 299 krooni, - 2 pudelit likööri Amarula Cream 428 krooni, - 1 pudel rummi Bacardi 299 krooni, - 1 kommikarbi Linnupiim 27,90 krooni, kokku kaupa 1053,90 krooni väärtuses, misjärel läbis kassad kauba eest maksmata, kuid vargus jäi tema poolt lõpule viimata, sest ta peeti kaupluse turvatöötajate poolt kinni. Samuti tema, isikuna, kes on varem pannud toime varguse, 04.05.2007 kella 18.00 paiku Tallinnas, Tartu mnt 87 asuva Sikupilli Kaubanduskeskuse lähedal tänaval, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, võttis AV jope taskust ära mobiiltelefoni №kia 5200 maksumusega 2000.- krooni ja jooksis sellega minema. Sellega D.N , isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata pani toime
Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos menetluse käigus kindlaks tegemata meesterahvaga, 24.02.2007 Tallinnas, Valdeku 114 asuva Maxima kaupluses lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, esitades kassapidajale tema poolt samal päeval leitud IU’i nimele välja antud pangakaarte ja tasudes nendega kaupade eest järgnevalt: - kella 11.10 paiku Hansapanga pangakaardiga kogusummas 357,60 krooni, - kella 15.52 paiku Hansapanga pangakaardiga kogusummas 92,90 krooni, - kella 16.00 paiku Hansapanga pangakaardiga kogusummas 563,60 krooni, - kella 16.17 paiku SEB Eesti Ühispanga pangakaardiga kogusummas 251,13 krooni, kokku summas 1265,23 krooni. Sellega D.N , isikuna, kes on varem toime pannud varguse, varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pani grupis toime
Samuti tema, 05.08.2007 kella 20.00 paiku, Tallinnas Šnelli tiigi kaldal Toompargis, grupis koos T.R-i ja L.H-ga kasutas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalda ja nimelt ründas NP’i, lüües teda mitu korda rusikate ja jalgadega keha piirkonda ning võtsid kannatanult ära nokamütsi ja karbi kalapüügitarvikutega. Sellise oma tahtliku tegevusega D.N pani toime grupi poolt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, s.o. pani toime
SÜÜDISTATAVATE ÜTLUSED 4 Süüdistatavad L.H , T.R ja D.N ei tunnistanud end süüdi röövimises. Teistes D.N-ile esitatud süüdistustes tunnistas süüdistatav end süüdi. L.H kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt viibis ta 05.augustil 2007.a. koos T.R-iga Šnelli tiigi vastas asuvas peatuses ja jõi viina. Kella 20 paiku kohtasid nad üht vähetuttavat noormeest ja otsustasid kõik koos minna tunneli kaudu raudteejaama. Minnes mööda Šnelli tiigi kõrval kulgevat alleed, nägi ta meest, kes istus tiigi kaldal lahtikäival toolil ja püüdis kala. Ta läks mehe juurde ja nende vahel tekkis vestlus. Ühel hetkel läks see kolmas tema ja Aleksei juurde tulnud mees tagantpoolt kala püüdva meesterahva juurde ja hakkas tooli alt mingisuguseid asju välja tõmbama. Kuna ta tegi seda naeruse näoga, siis jäi mulje, et ta teeb seda nalja pärast. Kalamees kuulis ja pööras end ümber, haarates mehest kinni. Siis hüppas kalamehe juurde Aleksei ja nad hakkasid koos teise noormehega kalameest lööma käte ja jalgadega. Mingil hetkel hüppas see noormees, kes nendega hiljem ühines, eemale ja pistis talle mingid asjad pihku. Kuna ta arvas, et need on selle noormehe asjad, jättis need enda kätte. Vahepeal võttis kalamees välja noa ja sellega vehkides lõikas Alekseile veidi sisse (I kd. lk. 20-25). T.R-i kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt istus ta koos L.H-ga 05.augustil 2007.a. Šnelli tiigi piirkonnas ja tarvitas alkoholi. Õhtul, jalutades mööda pargi alleed, nägi tiigi kaldal vanemat inimest istumas ja kala püüdmas. Ta läks mehe juurde ja tegi ettepaneku õlut juua. Mees nõustus ja tegi omakorda ettepaneku viina juua. Istusid sõbralikult ja vestlesid, kuid mingil hetkel tekkis vaidlus kalapüügi teemal ja kala püüdnud mees ärritus ning sõimas teda ebatsensuursete sõnadega. Siis haaras kalamees maast pudeli ja otsustas teda sellega lüüa. Ta jõudis mehest ette ja lõi teda enne rusikaga rindu. Seejärel purustas kalamees pudeli tema kuklasse. Siis sekkus kaklusse Gennadi, kes püüdis kalameest eemale tirida. Pärast seda võttis kalamees maast noa üles ja läks Balti jaama suunas. Nemad Gennadiga läksid teisele poole. Tema kalamehelt midagi ära ei võtnud ega pannud tähele, kas Gennadi midagi võttis. Nad läksid ühe vähetuttava meesterahva juurde ja küsisid õlle jaoks raha. Hiljem tuli politsei, tema ja Gennadi võeti kinni, kolmas nendega koos olnud mees jäi pingile istuma. Politseis näidati neile asju, mida nad justkui olevat kalamehelt varastanud (I kd. lk. 38-43). D.N-i kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt 05.08.2007.a. viibisid tema, T.R ja L.H Balti jaama piirkonnas oleva tiigi ääres. Tiigi kaldal istus üks mees ja püüdis kala. T.R hakkas kive vette viskama ja rääkis mehele, et too püüab kala selleks mitte ettenähtud kohas. Ta palus, et T.R jätaks kalamehe rahule. T.R laks mehe juurde ja lõi teda paar korda. Mees lõi teda vastu, mille peale T.R lõi teda uuesti. Siis võttis kalamees välja noa, hakates sellega vehkima. Ta läks T.R-i ja kalamehe juurde eesmärgiga neid lahutada. L.H tuli ka nende juurde, tõstis maast nokamütsi ja karbi, viskas need kannatanu suunas, öeldes „võta oma asjad ja rahune maha“. Pärast seda läksid nad kolmekesi eemale (I kd. lk. 65-69). 29.01.2007.a. RIMI EESTI FOOD AS kauplusest Tallinnas aadressil Suur-Sõjamäe 4 toimepandud varguse kohta selgitas D.N, et oli väga purjus, seetõttu ei mäleta täpselt kuriteo asjaolusid. Mäletab, et käis Ülemiste keskuse kaupluses, kuid kuidas kaupa valis ja kellega oli, ei mäleta. Mäletas, et läks müügisaalist väljapääsu suunas, möödus kassast kauba eest maksmata. Miks kauba eest ei maksnud, seletada ei oska. Mäletab, et kassade kõrval pidas teda kinni turvatöötaja ja võttis tema riiete alt kaupu. Kuidas need kaubad riiete alla said, ei mäleta. (II kd. lk. 11-15). 04.05.2007.a. AV mobiiltelefoni varguse kohta selgitas D.N , et ta küsis Sikupilli trammipeatuses seisvalt noormehelt nimega A mobiiltelefoni, kuid A keeldus talle seda andmast. Siis pani A telefoni jope taskusse. Ta krahmas telefoni taskust välja oma kätte ja jooksis minema. Telefoni viis kas pandimajja või andis tuttavale, täpselt enam ei mäletanud. 5 Mingil ajal kohtus ta tänaval uuesti A ga ja viimane nõudis telefoni tagasi. Ta võttis kellegagi ühendust ja see inimene tagastas A le telefoni (II lk. 141-145). 24.02.2007.a. Maxima kaupluses võõra pangakaardiga maksmise kohta selgitas D.N , et leidis Maxima kaupluses kassade vastas laua pealt rahakoti. Tegi rahakoti lahti ja võttis endale sularaha 150 krooni ja kaks pangakaarti naisterahva Ilona nimele. Raha kulutas narkootikumide ostmiseks, pangakaardiga aga maksis hiljem samas poes alkoholi eest. Ta tuli veel samal päeval samasse poodi süüa ostma. Kuna ise ei tahtnud kaardiga maksta, palus ta üht vanemat meest tema eest seda teha, öeldes, et kaart kuuluvat tema naisele. Võõras meesterahvas oli nõus, kuid palus teenuse eest pudeli viina. Peale ostu sooritamist läksid õue, kus ta andis mehele viinapudeli kätte. Minuti pärast läks ta poodi tagasi, et veel suitsu osta, kuid seekord võeti müüja poolt pangakaart ära. Teise pangakaardi andis ta ühele Eduardi-nimelisele turvamehele (II kd. lk. 81-85, 88-92). TÕENDID JA KOHTU SEISUKOHT 29.01.2007.a. RIMI EESTI FOOD AS-le kuuluvast Ülemiste HyperRimi kauplusest varguse toimepanemine on tõendatud lisaks süüdistatava D.N-i poolt süü tunnistamisele: - kannatanu avalduse-aktiga nr. 10, millest nähtub, et vene keelt kõnelev meesterahvas, kellel puudusid dokumendid, peeti kell 14.15 kinni peale kassa läbimist ja tema juurest leiti kauplusest varastatud esemed: neli pudelit alkoholi koguväärtuses 1026.- krooni ja ühe karbi kompvekke „Linnupiim“ väärtusega 27.90 krooni, milline oli rikutud (II kd. lk. 2); - tunnistaja Jana Aare (turvatöötaja) ütlustega, mille kohaselt ta nägi musta jopega ebakaines olekus meesterahva poolt kommide osakonnas kommikarbi pükste vahele panemist ja alkoholi osakonnas varrukate vahele nelja pudeli panemist. Edasi käis meesterahvas saalis ringi ja läbis kassaväravad kauba eest maksmata. Turvakontrollis osutas mees tugevat vastupanu, nii et tuli tema käed raudu panna (II lk. 3); - Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna konstaabel Oksana Runina ettekandega, millest nähtub, et Suur-Sõjamäe 4 Rimi kaupluses pidas ta kinni varga, kelleks osutus D.N (II lk. 4). Loetletud tõenditega on tõendatud, et D.N püüdis 29.01.2007.a. varastada Ülemiste HyperRimi kauplusest kaupa summas 1053.90 krooni. Kuna ta oli peale kassat kinni peetud ja kaup, mille eest kassas tasumata jättis, temalt ära võetud, jäi kuritegu katse staadiumi. Kannatanu ei esitanud kahjunõuet rikutud kommikarbi eest. 04.05.2007.a. AVmobiiltelefoni vargus on lisaks D.N-i ütlustele tõendatud ka: - kannatanu AV ütlustega, mille kohaselt, viibides Sikupilli trammipeatuse lähedal, tuli juurde vähetuttav Kolja-nimeline meesterahvas ja küsis helistamiseks mobiiltelefoni. Ta keeldus telefoni andmast ja pani selle jope taskusse. Kolja-nimeline meesterahvas seisis natuke aega tema kõrval, tegi suitsu ja pistis käe ootamatult tema jope taskusse ning tõmbas sealt telefoni välja, peale mida jooksis minema. Mõni päev hiljem kohtas ta juhuslikult uuesti sedasama meest, kes oli tema telefoni varastanud. Vesteldes temaga, sai teada, et telefon oli edasi müüdud. Sealsamas helistas Nikolai sellele inimesele, kellele oli telefoni müünud ja leppis kokku kohtumise. Lõpuks sai ta oma telefoni tagasi, kuid pidi selle eest andma 400 krooni, mille Nikolai talle hüvitada lubas. Pretensioone tal kellegi vastu ei ole ja tsiviilhagi esitada ei soovi ( II lk. 117-119, 126-129); - AV äratundmiseks esitamise protokolliga, mille kohaselt kannatanu on tundnud fotol nr. 1 kujutatud isikus ära temalt 04.05.2007.a. Sikupilli trammipeatuse lähedal temalt mobiiltelefoni varastanud isiku. Fotol nr. 1 oli D.N (II lk. 120-123). Süüdistatava D.N-i ja kannatanu AV ütlustega ning äratundmiseks esitamise protokolliga on tõendatud D.N-i poolt AV mobiiltelefoni varguse toimepanemine avalikult. 6 Kauplusest varguse katse ja AV telefoni vargus on kvalifitseeritud õigesti
4,5 järgi. 24.02.2007.a. Tallinnas Valdeku 114 asuvas Maxima kaupluses võõra pangakaardiga kauba eest tasumine on tõendatud peale süüdistatava D.N-i poolt süü omaksvõtu: - kannatanu IU ütlustega selle kohta, et 24.02.2007.a. kaotas ta Männikul Maxima kaupluses oma rahakoti, milles olid ka pangakaardid. Rahakoti kadumise avastas kodus ja interneti vahendusel tegi poeg kindlaks, et Hansapanga kaarti on kasutatud kolmel korral ja Ühispanga kaarti ühel korral ja kõik ostud on tehtud samas kaupluses. Rahakotis oli sularaha 142 krooni. Kokku on tekitatud kahju 1265.23 krooni, millest Hansapank hüvitas 907.63 krooni (II kd. lk. 41, 45-46); - tunnistaja Eduard Špaki (turvatöötaja) ütlustega, milles ta selgitas, et Nikolai-nimelist narkomaani näeb ta kaupluses tihti. 24.02.2007.a. käis ta ka kaupluses mitu korda küll üksinda küll koos ühe eaka meesterahvaga. Nad ostsid koos kaupa ja koos ka väljusid. Mõne aja pärast tulid uuesti tagasi, ostsid veel midagi ja jälle väljusid. Nikolai tuli hiljem üksinda tagasi ja püüdis veel midagi osta, kuid vanemkassapidaja võttis temalt kaardid ära (II lk. 66-71); - tunnistaja TB(kaupluse kassapidaja) ütlustega, mille kohaselt püüdis Kolja-nimeline meesterahvas maksta pangakaardiga kassas kaupade eest. Käis üksinda ja ka koos eaka meesterahvaga. Viimasel korral võeti kaardid tema käest ära. Kaupluses käis ka I-nimeline naine uurimas, kas keegi on tema kaardiga üritanud maksta (II lk. 72-77); - pangatoimingute väljatrükkidega, mille kohaselt on IU Hansapanga kontolt maha võetud 907.63 krooni ja Ühispanga arvel broneeritud 357.60 krooni Maxima kaupluses 24.02.2007.a. kaupade eest tasumisega seoses (II lk. 43-44, 55-56); - asitõendite, s.o. IU pangakaartide vaatlusprotokolliga (II lk. 51-53) ja nelja MAXIMA kaupluse kassatšeki vaatlusprotokolliga (II lk. 59-63); - kaupluse MAXIMA turvakaamera lindistuse vaatlusprotokolliga (II kd. lk. 64-65). Ülalkirjeldatud tõenditega on tõendatud, et IU pangakardiga tasuti Valdeku 114 asuvas Maxima kaupluses 24.veebruaril 2007.a. ostude eest neljal korral, kusjuures kolmel korral Hansapanga kaardiga ja ühel korral SEB Ühispanga kaardiga. Kannatanu ütluste kohaselt ei saanud seda teha tema, sest ta oli rahakoti koos pangakaartidega kaupluses ära kaotanud. Süüdistatava D.N-i ütlustega on tõendatud, et tema leidis IU rahakoti ja tasus kas ise või palus vanemal meesterahval tema eest IU pangakaartidega ostude eest tasuda. Kuritegu on kohtueelses menetluses kvalifitseeritud õigesti kelmusena
1,3 järgi, sest D.N on isik, kes on varem toime pannud vargusi ja kelmuse pani toime isikute grupis eeluurimisel tuvastamata isikuga. 05.08.2007.a. Šnelli tiigi ääres NPi suhtes toimepandud kuriteosündmuse kohta süüdistatavate poolt antud ütlused lähevad omavahel lahku. See võib olla seletatav nende raske joobega – L.H tuvastati 2,79 promilli ja T.R 1,68 promilli. Süüdistatavate ütlused ei lähe kokku ka kannatanu ütlustega ja teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. L.H ütluste kohaselt lõikas kannatanu noaga vehkides T.R-ile sisse, T.R ise on öelnud, et kannatanu lõi pudeli vastu tema kukalt puruks, ent kinnipidamise protokollis oleva märke kohaselt puudusid T.R välised kehavigastused (I kd. lk. 2829). See kinnitab NPi ütluste õigsust, et tal ei olnud viinapudelit, vaid plastmassist mineraalvee pudel ja noaga ta ei vehkinud, vaid pani selle koheselt peale kotist väljakukkumist taskusse. Sergei Nikolajevi ütluste kohaselt võttis L.H maast kalamehe mütsi ja karbi ning viskas need kalamehe suunas, misjärel nad läksid minema. Ka need ütlused ei vasta tegelikkusele, sest kannatanu mütsi ja kalastustarvete karbi võtsid süüdistatavad lahkudes kaasa ja need olid kinnipidamise ajal L.H käes. Kuna süüdistatavate ütlused on erinevad ning vastuolus kannatanu ütlustega ja muude tõenditega, on kohus seisukohal, et need ei kajasta tegelikku sündmust õigesti ja objektiivselt. 7 Kannatanu seevastu oli kaine ja tema ütlused on kooskõlas ka teiste tõenditega (tunnistaja Elmo Pappeli ütlused, kinnipidamise protokollid). Seega peab kohus neid usaldusväärseks. Kannatanu NP on üle kuulatud kolm korda. 30.08.2007.a. ülekuulamisel selgitas kannatanu, et 5.08.2007.a. ülekuulamise ajal oli ta veel juhtunu tõttu ärritatud ja stressiseisundis kuriteo ohvriks sattumisest, mistõttu need ütlused ei ole päris täpsed. Sellest tulenevalt arvestab kohus tema 23.08.2007 ja 30.08.2007.a. antud ütlusi (I kd. lk. 102-107, 113-116). Kannatanu ütluste kohaselt tuli kõigepealt tema juurde üks punase nokamütsiga purjus mees ja küsis suitsu. Kannatanu andis talle sigareti ning mees läks eemale. Umbes kahe-kolme minuti pärast tuli sama mees tagasi ja nõudis juba seljakotti ning haaras sellest kinni. Nende juurde tulid veel kaks meest. Kannatanut tõugati tugevasti õlast ja ta kukkus maha, hoides aga kogu aeg kotist kõvasti kinni. Punase jopega mees kukkus talle otsa. Kõik kolm võõrast meest haarasid tema seljakotist ja tirisid, püüdes seda ära võtta. Kaks neist lõid rusikate ja jalgadega. Kuna ründajad olid purjus, siis nad segasid üksteist, tabasid rohkem üksteist, aga mõned rusika- ja jalahoobid tabasid ka kannatanut pähe ja kehasse. Lõpuks õnnestus kannatanul lahti rabeleda ja eemale minna ning politseisse helistada. Kannatanu kirjelduse kohaselt olid esimesena tema juurde tulnud mees ja hiljem lähenenud punase jopega mees mõlemad pikka kasvu ja kõhnapoolsed ning nemad ka lõid teda. Koos punase jopega mehega hiljem lähenenud teine mees oli teistest vanem, lühemat kasvu ja tugeva kehaehitusega (jässakas), seljas oli midagi halli. See mees kannatanut ei löönud. Võttes aluseks kannatanu poolt antud ründajate kirjeldused ja isikute kinnipidamise protokollid, oli järelikult punase jopega mees T.R. Kannatanu on T.R-i ka fotode järgi äratundmiseks esitamisel ära tundnud kui punases pealisriietuses olnud isiku. T.R-i kinnipidamise protokolli kohaselt oli tal seljas punane T-särk, punane dressipluus ja mustapunast värvi jope. Kolmas mees, kes vägivalda kannatanu suhtes ei tarvitanud, kuid kes ka püüdis kotti haarata, oli L.H, sest tema on teistest süüdistatavatest jässakam. L.H riietust kahtlustatavana kinnipidamisel on kirjeldatud: must T-särk, mustad dressid, mis ühtib kannatanu-poolse kirjeldusega, et sellel mehel ei olnud seljas eredaid riideid. Üks kolmest NPi suhtes kuriteo toimepannud meestest, kes koos T.R-iga vägivalda tarvitas, oli järelikult D.N . Ta on kõhnapoolse kehaehitusega ja ta ise tunnistas, et viibis koos T.R-i ja L.H-ga Šnelli tiigi kaldal kala püüdva mehe juures. Kuna ta jõudis enne politsei tulekut lahkuda, võeti ta kinni hiljem. Kes kolmest süüdistatavast võttis ära NPi mütsi ja karbi kalastustarvetega, kannatanu ütlustest ei tulene, küll aga tuleneb neist, et tema asjad andis politseile üle jässakas noormees, järelikult L.H. Seda tõendavad ka L.H enda ütlused, tunnistaja EPütlused (I kd. lk. 110-112) ja L.H kinnipidamise protokoll. Seega on tõendamist leidnud, et NPi rünnati koti äravõtmise eesmärgil, asjade äravõtmiseks kasutati vägivalda. Kõik kolm süüdistatavat püüdsid temalt kotti ära võtta samal ajal kui kaks neist, s.o. T.R ja D.N teda lõid. Kotti neil ära võtta ei õnnestunud, küll aga võtsid ära tema mütsi ja karbi kalastustarvetega, millised jäid L.H kätte. Seonduvalt punase nokamütsiga, oli see kannatanu ütluste kohaselt peas kõige esimesena tema juurde tulnud mehel, kelleks osutus D.N . Isikute kinnipidamisel oli aga punane nokamüts peas L.H. Kuna L.H on aga teistest jässakam, ei saanud olla tema see, kes esimesena kannatanu juurde tuli, sest kannatanu kirjelduse järgi oli see mees kõhna kehaehitusega. Seega pidi selleks isikuks olema D.N, kes tõepoolest on kõhnemapoolne ja kes sündmuskohal viibimist ka ei eitanud. Et L.H kinnipidamise protokolli kohaselt oli tema peas punane nokamüts, siis on kaks võimalust. Esiteks, punast nokamütsi kandsid L.H ja D.N mõlemad, sest kannatanu ütlused ei välista kuriteo toimepanemise ajal ka L.H punase nokamütsi olemasolu (kannatanu ütlustest ei ilmne, kas kolmandal jässakamal meesterahval oli midagi peas või ei olnud) või oli punane müts peas ainult D.N ja ta andis selle lahkudes mingil põhjusel L.H kätte. 8 Kvalifitseerimaks kuritegu röövimisena grupi poolt, ei oma tähtsust, et kõik grupi liikmed ei tarvitanud vägivalda või et kõik grupi liikmed ei võtnud kannatanult ära asju. Röövimise objektiivne koosseis on täidetud kõigi grupi liikmete jaoks ka siis, kui vägivalda tarvitavad ühed ja asju võtavad ära teised grupi liikmed. Kõik gruppi kuuluvad isikud ei peagi mõlemat tegema – vägivalda tarvitama ja asju ära võtma. Kuigi L.H kannatanut ei löönud, seisnes tema tegevus seljakoti tirimises üheaegselt teistega ja ajal, mil T.R ja D.N kannatanut lõid. L.H käes olid ka kannatanule kuulunud müts ning kalastustarvete karp. Seega on kuritegu kõigi süüdistatavate suhtes kvalifitseeritud kohtueelses menetluses õigesti
7 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et kannatanult äravõetud asjad olid väheväärtuslikud, sest süüdistuses ei olnud märgitud nende maksumust. Kannatanu sai oma asjad tagasi, seega kahju ei tekitatud. Vägivald ei olnud elule ja tervisele ohtlik. Kannatanu enda ütlustest tulenevalt lõid T.R ja D.N huupi, tabasid rohkem teineteist, kuid mõned löögid sattusid ka tema pihta. See on ilmselt seletatav süüdistatavate joobeseisundiga. Eeltoodu alusel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga mõista röövimise eest kõigile minimaalne sanktsioonis ettenähtud karistus – kolm aastat vangistust. Kuna D.N pani kuriteod toime katseajal, tuleb talle mõista liitkaristus
L.H ja T.R-i võib karistuse kandmiselt tingimisi vabastada. L.H suhtes karistusest tingimisi vabastamisel arvestab kohus seda, et tema süü ei ole suur, sest ta ei tarvitanud kannatanu suhtes vägivalda. T.R on viibinud alates 05.08.2007.a. vahi all, on toimepandud teo üle järele mõelnud, vigadest aru saanud nagu väitis viimases sõnas. Teda on kaks korda kriminaalkorras karistatud ja alati reaalse vangistusega. Kohtu arvates võib T.R-ile seekord anda võimaluse näidata, et kriminaalhooldaja järelevalve all viibides ja karistuse reaalsele täitmisele pööramise kartuses suudab ta hoiduda uute kuritegude toimepanemisest, leiab töökoha ja asub õiguskuulekalt elama. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.