1-06-11409\13

(2)käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtuotsus jõustus 18.12.2006.a. 29.04.2008.a esitas kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo erakorralise ettekande E.G kohta, milles tegi ettepaneku pöörata mõistetud vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt ei täida E.G talle katseajaks pandud kohustusi: ei ela kindlaksmääratud kohas ega ilmu registreerimisele, mistõttu ei ole võimalik tema suhtes kriminaalhooldust teostada. Kriminaalhooldusametnik on esitanud taotluse karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldust ei ole võimalik teostada. Erakorralisest ettekandest ja kriminaalhooldaja poolt 15.05.2008.a kohtule saadetud teatisest nähtuvalt on E.G asunud kõrvale hoidma otsuse täitmisest – temaga ei ole kriminaalhooldajal võimalik kontakti saada, kuna ta ei ela elukohtades, millised ta on kriminaalhooldajale avaldanud. Samuti ei ole võimalik temaga ühendust saada telefoni teel, kuna kõik kriminaalhooldajale teadaolevad telefoninumbrid on kas välja lülitatud või ei ole enam kasutuses. 10.06.2008.a kohtuistungile süüdimõistetu ei ilmunud. Tema kohtuotsusega määratud - ja ka võimalikku elukohta saadetud kohtukutsed tagastati kohtule märkega „adressaat ei ela antud aadressil“. Prokurör taotles E.G tagaotsitavaks kuulutamist ja vahistamist, kuna asja materjalidest nähtuvalt on E.G ilmselt hakanud kõrvale hoidma kohtuotsuse täitmisest ning asunud ennast ka varjama. Kohus tegi määruse E.G suhtes tõkendina vahistamise kohaldamise kohta ning kuulutas ta tagaotsitavaks. E.G peeti kinni 21.07.2008.a. 16.09.2008.a kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et pidi küll katseajal elama xxxxxxxxx ja käima registreerimas, kuid ta ei täitnud nõudeid, kuna elas ja töötas Helsingis ning Eestisse tal asja ei olnud. Elukoha muutmiseks süüdimõistetu luba ei küsinud. Peale selle E.G avaldas, et tal on ükskõik, kas karistus pööratakse täitmisele või mitte. Kriminaalhooldaja taotles kohtuistungil esialgu kriminaalhooldusele lõpetamist, kuna süüdimõistetu on olnud peaaegu 2 kuud vahi all ja teinud sellest loodetavasti järeldused. Kriminaalhooldaja leidis, et katseaja pikendamine ei oleks võimalik, kuna ta ei tea, kuidas süüdimõistetu käitub ja kas ta edaspidi ilmub registreerimisele ning kui pole võimalik lugeda kriminaalhooldust lõppenuks, siis tuleks vangistus täitmisele pöörata. Prokurör taotles kohtuistungil karistuse täitmisele pööramist, karistuse kandmist lugeda alates vahistamisest. Kohus leidis, et karistuse täitmisele pööramise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 74 lg 4 alusel võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Süüdimõistetu ei ole katseajal täitnud kontrollnõudeid – ei ilmunud alates 2008.a märtsist registreerimisele ning ei elanud kohtuotsusega kindlaksmääratud elukohas. Elukoha muutmiseks luba saamata asus elama ja töötama Soome Vabariiki, lisaks ei informeerinud kriminaalhooldajat elukoha muutusest Helsingis, mistõttu oli tema asukoht kriminaalhooldajale mitme kuu jooksul teadmata ning kriminaalhoolduse teostamine E.G suhtes oli võimatu. Kriminaalhooldaja ei taotlenud kohtuistungil katseaja pikendamist, kuna süüdimõistetut ei ole võimalik kätte saada, ta ei ilmu välja ja kriminaalhooldaja leidis, et tal ei ole võimalik hooldust teostada. Harju Maakohtu 30.11.2006.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-11409 mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 6 kuud vangistust tuleb pöörata täitmisele, vangistuse algust arvestada ajast, mil E.G kinni peeti. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 74 lg 4 ja KrMS § 427. Kohtunik: 2