Obsah (10)

§ 310§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-06-2933 (kohtueelses menetluses n

) §-st 159, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada K.A süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 1 järgi ja karistusena mõista talle rahaline karistus 30 päevamäära; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust Viljandi Maakohtu
2. märtsi 2006 otsusega KarS § 418 lg 1 järgi K.A-le mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osa 100 päevamäära võrra ning mõista K.A-le liitkaristusena rahaline karistus 1 30 (ükssada kolmkümmend) päevamäära, s. o 6 500 (kuus tuhat viissada) krooni. Muud otsustused
3. Kahjudes ja kriminaalmenetluse kuludes: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahju hüvitamiseks rahuldada Erki Nõumehe tsiviilhagi ning välja mõista K.A valdusest tsistern, mille K.A ebaseaduslikult omastas
4. septembril 2005 Erki Nõumehele kuuluvalt xxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2.2 K.A poolt Erki Nõumehele käesoleva otsuse p-s 2.1 nimetatud tsisterni tagastamisest keeldumisel välja mõista K.A-lt 4 000 (neli tuhat) krooni Erki Nõumehe kasuks; 2.3 välja mõista K.A-lt riigieelarve tuludesse sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1 150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 1 486 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus) krooni 40 senti; 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1 150.50 krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
5. Selgitada: 3.1 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest; apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 1.
2. K.A-le süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon K.A on süüstatud selles, et tema võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil
3. septembril
4. a keskpäeval xxxxxxxxx Suurfarmi juurest 25-tonni mahutava tsisterni, väärtusega 2 000 krooni. Süüdistusaktis on K.A tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1 järgi võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 1.
5. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Süüdistatavale esitatud süüdistuse asjaolud kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis leidsid kohtuistungil usaldusväärselt kinnitust. 1.1.
6. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Süüdistatav K.A väitis kohtuistungil, et ostis tsisterni
7. aastal Jaan Viiralt kolme pudeli viina eest. K.A väitel pidi Jaan Viira tooma ka kviitungi tsisterni kuuluvusest, kuid ei ole seda senini toonud. K.A väitel küsis ta kolm või neli aastat tagasi ka Jaan Puksilt, kes tegutses xxxx farmis, tsisterni kuuluvusest. Jaan Puks aga vastanud, et ei tea kellele tsistern kuulub. Kohtuistungil K.A avaldas, et Erki Nõumehelt ta tsisterni kohta midagi ei küsinud, kuna peab teda valelikuks. Kohtueelsel uurimisel ei ole K.A avaldanud, et ostis tsisterni Jaan Viiralt. Kohtueelsel uurimisel on K.A avaldanud, et küsis tsisterni kuuluvuse kohta Jaan Puksilt
8. aastal ja kuna viimane ka tsisterni ei tahtnud, siis ootas mõnda aega ja viis tsisterni ära. K.A on kohtueelsel uurimisel veel avaldanud, et Erki Nõumehel tuleb esmalt tõendada, et tsistern kuulub talle (I kd tl 14, 15, 26 ja 27). Hinnates süüdistatava kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütlusi, teeb kohus järelduse, et K.A väide tema tsisterni ostmisest Jaan Viiralt ei ole usutav. Esiteks seetõttu, et selle asjaolu on K.A esitanud alles kohtuistungil ja teiseks seetõttu, et Jaan Viira on surnud
9. jaanuaril 2000, mis nähtub rahvastikuregistri andmetest (II kd tl 14). Ei ole kuidagi põhjendatud K.A ütlused selles, et veel
10. aastal otsis ta omanikku tsisternile, mille ta ise olevat
11. aastal Jaan Viiralt ostnud. 2 Kannatanu Erki Nõumees on tsisterni vargusest informeerinud Lõuna Politseiprefektuuri
12. septembril
13. Kohtuistungil Erki Nõumees avaldas, et 25 tonnine tsistern asus kinnistul karjalauda juures ning tsisterni äraviimse kohta ei ole süüdistatav ega keegi teine luba küsinud. Kannatanu väitel on maa ostetud koos hoonetega ning hoonete juures oli algusest peale ka tsistern, mis temalt varastati. Kui leidis, et tsistern on kadunud informeeris ta sellest politseid. Hetkel hindab tsisterni väärtuseks 4 000 krooni ning soovib tsisterni tagastamist või temale tekitatud kahju hüvitamist. Tunnistaja Arne Lohu kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta nägi eemalt kuidas xxxx kinnistult viidi traktoriga ära tsistern ning hiljem küsis temalt selle kohta Erki Nõumees. Tunnistaja Kalev Ojaloo ütlustest nähtub, et
14. aasta septembri kuus andis K.A kasutusse ratastraktori koos järelkäruga. Tunnistajate ütlused kinnitavad süüdistatava K.A ütlusi selles, et tema Küti kinnistult tsisterni traktoriga ära viis. Rahvusarhiivi Viljandi Maa-arhiiv on
15. märtsil 2006 väljastanud arhiiviteatise (II kd tl 15), millest nähtub, et Õisu sovhoosi põhivarade enampakkumise
16. jaanuari 1995 protokollis on märgitud, et enampakkumisel müüdi tsistern 25 m3 (uueks omanikuks Viira) ja tsistern 50 m3 (uueks omanikuks Nõumees);
17. märtsi 1995 protokollis nr 17 on märgitud, et enampakkumisel müüdi tsistern 253 (uueks omanikuks P.Volens) ja tsistern 25 m3(uueks omanikuks P.Volens) ning arhiivi teatisest nähtub veel, et Õisu sovhoosi 1992-
18. a arhivaalidest ei leitud andmeid, et Erki Nõumees on ostnud või saanud 10 m3 või 25 m 3 mahuti (tsisterni). Arhiiviteatisest ei saa kohus järeldada konkreetse varguse objektiks olnud tsisterni erastamisest. Kinnistustuskandest nähtub, et
19. septembril 1999 on 20,9 ha xxxx kinnistu omanikuna kinnistusraamtusse kantud Valve-Vaike Nõumees, kes on Erki Nõumehe abikaasa (II kd tl 16) Xxxxx Kinnistu skeemil on fikseeritud tsisterni asukoht kinnistul farmi vahetus läheduses ( I kd tl 5) ja kohtu poolt skeemi demonstreerimisel süüdistatavale ja kannatanule nad tsisterni asukohta skeemil ei vaidlustanud ning soostusid kohtueelsel uurimisel fikseeritud tsisterni asukohaga. Kohtuistungil kindlakstehtud asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et K.A toimepandud tegu vastab KarS § 199 lg-s 1 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohtus ei leidnud tuvastamist asjaolu, et K.A tsisterni omanikuna hõivas või et tsisternil puudus omanik (peremeheta vara). Kohtus leidis usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et varguse objektina asus tsistern xxxx kinnistul alates
20. aasta septembrist. Kohtuistungil ei leidnud usaldusväärselt tõendamist konkreetse tsisterni erastamise käik
21. aastal. Arvestada tuleb aga igal juhul asjaoluga, et tsistern asus aastaid xxxx maaüksuse territooriumil ning
22. aasta septembrist läks 20,9 ha xxxx kinnistu Valve-Vaike Nõumehe omandusse. Valve-Vaike Nõumees on Erki Nõumehe abikaasa. Usaldusväärselt leidis kohtuistungil kinnitust asjaolu, et tsistern oli asunud kinnistul varguse toimepanemise seisuga 6 aastat. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 110 lg 1 kohaselt vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. AÕS § 112 kohaselt eeldatakse, et isik, kelle valduses asi on olnud teatava ajavahemiku alguses ja lõpus, on olnud valdaja ka vahepeal. Usaldusväärselt on tõendatud asjaolu, et tsisterni omandus kannatanule on AÕS § 110 lg 1 alusel tekkinud igamisega. Varguse koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. K.A pidi ette nägema, et tsisterni puhul on tegemist võõra vallasasjaga kui selle võõralt kinnistult ära võttis. Subjektiivse koosseisutunnusena eeldab vargus kavatsetust asja äravõtmise suhtes. K.A oli soov tsistern enda kasuks pöörata, mida ta ka tegi. Kohus tuvastas K.A õigusvastase käitumise, kes omandas võõra vallasasjana tsisterni. Kohus ei tuvastanud K.A süüd välistavaid asjaolusid ning K.A tuleb KarS § 199 lg 1 järgi süüdi tunnistada. 1.
23. Tsiviilhagi otsustamine Kohtus esitas Erki Nõumees temalt tsisterni vargusega tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 4 000 krooni. Süüdistatav K.A kohtuistungil Erki Nõumehe 3 esitatud tsiviilhagi ei vaidlustanud. K.A avaldas kohtuistungil, et tsistern on tema valduses ja ta tagastab Erki Nõumehele tsisterni kui kohus sellise otsuse teeb.

§ 310

lg 1 alusel tuleb Erki Nõumehe tsiviilhagi rahuldada ja välja mõista K.A ebaseaduslikus valduses olev tsistern või tsisterni tagastamisest keeldumisel välja mõista K.A-lt 4 000 krooni Erki Nõumehe kasuks.

1. Prokuröri taotlused Prokurör taotles kohtuistungil K.A süüdimõistmist KarS § 199 lg 1 järgi ja karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära ühes varasemalt mõistetud kandmata karistuse liitmisega ning K.A lõpliku liitkaristuse mõistmist rahalise karistusena 200 päevamäära, s. o 10 000 krooni. Prokurör taotles ka kannatanu esitatud tsiviilhagi rahuldamist ja K.A-lt kannatanu kasuks 4 000 krooni väljamõistmist.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. K.A pani toime süüteo omandi vastu, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. K.A vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades karistuseesmärke ja K.A süü suurust, leidis kohus, et K.A tuleb karistada rahalise karistusega miinimummääras, s. o rahalise karistusega 30 päevamäära. K.A karistamisel miinimummääras arvestas kohus ka asjaoluga, et K.A lubas kohtuistungil kannatanule tsisterni tagastada, millega on tagatud tsisterni ebaseadusliku omastamisele eelnenud olukorra taastamine. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb aga suurendada K.A-le mõistetud karistust Viljandi Maakohtu
3. märtsi 2006 otsusega KarS § 418 lg 1 järgi talle mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osa 100 päevamäära võrra ning mõista K.A-le liitkaristusena rahaline karistus 1 30 päevamäära, s. o 6 500 (kuus tuhat viissada) krooni.
4. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 4 500 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. 4 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1 380.60 krooni ja kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 21.80 krooni, kokku kriminaalmenetluse kulu kohtueelsel uurimisel 1 402.40 krooni. Süüdistatava K.A kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1 150.50 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 84 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb K.A-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4 500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1 150.50 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 1 486.40 (1 402.40 + 84) krooni riigituludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused Vastavalt KarS § 83 lg-le 1 võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale. Vastavalt KarS § 84 lg-le 2 seaduses sätestatud juhtudel võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme ja süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine pole seaduse järgi kohustuslik.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 412

lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.. K.A Lillsaar Kohtunik 5