← Eesti

1-06-4246\3

Obsah (4)§ 275§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.mai 2006.a. Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-4246 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi

§ 275

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav I.N Kaitsja Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel: vene keel, juhutööd; tõkend: elukohast lahkumise keeld; karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 3-l korral, väärteokorras karistatud 5-l korral; vandeadvokaat Karl Saavo Tõlk Regina Laiapea RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.N

§ 275

järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.N ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku kontrollnõudeid: on I.N järelevalve kohustatud all järgmisi

täitma §-s 75 lg 1 sätestatud

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas
  2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata I.N katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend-elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja I.N-ilt menetluskulu järgmiselt:  sundraha 4 500.- (neli tuhat viissada) krooni;  riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 1 221(tuhat kakssada kakskümmend üks) krooni ja 30 senti;  postikulu 19 (üheksateist) krooni ja 80 senti. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, Tartu Maakohtu viitenumber 2800049874. Juhul kui süüdimõistetu ei esita kohtule dokumente (märkida dokumendile kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle nimel on tasunud), millest nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja süüdistus: I.N-i süüdistatakse selles, et tema  olles alkoholijoobes, 13.04.2005.a kella 22.00 paiku Tartumaal Puhja vallas Alam-Pedja Looduskaitsealal Suur-Emajõe suudmes paadis olles solvas võimuesindajat Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel Kalle Kiiver`it seoses tema ametikohustuste täitmisega patrullreidil, sõimates Kalle Kiiver`it ebatsensuursete sõnade ja väljenditega, millise tegevusega alandas tema au ja väärikust. Seega pani I.N toime

§ 275

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. 2 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Valli Murde´le makstud tasu 424.80 krooni.

§ 275

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.N-ile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.N ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et I.N-i , tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et I.N on 29.03.2006.a. sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. I.N tuleb süüdi tunnistada

§ 275järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 4 500.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 10 alusel välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstava tasu ja postikulu. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.