← Eesti

1-06-6940\1

Obsah (7)§ 263§ 68§ 66§ 44§ 56§ 58§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juunil 2006. a Tartus Kalevi 1 kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-06-6940 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri T

§ 263

p 1, 4 järgi; M.M süüdistuses

§ 263

p 1, 4 järgi käskmenetluses Süüdistatav Z.Z karistatus: kriminaalkorras varem karistatud väärteokorras varem karistatud kahel korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld Süüdistatav M.M karistatus: kriminaalkorras varem karistatud väärteokorras varem karistatud viiel korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld ei ole, ei ole, RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Z.Z

263 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 86 (kaheksakümmend kuus) miinimumpäevamäära.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.-28.07.2005. a, s.o 2 päeva ja mõista Z.Z-ile lõplikuks karistuseks rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära, s.o 4000 (neli tuhat) krooni.

§ 66

lg 1, 3 alusel tuleb Z.Z rahaline karistus tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 10. (kümnendaks) kuupäevaks 400 (nelisada) krooni. Tühistada Z.Z-ile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – käesoleva kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada M.M

263 p 1, 4 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 86 (kaheksakümmend kuus) miinimumpäevamäära.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.-28.07.2005. a, s.o 2 päeva ja mõista M.M-ile lõplikuks karistuseks rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära, s.o 4000 (neli tuhat) krooni.

§ 66

lg 1, 3 alusel tuleb M.M rahaline karistus tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu

  1. (kümnendaks) kuupäevaks 400 (nelisada) krooni. Tühistada M.M-ile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – käesoleva kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel sisse nõuda Z.Z-ilt menetluskuludena riigituludesse sundraha 4500 krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 30 krooni, s.o kokku 4530 (neli tuhat viissada kolmkümmend) krooni. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel sisse nõuda M.M-ilt menetluskuludena riigituludesse sundraha 4500 krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 30 krooni, s.o kokku 4530 (neli tuhat viissada kolmkümmend) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära kriminaalasja numbri ja Tartu Maakohtu viitenumbri
  2. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, märkides ära kriminaalasja numbri ja Tartu Maakohtu viitenumbri
  3. Rahalist karistust ja menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb viivitamata esitada Tartu Maakohtule. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus. I Süüdistuse sisu Z.Z süüdistatakse selles, et tema 27.07.
  4. a kella 02.30-03.00 paiku Tartus Narva mnt 2 asuva ööklubi Atlantis juures grupis M.M-iga, rikkudes rahu ja avalikku korda, lõi korduvalt rusikaga näo piirkonda X ja Y, tekitades kannatanutele verevalumi näo piirkonnas. Sellega pani Z.Z toime

§ 263

p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivallaga ja grupis avaliku korra raske rikkumise. M.M-i süüdistatakse selles, et tema 27.07.2005. a kella 02.30-03.00 paiku Tartus Narva mnt 2 asuva ööklubi Atlantis juures grupis Z.Z-iga, rikkudes rahu ja avalikku korda, lõi korduvalt rusikaga näo piirkonda D. J. ja T. M., tekitades kannatanutele verevalumi näo piirkonnas. Sellega pani M.M toime

§ 263

p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivallaga ja 2 grupis avaliku korra raske rikkumise. II Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kuriteoga tekitasid Z.Z ja M.M füüsilist kahju D. J. ja T. M., kes tsiviilhagi esitanud ei ole. III Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb Z.Z süüditunnistamist

263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 86 päevamäära ulatuses.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.-28.07.2005. a, s.o 2 päeva. Seega lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 80 päevamäära ulatuses Z.Z maksustatava tulu kohta esitatud andmete alusel tuleb

§ 44

lg 2 alusel päevamääraks lugeda 50 krooni ja seega rahaliseks karistuseks mõista 4000 krooni.

§ 66alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi.

Prokurör taotleb M.M-i süüditunnistamist

263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 86 päevamäära ulatuses.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.-28.07.2005. a, s.o 2 päeva. Seega lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 80 päevamäära ulatuses M.M-i maksustatava tulu kohta esitatud andmete alusel tuleb

§ 44

lg 2 alusel päevamääraks lugeda 50 krooni ja seega rahaliseks karistuseks mõista 4000 krooni.

§ 66alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi.

IV Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Kannatanute D. J. (tl 1-3) ja T. M. (tl 10-12), tunnistajate L.U. (tl 17-18), L.U. (tl 25-26), L. Z. (tl 29-30), V.S. (tl 31-32) ja A.G. (tl 57-58) ning süüdistatavate Z.Z (tl 46-47) ja M.M-i (tl 52-53) ütlused, D. J.. ja T. M. . traumakaardid (tl 33-38) ning kannatanutele D. J. ja T. M. ning tunnistajatele äratundmiseks esitamise protokollid (tl 4-9, 13-16, 19-24, 27-28) kogumis tõendavad, et 27.07.2005. a öösel kella 02.00 paiku viibisid Hollandi Kuningriigi kodanik D. J. ja Soome Vabariigi kodanik T. M. Tartus Narva mnt 2 asuvas ööklubis “Atlantis”. Umbes kella 02.15 paiku nad väljusid ööklubist ning liikusid ööklubi ukse läheduses parkimisplatsil asuva taksopeatuse juurde. Kella 02.30-03.00 vahel tungisid D. J. ja T. M. ööklubi “Atlantis” juures asuval parkimisplatsil kallale Z.Z ja M.M . Ründajad lõid D. J. ja T. M. korduvalt rusikatega näo ja keha piirkonda, millega põhjustasid neile verevalumi parema silma all ja hematoomid üla-ja alahuule piirkonnas. oli küll, ma ei olnud esimene seal. Kõigepealt nägin ma politseinikke, nägin K isa, ema ja K, siis oli veel O ja tema sõber ja töökaaslane, rohkem ei mäleta. Kohus Z.Z ega M.M-i käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et nii Z.Z kui ka M.M panid toime

§ 263

p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. 3

§ 263

p 1, 4 näeb vägivallaga ja grupi poolt toime pandud avaliku korra raske rikkumise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Z.Z ja M.M-i tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud

§ 58, ei ole.

Puuduvad ka

§ 57järgsed karistust kergendavad asjaolud.

Karistusregistri teatise (tl 70) ja väärteokaristusõiendi (tl 71) kohaselt Z.Z varem kriminaalkorras karistatud ei ole, haldusõiguserikkumise- ja väärteokorras on teda varem karistatud kahel korral. Ka M.M-i ei ole karistusregistri teatisest (tl 68) nähtuvalt kriminaalkorras varem karistatud. Väärteokaristusõiendist (tl 69) ilmneb, et väärteokorras on M.M-i varem karistatud viiel korral. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et pole otstarbekas Z.Z ega M.M-i karistada vangistusega, vaid et neid on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega. Karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid (sh ka Z.Z ja M.M-i võrdset panust teo toimepanekusse) kogumis hinnates leiab kohus, et nii Z.Z kui ka M.M-i on põhjendatud karistada 86 päevamäära suuruse rahalise karistusega.

§ 68

lg 1 esimese lause alusel tuleb nii Z.Z kui ka M.M-i puhul arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.-28.07.2005. a, s.o 2 päeva. Kuna osundatud paragrahvi teine lause näeb ette, et ühele eelvangistusepäevale vastab rahalise karistuse 3 päevamäära, tuleb lõplikuks karistuseks neile mõista rahaline karistus 80 päevamäära ulatuses.

§ 44

lg 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuivõrd Z.Z 2003. a ja 2004. a puudus tulumaksuga maksustatav tulu (tl 66-67), siis tuleb temale rahalise karistuse mõistmisel lähtuda

§ 44lg 2 sätestatud miinimumpäevamäärast, milleks on 50 krooni.

Ka M.M-i rahalise karistuse mõistmisel tuleb lähtuda

§ 44lg 2 toodud miinimumpäevamäärast, sest temalgi ei olnud 2003.

a ja 2004. a tulumaksuga maksustatavat tulu (tl 65-66). Eeltoodust tulenevalt on Z.Z-ile ja M.M-ile mõistetava rahalise karistuse suuruseks 4000 krooni. Kuna aga 4000 krooni suuruse rahalise karistuse korraga tasumine tekitab Z.Z-ile , kel puudub töökoht, ja M.M-ile , kes õpib Tartu Meditsiinikoolis, majanduslikke raskusi, siis asub kohus seisukohale, et

§ 66

lg 1, 3 alusel tuleb neil võimaldada tasuda rahaline karistus ositi 10 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb neil iga kuu 10. kuupäevaks tasuda 400 krooni. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas 4 Vastavalt KrMS § 180 lg 1, 3 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse. Z.Z-ilt sissenõutavate menetluskulude hulka kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 197 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 4500 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 30 krooni. M.M-ilt sissenõutavate menetluskulude hulka kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 197 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 4500 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 30 krooni. Ingeri Tamm Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.