G.B on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 11.06.2005 kella 22.00 paiku, olles alkoholijoobes, xxx vallas xxxxx119-ndal kilomeetril liiklusõnnetuse toimumise kohas keeldus täitmast ametikohuseid täitva vanemkonstaabel T G seaduslikku korraldust istuda politseiautosse ja lõi põlvega T G vasaku reie ülaossa kubeme juures, tekitades kannatanule füüsilist valu. Seega G.B , kasutades vägivalda võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime
G.B on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 11.06.2005 kella 22.00 paiku, olles alkoholijoobes, xxxx vallas xxxxx 119-ndal kilomeetril sõimas ebatsensuursete sõnadega liiklusõnnetuse materjale koostavat, see on ametikohuseid täitvat, vanemkonstaablit T G. Seega G.B, solvates võimuesindajat seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime
Süüdistatav G.B ennast temale esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav G.B kinnitas kohtuistungil, et 11.06.2005 õhtul sõitsid nad Tallinnast Kohtla-Järvele. Süüdistatava G.B sõnul oli algul tema roolis ning pärast kuskil Rakvere lähedal oli ema rooli istunud, sest tema oli tahtnud tanklast ostetud kanget õlu juua. Süüdistatava G.B väitel oli nendega kaasas veel tema õde, kes oli olnud tagaistmel. Süüdistatava G.B ütlustest nähtub, et xxxxx kandis sõitis auto teelt välja, tegi mitu ringi ja läks põlema. Süüdistatava G.B sõnul tuli 15-20 minutit hiljem, aga võib-olla ka pool tundi hiljem kohale politsei väike auto, pärast politsei buss. Süüdistatava G.B väitel olid politseinikud keelanud neil kiirabiga haiglasse mineku ja saatsid kiirabi minema. Süüdistatav G.B tunnistas, et kohapeal oli ta otsinud oma asju, dokumente ja telefoni ning üritanud stressi tõttu ka õlut juua, aga politseinik oli võtnud õlle ära. Süüdistatav G.B viitas politseinik T G, kes tuli ja ütles, et tuleb sõita politseisse, mispeale tema oli öelnud, et tema oma ema ja autot sellises seisundis sinna 2 ei jäta. Süüdistatava G.B väitel oli T G hakanud teda enda poole tõmbama, öeldes, et paneb tal käed raudu, kui ta autosse ei tule, mispeale tema oli öelnud, et pange. Süüdistatav G.B tunnistas, et kui politseinikud hakkasid tal käsi raudu panema, siis väänasid nad ta käsi ja tal oli valus. Süüdistatava G.B väitel pärast selgus, et tal oli avarii käigus läinud üks sõrmeluu katki. Süüdistatava G.B ütlustest nähtub, et politseinikud püüdsid teda vastu tema tahtmist panna väikese politseiauto Suzuki pagasnikusse, mis ei ole tavaline pagasnik, vaid auto esimesest osast võrega eraldatud tagumine osa. Süüdistatav G.B ei osanud öelda, milliste sõnadega ta väljendus, kui tal käsi väänati, kuid nende sõnade väljaütlemine oli tingitud sellest, et tal oli valus. Süüdistatav G.B väitis, et politseinikku ta ei löönud, püüdis vaid ennast vabaks saada. Samas on süüdistatav G.B kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna kahtlustatavana (tl 19-20) öelnud, et „Mulle käeraudade panekul rabelesin vastu, mul oli valus, sest sõrmeluu oli katki ja ma võisin seejuures sõimelda. Politseinikele vasturabelemise käigus võisin politseinikku tahtmatult jalaga lüüa“. Süüdistatav G.B tunnistas kohtuistungil, et kui ta politsei bussi peale istus, siis viidi teda traumapunkti, kus pandi ta sõrm kipsi ja tuvastati tal 2 promilline joove. Süüdistatav G.B leidis, et tema ei rikkunud korda ja ei teinud midagi halba, mistõttu ei olnud põhjust temaga niimoodi käituda. Süüdistatav G.B ei mäletanud, mida ta kannatanu T G karjus, kuid kui viimane teda hommikul politseijaoskonnas küsitles, siis oli ta vabandanud kannatanu T G ees ja kannatanu T G oli võtnud tema vabanduse vastu. Süüdistatav G.B selgitas, et kui inimest lüüakse, siis jäävad sellest ikka mingid jäljed, samuti peab olema selle kohta meditsiiniline tõend. Lisaks sellele väitis süüdistatav G.B, et kannatanu T G on eestlane, kellel ei ole vene filoloogilist haridust ja kes ei tea, millised venekeelsed sõnad on solvavad. Üldse ei oleks süüdistatava G.B arvates olnud politsei kohalolek seal kohustuslik, sest ei olnud kannatanuid. Kannatanu T G kinnitas kohtuistungil, et 11.06.2005 oli ta tööl, kui korrapidaja teatas talle liiklusõnnetusest xxxxx kandis, öeldes, et kohalik konstaabel on juba sündmuskohal. Kannatanu T G tunnistas, et sõitis kohale Fiat Ducato väikebussiga ja nägi, et kohal olid päästeameti auto, kiirabi auto ja politseist T P Suzuki Vitaraga. Kannatanu T Gütlustest nähtub, et peale T Pja kiirabitöötajate küsitlemist oli ta hakanud sündmuskoha vaatlust tegema. Kannatanu T G väitis, et I L oli ainuke, kes temaga kontakti võttis, öeldes, et tema oli roolis ning et temaga on tütar ja poeg, sealjuures viimane oli keeldunud ütlemast oma nime ja esitamast dokumente, olles alkoholijoobes. Kannatanu T Gsõnul tahtis kiirabi võtta kaasa G.B , sest viimase näpul oli midagi viga ja pidi tegema röntgenipildi, aga G.B keeldus kaasa minemast. Kannatanu T G kinnitas, et ta salvestas jälgi, püüdis autost pilte teha, aga G.B tahtis minna avariilisse autosse ja püüdis kõiki asju näppida, takistades tal oma tööd teha, mispeale tema oli käskinud G.B ennast mitte segada. Kannatanu T G avaldas, et keelas G.B autost võetud õlut juua ning kui viimane ei kuuletunud talle, võttis G.B õlle käest ja kallas maha, sest avalikus kohas on alkoholi tarvitamine keelatud ja õnnetuse asjaolud olid välja selgitamata. Kannatanu T G väitel ei olnud selge, kes oli õnnetuse ajal olnud roolis. Kannatanu T G sõnul oli G.B muutunud agressiivseks, solvates teda sellega, et kasutas tema aadressil ebatsensuurseid väljendeid. Kannatanu T G tunnistas, et ütles G.B-le , et kui viimane rikkumist ei lõpeta, siis paneb tal käed raudu, mispeale G.B oli öelnud, et pane ja pani käed ette. Kannatanu T G sõnul tahtsid nad T P panna G.B samas lähedal olevasse politseiauto Suzuki Vitara trellitatud kongi, kus hoitakse inimesi, keda on vaja politseijaoskonda toimetada, kuid G.B oli 3 rabelenud vastu, üritades neid eemale tõrjuda, et mitte sõidukisse minna. Kannatanu T G kinnitas, et püüdis G.B autosse sisse lükata, kui ühel hetkel märkas, et viimasel põlv tuleb alt ülesse ja on sirgelt sihitud. Kannatanu T G tunnistas, et kuna tal õnnestus ennast veidi kõrvale keerata, siis sai ta põlvega löögi vasaku reie ülaossa kubeme piirkonnas. Kannatanu T G avaldas, et tal oli valus, kuid ta ei pidanud seda nii suureks vigastuseks, et oleks pidanud traumapunkti minema. Kannatanu T G arvates oli löök tahtlik, sest kui löök oleks olnud kogemata rüseluse käigus, siis oleks vaid väike müks olnud. Kannatanu T G ütlustest nähtub, et ka G.B ema I L oli agressiivne ja püüdis neid takistada oma tööd tegemast. Kannatanu T G sõnul oli G.B järgmisel hommikul kaine ja nagu teine inimene. Kannatanu T G väitel oli G.B vabandanud ja öelnud, et ta ei mõelnud neid sõnu ja oma käitumist niimoodi, et äkki saab ikka talle andeks anda. Kannatanu T G sõnul oli G.B tunnistanud löömist ja öelnud, et see ei olnud tahtlikult mõeldud. Tunnistaja T P kinnitas kohtuistungil, et kohaliku konstaablina sai ta 11.06.2005 toimunud avariist xxxxx teada korrapidajalt, kes oli öelnud, et mingu ta vaadaku. Tunnistaja T P avaldas, et kui tema kohale jõudis, siis oli kohal juba päästeameti auto. Tunnistaja T P väitel oli sõiduauto kraavis kaldast all. Tunnistaja T P kinnitas, et tema suhtles päästeametnike ja I L, kusjuures viimane oli kohe tulnud tema juurde ja öelnud, et tema sõitis, kuid tal lube ei ole. Tunnistaja T P sõnul oli I L poeg G.B, kes oli joobes, tulnud kiirabiautost välja ja tal oli sõrm kinni seotud. Sellest, et politseinikud oleksid keelanud G.B kiirabiga kaasa minemast, ei teadnud T P midagi. Tunnistaja T P väitel oli ta G.B käest küsinud dokumente ja kui saanud teada, et need pidid olema autos, otsis neid autost ja auto ümbrusest. Tunnistaja T P sõnul oli ta helistanud korrapidajale, et avariigruppi on vaja. Tunnistaja T P väitel tuli kohale T G, kes hakkas sündmuskoha vaatlust teostama. Tunnistaja T P võttis omaks, et tema vaatas seda tee pealt, kuid kui oli vaja, siis aitas ka T G. Tunnistaja T P väitel oli siis G.B hakanud auto juures toimetama, üritades autol juhtmeid peale panna, ronides autosse sisse ja leides sealt õllepudeli, hakanud jooma. Tunnistaja T Pi sõnul oli ta G.B-le öelnud, et pangu õllepudel ära, aga viimane ei teinud sellest välja, mispeale T G oli võtnud tal õllepudeli käest ära. Tunnistaja T P väitel oli G.B hakanud vaatamata keelamisele uuesti autosse minema, peale mida oli hakanud ebaviisakate sõnadega sõimlema. Tunnistaja T P põhjendas soovi G.B autosse panna sellega, et viimane segas töö tegemist. Tunnistaja T P kinnitas, et neil oli vaja sündmuskoha vaatlust teha ja samas pidi ta ka jälgima G.B, et viimane ei üritaks autot käima saada. Tunnistaja T P sõnul pani T G G.B käed raudu. Tunnistaja T P ütlustest nähtub, et nad tõid G.B tee peale ja püüdsid G.B algul tema politseiautosse Suzuki panna, milline on mingil määral turvalisem, kuid viimane oli kohe hüpanud kaitseraua peale, keeranud ennast seljaga luugi poole, mistõttu nad ei saanud teda autosse. Tunnistaja T P väitis, et siis olid nad proovinud G.B teistpidi sinna autosse panna, kuid siis oli G.B löönud T G põlvega kubeme piirkonda. Tunnistaja T P kinnitas, et muu vehkimine võis olla kogemata, aga see löök oli tehtud meelega. Tunnistaja T Pei välista, et G.B võis keeramise käigus sõrm haiget saada, sest ta kisas ja siis lõi. Tunnistaja T P väitel oli kogu aeg mingi rabelemine ja sõim. Tunnistaja I L kinnitas kohtuistungil, et 11.06.2005 sõitis ta koos poja ja tütrega Tallinnast Jõhvi. Tunnistaja I L avaldas, et kui tema oli roolis, omamata juhtimisõigust, kaotas auto juhitavuse, mistõttu nad sõitsid kraavi. Tunnistaja I L arvates tema poeg G.B kannatanut ei solvanud, sest tema ei kuulnud, et G.B oleks 4 ebatsensuurseid sõnu kasutanud, kuid kannatanu oli ise provotseerinud G.B sellele tegevusele. Tunnistaja I L väitis, et kannatanu käis ümber auto ja esitas pidevalt küsimuse, et kes oli roolis ja et te kõik valetate. Tunnistaja I L sõnul oli kannatanu keelanud neil kiirabisse minemast. Tunnistaja I L teadis kinnitada, et G.B oli sõrmeluu katki, kuid kannatanu oli G.B hakanud käsi väänama, pannud tal käed raudu ja politseinikud olid soovinud teda jõuga politseiautosse panna. Tunnistaja I L väitis, et G.B oli käte ja jalgadega vastu sellele, et teda autosse pannakse, karjudes valust. Tunnistaja I L avaldas, et palus selgitust, miks G.B sinna autosse pannakse, kuid talle oli väga inetult vastatud, et kas tema tahab ka sinna sattuda. Tunnistaja I L ei usu, et G.B lõi kannatanut. Tunnistaja I L väitis, et ta kogu aeg ei näinud, mida G.B auto juures tegi, sest ta käis vahepeal tütart rahustamas. Tunnistaja I L sõnul oli tema poeg G.B kaine ning ei olevat ka autos midagi joonud. Tunnistaja I L teada üks õllepudel oli autos olnud enne Tallinnast välja sõitmist ning G.B oli püüdnud sündmuskohal sealt juua, aga kannatanu oli võtnud selle tema käest ära ja kallanud õlle maha. Tunnistaja I Lsõnul ei olevat kellegi isikuandmeid kontrollitud. Tunnistaja I L väitel said politseinikud rahulikult oma tööd teha, sest keegi neid ei seganud. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabli T G ettekandest 12.06.2005 (tl 4-5) nähtub, et G.B oli liiklusõnnetuse tagajärjel parema käe näpp vigastada saanud ja kiirabi tahtis teda haiglasse viia, kuid G.B keeldus kategooriliselt minemast. Nimetatud ettekandest nähtub, et G.B sõimas T G ebatsensuursete sõnadega ja lõi teda ootamatult põlvega kubeme piirkonda. Lisaks sellele nähtub nimetatud ettekandest, et G.B toimetati Rakvere Haiglasse, kus ta näpule paigaldati kips ja tal tuvastati keskmine alkoholijoove (veres oli 2,23 promilli alkoholi). Kohus, hinnanud kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava G.B süü temale esitatud süüdistustes on tõendatud kannatanu T G ja tunnistaja T P üksikasjalike ja sisuliselt kattuvate ütlustega, milliste õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda ning Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabli T G ettekandega 12.06.2005, millises on muuhulgas leidnud kajastamist kannatanu T G suhtes kasutatud ebatsensuursed sõnad. Süüdistatava G.B ütlused on kohtu arvates ennastõigustavad ning antud ilmsest soovist vabaneda vastutusest. Tunnistaja I L ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt, sest tunnistaja I L on süüdistatava G.B ema, kes püüab oma poega ebameeldivustest säästa. Samas on tunnistaja I L väitnud, et ta kogu aeg ei näinud, mida G.B auto juures tegi, sest ta käis vahepeal tütart rahustamas. Tunnistaja I L ütlusi ei saa kohus arvestada ka seetõttu, et tema ja süüdistatava G.B ütlustes on vasturääkivusi. Seda, et süüdistatav G.B on teadlik, milliste sõnade kasutamises teda süüdistatakse, näitavad kohtu arvates süüdistatava G.B poolt kohtuistungil antud ütlused, et kannatanu T G on eestlane, kellel ei ole vene filoloogilist haridust ja kes ei tea, millised venekeelsed sõnad on solvavad. Süüdistatava G.B poolt kannatanu T G kui ametikohuseid täitva võimuesindaja suhtes kasutatud ebatsensuursed sõnad on inimväärikust alandavad, millised solvasid kannatanu T G. Selleks, et eestlasena nendest venekeelsetest sõnadest aru saada, ei pea kohtu arvates tingimata omama vene filoloogilist haridust. Süüdistatav G.B on nii kohtueelsel menetlusel kui ka kohtuistungil pidanud võimalikuks sõimamist, sest käeraudade peale panekul tal väänati käsi ja tal oli valus. Ametikohustuste täitmine võimuesindaja poolt peab olema 5 seaduslik. Kohtulikul uurimisel ei ole tõendamist leidnud, et kannatanu T G vanemkonstaablina oleks ületanud oma pädevust ning et seetõttu saaks talle midagi ette heita. Kannatanu T G kutsuti liiklusõnnetuse sündmuskohale selleks, et ta saaks teha esmaseid menetlustoiminguid ja muuhulgas välja selgitada selle isiku, kes oli liiklusõnnetuse toimumise ajal auto roolis olnud. Süüdistatavale G.B-le käeraudade pealepanemine ja talle antud korraldus istuda politseiautosse oli seaduslik ja tingitud süüdistatava G.B eelnevast õigusvastasest käitumisest. Kannatanu T G pidi süüdistatava G.B suhtes vastavad meetmed tarvitusele võtma, sest vastasel juhul ei oleks ta saanud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitada ja sündmuskoha vaatlust teostada. Süüdistatav G.B väitis kohtuistungil, et ta ei löönud kannatanu T G, samas on ta kohtueelsel menetlusel omaks võtnud selle, et politseinikele vasturabelemise käigus võis ta politseinikku tahtmatult jalaga lüüa. Süüdistatav G.B selgitas, et kui inimest lüüakse, siis jäävad sellest ikka mingid jäljed, samuti peab olema selle kohta meditsiiniline tõend. Kannatanu T G traumapunkti ei pöördunud, kuna ta ei pidanud seda nii suureks vigastuseks, kuid samas tekitas süüdistatav G.B talle löömisega füüsilist valu. Vägivalla all on antud juhul mõeldud vägivallategu
mõttes ning kannatanu T G kui võimuesindaja suhtes kasutatud vägivald oli seotud tema ametikohustuste täitmisega. Kannatanu T G ja tunnistaja T P ütlustega on tõendatud, et süüdistatav G.B lõi põlvega kannatanu T G vasaku reie ülaossa kubeme juures ning see löök oli tahtlik. Kohus nõustub kannatanu T G selles osas, et kui löök oleks olnud kogemata rüseluse käigus, siis oleks ta saanud vaid väikse müksu.
lg 1 näeb ette vastutuse võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega.
näeb ette vastutuse võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Süüdistatava G.B poolt toimepandud kuriteod on kohtueelsel menetlusel õigesti
lg 1 ja
järgi kvalifitseeritud, sest ta kasutas vägivalda võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega ja solvas võimuesindajat seoses tema ametikohustuste täitmisega. Subjektiivsest küljest eeldavad vaadeldavad koosseisud tahtlust, kuid süüteokoosseisud on täidetud, kui isik paneb teod toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu arvates pani süüdistatav G.B kuriteod toime otsese tahtlusega.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdistatava G.B karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi, süüdistatava G.B isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat G.B on varem kriminaalkorras 4-l korral karistatud, kuid tema karistatus on kustunud. Süüdistatavat G.B on väärtegude toimepanemise eest 3-l korral karistatud, kusjuures mõistetud rahatrahvid on tal tasumata.
lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning
Kohtu arvates süüdistatava G.B karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest süüdistatav G.B ei tööta. Kohus leiab, lähtudes eeltoodust, et süüdistatavat G.B tuleb toimepandud kuritegude eest karistada lühemaajalise 6 vangistusega, millise võib tema suhtes
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt peab kohus menetluskulusid määrates arvestama süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Süüdistatav G.B ei ole pikemat aega ametlikult töötanud ja samas puuduvad kohtul andmed ka selle kohta, et ta oleks füüsilise või psüühilise puudega isik, mistõttu ei ole kohtu arvates seaduslik jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada G.B
Süüdi tunnistada G.B
järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista G.B liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust.
2 päeva karistusaja hulka. G.B kuulub ärakandmisele 4 (neli) kuud ja 28 päeva vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata
alusel täitmisele, kui G.B ei pane kaheksateistkümne kuulisel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Määrata G.B katseajaks xxx Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. G.B-le määratud katseaja alguseks lugeda 27.04.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.