märtsi 2006 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava N.G kaitsja advokaat Raul Palmaru Prokurör Ülle Hõrak Süüdistatav N.G varem kriminaalkorras karistatud kahel korral Kaitsja advokaat Raul Palmaru RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 ringkonnakohus otsustas: jätta Tartu Maakohtu
süüdi
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust N.G-le Võru Maakohtu 16.12.2003 otsusega mõistetud ja ärakandmata põhikaristuse, s.o 3-kuulise vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 7-kuuline vangistus.
Maakohus arutas N.G-le
järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles 16.12.2003 karistatud Võru Maakohtu poolt
järgi 3-aastase vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga koos juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks kuuks (karistatus kustumata), juhtis 07.01.2006 kella 10.05 ajal Põlva maakonnas Veriora vallas Veriora-Räpina tee 2. kilomeetril mootorsõidukit Mercedes-Benz 1317 reg märk 270 APY, olles alkoholijoobe seisundis ning rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Süüdistatav N.G tunnistas ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on kohtualuse süü tõendatud süüdistatava ütlustega, tunnistaja Marko Tiisleri ütlustega ja kirjalike tõenditega, sh väärteo protokoll, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Süüdistatava väidet, et ta ei saanud ise aru, et on alkoholijoobes, luges kohus esitatuks süü vähendamise eesmärgil. Kohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et tegemist võiks olla ettevaatamatusest toime pandud teoga. Mootorsõiduki joobes juhtimise subjektiivne koosseis eeldab tahtluse olemasolu, s.o kas isik sai aru, et ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja tahtis või vähemalt möönis seda, või – kui ta ei pidanud end joobes end joobes olevaks –, siis kas ta oleks pidanud piisavalt hoolika käitumise korral pidanud aru saama, et ta on alkoholijoobes. N.G ütlustest nähtub, et eelmisel õhtul tarvitas ta alkoholi. Seega polnud millegagi välistatud, et õhtune alkoholitarvitamine võis N.G seisundile avaldada mõju ka veel hommikul. Nagu nähtub alkoholijoobe tuvastamise protokollist ja tunnistaja M. Tiisleri ütlustest, oli N.G juures täheldatav ka alkoholilõhn, silmade punetus ja unisus. Need on alkoholijoobele viitavad iseloomulikud 2 tunnused. Seega tegutses N.G vähemalt kaudse tahtlusega. mootorsõidukit alkoholijoobes juhtides N.G süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puudusid. Karistuse mõistmisel arvestas kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on üks raskemaid ja ohtlikumaid liiklusseaduse rikkumisi. N.G karistust raskendavad asjaolud puudusid. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust. Arvestades sedalaadi süütegude laia levikut käesoleval ajal Eestis, nõuavad õiguskorra kaitsmise huvid süüdlaste ranget karistamist. N.G puhul on tegemist isikuga, kes karistusregistri teatisest nähtuvalt on korduvalt toime pannud liiklusalaseid süütegusid, sh on teda varem korduvalt karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. N.G tuleb karistada vangistusega. Asjaolu, et N.G on käesolevaks ajaks varasemad rahatrahvid ära tasunud, ei anna iseenesest alust rahalise karistuse kohaldamiseks. N.G poolt korduvate süütegude toimepanemine osutab asjaolule, et ta ei ole varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi. Kuna N.G on varem karistatud nii rahatrahvidega kui tingimisi vangistusega ja need karistused ei ole ära hoidnud N.G poolt uue kuriteo toimepanemist, tuleb N.G karistada seekord reaalse vangistusega. Vangistuse mõistmist ei välistanud kohtu arvates ka asjaolu, et N.G ülalpidamisel on neli alaealist last. Küll pidas kohus võimalikuks arvestada karistusmäära valikul perekondlikku olukorda, puhtsüdamlikku kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist ning piirdus vangistusega sanktsiooni alammäärale lähedases määras.
lg 4 kohaselt tuli täitmisele pöörata ka N.G-le Võru Maakohtu 16.12.2003 otsusega mõistetud ja kandmata põhikaristus, s.o 3 kuud vangistust. Kohus pidas vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist, võttes N.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu N.G kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu 22. märtsi 2006 otsuse ja teha uue, õigeksmõistva otsuse. Süüdimõistmise korral aga kergendada mõistetud karistust, valides karistusliigiks rahaline karistus või kergendada mõistetud karistust, vähendades karistusmäära. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust ja mõistetud karistus on põhjendamatult range ning ei vasta süüdistatava isikule ega toimepandud teo raskusele. Kohus on eksinud süüdistatava teo subjektiivsete tunnuste hindamisel. 3 Kohus on ebaõigesti lugenud süüdistatava väidet, et ta ei saanud aru, et on alkoholijoobes, enda süü vähendamiseks. Süüdistatav on kogu menetluse käigus andnud sisult kattuvaid ütlusi selle kohta, et enda arvates ta ei olnud enam joobes. Selliste ütluste eesmärgiks ei olnud mitte süü vähendamine, vaid juhtunu kirjeldamine. Tegemist on kõrvaldamata kahtlusega süüteokoosseisu subjektiivses küljes ning selle väite ümberlükkamiseks ei ole esitatud ühtegi tõendit. Kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et kui süüdistatav ei pidanud ennast joobes olevaks, siis kas ta oleks piisavalt hoolika käitumise korral pidanud aru saama, et ta on alkoholijoobes. Kohus on seostanud selle samuti kaudse tahtlusega. Teiste sõnadega on kohus leidnud, et olukorras, kus isik ei pea ennast alkoholijoobes olevaks, kuid oleks piisavalt hoolika käitumise korral pidanud aru saama, et ta on alkoholijoobes, tegutseb isik kaudse tahtlusega. Selline olukord vastab
§-s 18 lg 3 toodud hooletuse, seega ettevaatamatuse tunnustele, mitte kaudsele tahtlusele. N.G tarbis teo toimepanemisele eelnenud päeva õhtul mõõdukas koguses alkoholi. Järgmisel hommikul üles tõustes ja tööle minnes oli tema enesetunne hea ja ta oli kindel, et ei ole joobes. Mootorsõidukit juhtima asudes ei saanud süüdistatav aru, et tal esinevad veel alkoholi jääknähud. Samas kohusetundliku ja tähelepaneliku käitumise korral oleks keskmine inimene pidanud aru saama, et tema veres võis veel olla alkoholi. Süüdistatav pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, alkoholijoovet. See iseloomustab tema tegevuse intellektuaalset elementi - ta jõi õhtul alkohoolset jooki ja võis ette näha, et alkohol ei pruugi olla hommikuks veel organismist väljunud. Süüdistatav lootis, et alkohol on organismist väljunud, mis iseloomustab tema tegevuse voluntatiivset elementi - ta lootis, et süüteokoosseisu asjaolu, alkoholijoove on kadunud ja seega ei realiseeru. Süüdistatav on küll käitunud liikluses vajalikku hoolsuskohustust rikkudes, kuid mitte tahtlikult. Süüdistatava teo subjektiivne külg vastab
§-s 18 lg 2 toodud kergemeelsuse mõistele. Siit tulenevalt on kohus eksinud N.G teo kvalifitseerimisel.
lg 1 alusel on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu, kui
ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest.
ei näe ette vastutust ettevaatamatusest toime pandud joobes juhtimise eest,
Süüdistatav ei vaidlusta joobes olles mootorsõiduki juhtimist, kuid antud asjaolude valguses ei saa tema tegu kvalifitseerida mitte
alusel, vaid
Viimane on aga väärtegu, mitte kuritegu. N.G süüdistatakse
kirjeldatud kuriteo toimepanemises, aga normi kohaldamiseks vajalik subjektiivne koosseis tema tegevuses puudub, seetõttu tuleb ta antud süüdistuses õigeks mõista. Juhul, kui kohus leiab, et süüdistatav siiski tegutses kaudse tahtlusega ja tema tegevus on
Karistusliigina vastab süüdistatava käitumisele rahaline karistus. 4 Kõikide asjaolude koosmõjus mõistetud liitkaristus 7 kuud vangistust on põhjendamatult range. Maakohtu poolt mõistetud vangistus on raskeim võimalik karistusliik, mida kohaldatakse üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kuigi
§-s 424 sätestatud süüteo eest on võimalik karistada kuni kolmeaastase vangistusega, ei ole abstraktse ohudelikti korral, millel puudub tagajärg, puudub kahju ja puuduvad kannatanud, vangistuse mõistmine piisavalt põhjendatud. Lisaks tuleb pöörata tähelepanu, et abstraktsete ohudeliktide juures peab hindama ka ohu tõenäosust õigushüvele. N.G on aastast 1986 töötanud erinevate tööandjate juures autojuhina, mistõttu tuleb pidada ohu realiseerumise tõenäosust väikeseks. Karistuse kohaldamisel tuleb
N.G ülalpidamisel on neli alaealist last, kes 7-kuulise karistuse tõttu jääksid ilma vanemlikust hoolitsusest. Samuti seab sedavõrd pikk vangistus perekonna väga raskesse majanduslikku olukorda. Lisaks on perekonna elukoht külas, kus on ainult kaks talu ning 7-kuulise vangistuse korral jääksid talutööd tegemata. Lisaks satub ohtu töökoht, mis on pere ülalpidamiseks ja talu majandamiseks väga oluline. Süüdistatava elukaaslane Marge Lokk töötab käesoleval hetkel Räpinas poemüüjana, mistõttu ainult tema sissetulekust ei piisa nelja alaealise lapse üleval pidamiseks. 7-kuuline vangistus omab ka kahjulikku mõju süüdistatavale endale, kuna tema sotsiaalsed kontaktid ühiskonnaga katkevad. Lisaks on tõenäoline, et 7 kuu jooksul kohaneb N.G passiivse vanglaelu stiiliga. Kui kohus leiab, et N.G käitumisele vastab karistusena siiski vangistus, tuleks karistuse määra vähendada. Ühest küljest on mõistetav, et süüdistatava karistamisel vangistusega pööratakse
Kui kohus otsustab süüdistatavat vangistusega karistada, pööratakse eelnevalt mõistetud 3-kuuline tingimisi karistus igal juhul täitmisele. Kohus ei ole karistuse mõistmisel hinnanud piisavalt tekkivate karistuste kogumit, mõistes uue rikkumise eest rangema karistuse. Süüdistatava käitumise edasiseks mõjutamiseks võib kasutada nn šokivangistust, mille kestus ei tohiks üldjuhul olla üle kuue kuu, vastasel juhul on tegemist juba tavalise vangistusega. Antud juhul on karistuseks mõistetud seitse kuud vangistust, mis ei vasta šokivangistuse eesmärkidele. Seetõttu tuleks vähendada uue kuriteo eest mõistetud karistust vangistuse alammäärani, ühe kuuni. Sellisel juhul moodustuks liitkaristus neli kuud, mis vastab karistuse eesmärkidele ja on vastavuses šokivangistuse põhimõtetega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas 5 esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Määratud kaitsja … advokaat … poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa … krooni tuleb jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 … märgitud lahendi. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjatele makstud tasudest seoses nende osalemisega kohtuistungil ja seega on … kohustatud hüvitama kulud õigusabile, mis olid osutatud advokaat … poolt. Tiit Lõhmus Mati Kartau 6 Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.