Obsah (7)

§ 329§ 63§ 65§ 69§ 75§ 50§ 424

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 06. november 2007 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-07-11829 (kohtueelses menetl

§ 329

; § 424 järgi advokaat Raul Tosmann Süüdistus Kaitsja RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada H.P süüdi karistusseadustiku (

) § 329 ja § 424 järgi ja mõista talle karistusena vastavalt

§ 63

lg 1 alusel vangistus 3 (kolm) kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega H.P-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.06.2006 otsusega mõistetud karistuse 3 (kolm) kuud vangistust võrra ning mõista H.P-le liitkaristusena vangistus 6 (kuus) kuud;

§ 69

alusel asendada H.P-le 6 (kuue) kuuline vangistus üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi; üldkasulik töö tuleb ära teha 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel allutada H.P

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx xx x-xx xxxxxxx xxxxxxxxxxx;

§ 50

lg 1 alusel mõista H.P-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmine 18 (kaheksateistkümneks) kuuks; tühistada H.P-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kahju, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 tsiviilhagi esitatud ei ole; 2.2 välja mõista H.P-lt sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni, riigi õigusabi tasu 2324 ( kaks tuhat kolmsada kakskümmend neli ) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 (kakskümmend üks) krooni riigi kasuks; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1035.45 ( üks tuhat kolmkümmend viis kr ja 45 s ) krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.3 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas. (Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „H.P , 1-0711829, sundraha“, „H.P, 1-07-11829, kriminaalmenetluse kulud“); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on H.P-le mõistetavaks karistuseks

§ 424

ja 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vastavalt

§ 63

lg 1 alusel vangistust 3 (kolm) kuud.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.09.2006.

a mõistetud karistuse 3 (kolm) kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 69

alusel asendada H.P-le mõistetud 6-kuuline vangistus üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi. Üldkasulik töö tuleb ära teha 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada H.P

§ 75

lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx xx x-xx xxxxxxx xxxxxxxxxxx .

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 18 (kaheksateist) kuuks.

1. Süüdistused, kohtulikul arutamisel motiveeringud 2.
2. H.P-le esitatud süüdistused kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud H.P on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, olles karistatud 20.09.
3. a Tartu Maakohtu poolt

§ 424alusel, juhtis 26.05.2007.

a kell 01:30 Viljandi linnas Vaksali tänaval mootorsõidukit Honda Accord registreerimismärgiga 467 ANX joobeseisundis. 2 Veel süüdistatakse teda selles, et tema, olles karistatud 20.09.2006. a Tartu Maakohtu poolt

§ 424alusel, juhtis 26.05.2007.

a kell 02:40 Viljandi linnas Paala teel mootorsõidukit Honda Accord registreerimismärgiga 467 ANX joobeseisundis. H.P tegu on talle kvalifitseeritud

§ 424

järgi mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Veel süüdistatakse teda selles, et ta juhtis 26.05.

1. a kell 01:30 Viljandi linnas Vaksali tänaval ning 26.05.
2. a kell 02:40 Viljandi linnas Paala teel mootorsõidukit Honda Accord registreerimismärgiga 467 ANX isikuna, kellelt on Tartu Maakohtu 20.09.
3. a kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud 1 aastaks alates 28.09.
4. a. H.P tegu on talle kvalifitseeritud

§ 329

järgi täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse kandmisest kõrvalehoidumisega. 2.1.

1. Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning H.P tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 329ja § 424 järgi.

2.1.

1. Tsiviilhagi otsustamine Tsiviilhagi esitatud ei ole.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

§ 329

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 424

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid H.P karistamise kokkuleppemenetluses. H.P karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus 3 Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 5 400 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1288.55 krooni. Süüdistatava H.P kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 1035.45 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb H.P-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5 400 krooni, riigi õigusabi tasu 2324 (1288.55 + 1035.45) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
4. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. 4 KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 5