lg 2 p 4, 5, 7 ja 8; § 209 lg 2 p 1 järgi.
alusel mõisteti liitkaristus 1 aasta vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
kohtuotsusega nr.1-06-2432 mõistetud karistuse – 2 aastat 3 kuud vangistust võrra ning mõisteti liitkaristus – 2 aastat 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 08.08.2006.a ja lõpp on 08.11.2008.a. G.F-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kriminaalhooldusesse suhtumine on olnud rahuldav, kuigi uus kuritegu oli sooritatud kriminaalhoolduse all olles. Vangistuse jooksul on 5-korral distsiplinaarkorras karistatud. Pealevabanemist soovib elama minna xxx, mis asub aadressil xxx. Tema sõnul peale vabanemist on tal eesmärk asuda tööle ja elama Tallinnasse. Enne vangistust töötas 1,5 aastat maalrina. Isik ei ole väga väljendanud agressiivsust. Küll aga on olemas tõenäolisus uuteks varavastasteks kuritegudeks. Ise arvab, et kui hoidub Kohtla-Järvest ja alkoholist, siis uute kuritegude toimepanemine on vähetõenäoline. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu G.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetavale pakutud elukoht xxx osakonnas on kriminaalhooldusametniku hinnangul tema isikuomadusi arvestades sobimatu, kuna xxx siis läbi nendega suhtlemise suureneb uue kuriteo risk. Kinnipeetaval on välja kujunenud korduv varavastaste kuritegude muster ja on olemas risk samalaadsete kuritegude kordumisele. Kinnipeetaval on alkoholiprobleem, mis on ühtlasi uue kuriteo peamiseks riskiteguriks. G.F taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokuröri hinnangul on G.F-i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud G.F-i ja prokuröri arvamuse, leiab, et G.F tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on G.F-i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.F-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. G.F kannab karistust varavastase kuritegude toimepanemise eest. Eelnevalt on teda 5korral kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Samuti vabaduses puudub tal elu- ja töökoht. Arvestades G.F-i poolt toimepandud kuritegude arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul G.F-i ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik Jüri Sakkart 3 KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Ringkonnakohus Määruse läbivaatamise 27.juuni 2008.a, Jõhvi, kirjalik menetlus kuupäev 1-08-6411 Kohtuasja number Kohtumääruse tegemise kuupäev Kohtukoosseis 25.juuni 2008.a, Jõhvi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 03.juuni 2008.a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu G.F, määruskaebus Mihhail Komtšatnikov, Eeva Levina, Vladimir Rozalka RESOLUTSIOON: 1.Tühistada osaliselt Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 03.juuni 2008.a määrus. 2.Jätta Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 03.juuni 2008.a määruse resolutiivosast välja teine lause: “KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et G.F vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 9 (üheksa) kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest“. 3.Teha Viru Maakohtu määruse resolutiivosas täpsustus ning lugeda, et maakohtu määrus on kaevatav Viru Ringkonnakohtusse Viru Maakohtu kaudu. 4.Teha maakohtu määruse põhjendavas osas täpsustus ja lugeda karistuse kandmise lõpuks 08.märts 2009.a. 5.Muus osas jätta Viru Maakohtu 03.juuni 2008.a määrus muutmata ja süüdimõistetu G.F-ini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev kohtumäärus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.G.F tunnistati Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 06.veerbuari 2008.a otsusega süüdi Karistusseadustiku (edaspidi tekstis
) §§-de 209 lg 2 p 1 ja 199 lg 2 p-de 4, 5 ja 7, 8 järgi.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
la 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka, kandmisele jäi 11 (üksteist kuud) 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 4
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 10.novembri 2006.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra, s.o. 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 (kakas) aastat 7 (seitse) kuud vangistust 1.1.Karistuse kandmise alguseks loeti 08.august 2006.a (lk.2-5). Kinnipeetava karistusaeg algas 08.augustist 2006. ja lõppeb 08.novembril 2008.a (maakohtu määruse kohaselt lk.11, määruse leht 2). 2.Viru Vangla esitas 06.mail 2008.aastal Viru Maakohtule (lk.1) materjalid süüdimõistetu G.F-ini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 3.Maakohus (lk.9-11) jättis oma 03.juuni 2008.a määrusega G.F-ini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) § 426 lg 2 kohaselt määras maakohus, et G.F-ini vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui üheksa kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. 3.1.Maakohtu määruse motiivide kohaselt arvestas maakohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.2.Maakohus tuvastas, et G.F tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu hinnangul on G.F-i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. 3.3.G.F kannab karistust varavastase kuritegude toimepanemise eest. Eelnevalt on teda 5 (viiel) korral kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Samuti puudub tal vabaduses puudub elu- ja töökoht. 3.4.Arvestades G.F-i poolt toimepandud kuritegude arvukust ja asjaolusid, ei ole maakohtu hinnangul G.F-i ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3.5.Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 4.Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 03.juuni 2008.a määruse peale (lk.14) esitatud määruskaebuses taotleb süüdimõistetu G.F (edaspidi tekstis apellant G.F) maakohtu määruse tühistamist ja tingimisi enne tähtaega vabastamist. 4.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kavatseb apellant G.F asuda vabanedes tööle ja elama aadressil: xxx. Apellant G.F ei nõustu maakohtu väitega, et tal puudub kindel elukoht pärast tingimisi enne tähtaega vabastamist. 5 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5.
lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 6.Ringkonnakohus soostub maakohtu järeldusega, et G.F-ini tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Tema karistusest vabastamise üle otsustamisel on maakohus põhjendatult pidanud oluliseks seda, et ta on kuritegusid toime pannud korduvalt ning kolmel korral on tema suhtes rakendatud kriminaalhooldust, kuid kummalgi korral ei suutnud ta täita sellega kaasnevaid nõudeid ja karistused pöörati täitmisele (vahialuse isiklik toimik lk.3-7). Süüdimõistetu puhul on tegemist isikuga, keda on varem viis korda kohtu poolt karistatud. Peale selle on ta ka vangistuses viibides õigusrikkumisi toime pannud. Isik, kes soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, peab näitama, et ta on võimeline seadusekuulekalt käituma. G.F seda teinud ei ole. 7.Vastupidiselt G.F väitele kindla elukoha olemasolu kohta aadressil: xxx (xxx), nähtub kriminaalhooldusametniku ettekandest (vahialuse isiklik toimik lk.93-94), et kuna xxx elavad kriminaalselt karistatud isikud, siis nendega suhtlemisel suureneb uue kuriteo risk. 8.Samas ei tohi jätta tähelepanuta järgmist. 8.1.Maakohtu otsuse resolutiivosas on märgitud, et määrata KrMS § 426 lg 2 alusel, et G.F vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 9 (üheksa) kuu möödumisel maakohtu määruse jõustumisest. Maakohtu määrus on vaidlustatud apellatsiooni korras, mis tähendab, et maakohtu otsus jõustub ringkonnakohtu otsuse tegemisel (KrMS § 408 lg 1). Ringkonnakohtu määrus on tehtud 27.juunil 2008.aastal. Maakohtu määruse põhjendavas osas (määruse leht 2 ) on märgitud, et G.F-ini karistuse (2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud vangistust) kandmise algus on 08.august 2006.a ja lõpp 08.november 2008.a. Isegi kui 08.augustist 2006.a kanda karistuse näol 2 (kaks) aastat ja 7 (seitse) kuud vangistust, siis karistuse lõpp on 08.märts 2009.a (vaata vahialuse isiklik toimik lk.47). Mis põhjusel märkis maakohus oma otsuse põhjendavas osas karistuse lõpuks 08.november 2008 jääb arusaamatuks. Vastavalt maakohtu 03.juuni 2008.a määrusele võib G.F taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist üheksa kuu möödumisel maakohtu määruse jõustumisest, see tähendab, et ringkonnakohtu määruse tegemise momendist, s.o 27.juuni 2008. Antud juhul saab teha matemaatilise arvutuse, 27.juuni 2008.a + 9 (üheksa) kuud = 26.märts 2009. Seega saab maakohtu määruse kohaselt G.F uuesti taotleda ennetähtaegselt vabastamist ajal, kui määratud karistus 2 (kaks) aastat ja 7 (seitse) kuud on ära kantud. Seetõttu tuleb maakohtu 03.juuni 2008.a määruse resolutiivosast (resolutsioonist) välja jätta teine lause :“KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et G.F vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 9 (üheksa) kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest“. Seoses ülaltooduga tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada. 9.Ringkonnakohus rõhutab, et maakohus (lk.10, määruse leht 1) märkis õieti, et maakohtu määrus on vaidlustatav. Määruskaebus esitatakse mitte Harju maakohtusse nagu on kirjutatud maakohtu määruse resolutiivosas, vaid Viru Ringkonnakohtusse Viru Maakohtu kaudu. 6 10.Lähtudes eeltoodust tühistab Viru Ringkonnakohus osaliselt Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 03.juuni 2008.a määruse ja jätab apellant G.F-ini määruskaebuse rahuldamata. Mihhail Komtšatnikov kohtunik Eeva Levina kohtunik Vladimir Rozalka kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.