1-08-6552\2

Toimik nr.1-08-6552 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2008.a Kohtla-Järve kohtumajas avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-6552 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungisekretär Inna Kossinets Prokurör i abi Kaitsja Natalja Firsova Kaido Kooga Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid R.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu R.T (isikukood: xxx; viibib Viru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta R.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista R.T-lt riigituludesse 330,40 krooni õigusabi eest. Väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „R.T, 1-08-6552, kohtukulud”. Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja R.T-le. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 13.05.2008.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. R.T mõisteti süüdi Viru Maakohtu 19.12.2006.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 266 lg 1 järgi ning KarS § 64 ja § 65 kohaldamisega mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 10 päeva vangistust. 1 Karistuse kandmise algus oli 19.12.2006.a ja lõpp on 29.11.2008.a. R.T kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et võimalikul vabanemisel asub ta elama oma vanemate juurde aadressil xxx xxx. Enne vangistust ja vangistuse ajal töötas. Vabanedes kavatseb asuda tööle ja tal on olemas garanteeritud töökoht. On olnud metadooni ravil. Kinnipeetava sõnul on loobunud narkootikumide tarbimisest ka seoses elukestva raviga. Suhtlemises vanglatöötajatega viisakas. Kriminaalhooldusesse suhtub nüüd positiivselt ja on nõus täitma talle kohaldatud tingimusi kuigi viimane kuritegu oli toime pandud katseajal. Edaspidise seaduskuuleka elu võimalustena näeb narkootikumidest hoidumist ja tööle asumist. Loomult on kinnipeetav rahulik kuid kohati liiga kergesti mõjutav väliste tegurite poolt. Tuleviku suhtes on positiivselt meelestatud, teinud realistlikke plaane ning enda sõnul ei tohiks probleeme tekkida. Sooritatud tegu analüüsib adekvaatselt ning tunnistab oma süüd. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust R.T tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Leiab, et R.T ei ole sobilik määramiseks kriminaalhooldusele. R.T puhul on niigi karistuse määramisel vähendatud karistust, vanglas on ta jätkanud korra rikkumist ja tal on kustumata distsiplinaarkaristus. Peale selle R.T puhul on tegemist uue kuriteo riskifaktoritega: Vabaduses tarvitas ta narkootikume, kergesti allub negatiivsele mõjule, eelnevalt ei olnud motiveeritud muutma kriminaalhoolduse läbi, kuigi vangistuse ajal on toimunud teatud muutusi positiivses suunas, puudub kindlust, et need on kinnistunud. R.T taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul on R.T ennetähtaegne vabastamine ebaotstarbekas. Kaitsja on arvamusel, et kõik tingimused R.T vabastamiseks on olemas ning palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud R.T ja prokuröri arvamuse, leiab, et R.T tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.T isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et R.T varasem käitumine ja toimepandud kuritegude arvukust ja iseloomu viitavad tema ohtlikkusele. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine võib samuti uue kuriteo toimepanemist soodustada. Kohus arvestab ka seda asjaolu, et R.T juba oli kriminaalhooldusel kuid ei suutnud järgida kontrollnõudeid ja täita kohustusi ning katseajal pani toime uue kuriteo. Sellest võib teha järeldusi, et ta ei suhtu kriminaalhooldusesse tõsiselt ja ei suuda korralikult täita katseaja tingimusi. 2 Isik on ohtlik ühiskonnale. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma käitumist. R.T puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Arvestades R.T poolt toimepandud kuritegude arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Jüri Sakkart Kohtunik 3