1-07-7353\3

1 Ärakiri Kohtuasi nr 1-07-7353 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

2. 2008 Viru Maakohus koosseisus. kohtunik Tiit Kullerkupp sekretär Aile Siil juuresolekul kaitsja vandeadvokaat Kristel Vedro prokurör Marge Voogma osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 06.
3. 2007 ja
5. 2008 Rakvere kohtumajas kriminaalasja G.K, Isikukood xxx elukoht xxxx Töökoht xxxx Keskeriharidusega, Eesti Vabariigi kodanik, eestlane, emakeel on eesti keel. Varem kohtu poolt karistamata. Süüdistuses KarS § 121 järgi. G.K süüdistatakse selles, et tema 01.05.2005 kella 01.00 paiku xxxx maja hoovis tiris I F juustest ning lõi talle korduvalt rusikaga pea piirkonda, tekitades kannatanule valu. Seega G.K, lüües teist inimest ja tekitades teisele inimesele valu muu kehalise väärkohtlemisega, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Käesolevas kriminaalasjas lõpetati menetlus 03.10.2005 KrMS § 202 alusel ja E-L. G.K kohustati tegema 40 tundi üldkasulikku tööd ja hüvitama kannatanule kahju 1800 krooni tähtajaga
8. E-L. G.K teostas talle määratud 40 tundi üldkasulikku tööd 24.10.2005- 20.03.
9. Kuna E-L. G.K ei hüvitanud kannatanule tekitatud kahju, siis Viru Ringkonnaprokuratuuri määrusega 05.05.2006 menetlus kriminaalasjas uuendati. G.K ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et tal olid lähemad suhted V F ja seoses sellega olid suhted V F abikaasa I F väga halvad. Tema ütlustest nähtub, et 30.04.2005 õhtul kella 21-22 paiku V F helistas talle, nad arutasid oma suhteid ja F maamaja müüki, nad ei leppinud kokku kokkusaamist selleks õhtuks. Ööl vastu 01.05 kella 01 paiku sõitis ta koos K A (k.a. K L) oma elukohast xxxx tänavale sõbranna juurde suitsu järgi. Auto roolis oli K, kes oli kaine, tema ise oli alkoholi tarvitanud, xxx tänaval maja nr xxxx juures suri neil auto välja ja hakkasid tuttavatele helistama, et keegi appi tuleks, tema autost kordagi ei väljunud ja xxxx s.o. F maja hoovis ei käinud. Kohal käis ka politseipatrull Rakverest ja siis käis majast väljas ka I F ja politsei ning I vestlesid omavahel, vahetult enne Rakvere politsei tulekut läks K pissile, kui politsei oli seal, siis K helistas, kuna ei osanud tagasi tulla, tema andis telefoni politseile ja politsei tõi K tagasi, K oli ära umbes 3-4 minutit, kui Rakvere politsei lahkus, ei saanud nad ikka veel ära minna, sest auto ei läinud käima, istusid autos ja helistasid tuttavatele, siis tuli kohale Tapa politsei, kes aitas neil auto käima lükata ja nad said minema, xxxx tänaval olid nad üle kahe tunni Tema ei ole I F löönud, juustest tirinud ega ka telefoni ära lõhkunud. Ta tunnistab, et pärast nimetatud sündmust saatis I F ühe inetu sisuga kirja ja teise samasuguse inetu sisuga kirja jättis F majja, arvab, et I valetab tema peale kättemaksuks. Kannatanu I F kohtus antud ütlustest nähtub, et mais 2005 elas ta oma endise abikaasa V F ühes majas xxxx, mees alumisel korrusel ja tema üleval, V F oli olnud suhe G.K-ga , V oli selle suhte lõpetanud aga G.K ei tahtnud sellega leppida. Ööl vastu 2
10. maid 2005.a. ta ei maganud veel, kui abikaasa tuli ja palus tuled ära kustutada, öeldes, et G.K tuleb ja tal võib olla püss, ta kustutas tuled, vaatas aknast välja ja nägi G.K autot ning helistas politseisse, ta arvas, et maja alumine uks võib olla lukustamata ja läks alla ukse juurde kontrollima, uks polnudki lukus ja G.K oli juba all koridoris, ta palus G.K lahkuda ja takistas teda laiali aetud kätega edasi tulemast, G.K ründas teda ja kuna tal on raskusi tasakaalu hoidmisega siis kukkusid koos madalast trepist alla õue maha, G.K tagus teda vastu pead rusikaga, lõi põlvega kõhtu, tiris juustest ja sõimas, G.K lõi teda 4-5 korda ja rüselus kestis umbes 15-20 minutit, V tuli neile vahele, keelas G.K, kes talle püsti seistes veel korra vastu pead lõi, V sekkumine lõpetas peksmise, Peale rüselust läks G.K oma autosse, kuna auto ei käivitunud, siis ta ei saanud ära sõita ja jäi autosse magama. Tema ise läks peale rüselust tuppa ja helistas uuesti politseisse, G.K oli täitsa purjus ja tuikus, muidu ta polekski ennast kaitsta suutnud, pärast kaklust oli tal osa juukseid pealaelt päris ära tõmmatud, laup oli valus, peanahk oli hell, oli šokis ja peavalud kestsid mõnda aega, rüseluse ajal kadus tal kõrvast kõrvarõngas, mis jäigi kadunuks, ta ei pannud tähele mobiiltelefoni mahakukkumist, kuid telefon oli kõnniteeplaatidel maas ja G.K virutas sellele jalaga nii, et telefon läks katki. Nõuab 1300 krooni telefoni lõhkumise eest ja 500 krooni kaotsiläinud kõrvarõnga hüvitamiseks. Tunnistaja V F kohtus antud ütlustest nähtub, et G.K oli tema armuke kellega ta soovis suhet lõpetada, 30.04.2005 õhtul kella 23.00 paiku Eha –Ly G.K helistas talle ja tahtis midagi lahendama tulla, mingeid kuulujutte klaarima, ta ei olnud nõus, et G.K tema juurde koju tuleks ja ütles, et ärgu tulgu, vaatamata sellele G.K mõne aja pärast tuli, sõitis sõiduautoga Opel Record peaaegu väravasse, ta ei näinud kas keegi veel autos oli, ta nägi aknast, et G.K tuli nende väravast sisse hoovi, ta ei soovinud G.K-ga suhelda ja viimasele läks vastu I F, ta ei tea mis naiste vahel algul toimus kuna jäi tuppa, kuulis väljast sõimlemist, kui vaiksemaks jäi läks ta välja ja nägi, et I F ja G.K olid murul pikali maas üksteise küljes kinni, G.K üritas I lüüa, käed käisid mõlemal, ta läks vahele ja lahutas nad ära, palus G.K hoovist lahkuda, G.K ei tahtnud lahkuda, kuid mõne aja pärast ta siiski läks väravast välja autosse, auto oli veel mitu tundi värava taga, nemad Ingega läksid tuppa ja Inge helistas juba teistkordselt politseisse, kui politsei umbes tunni aja pärast tuli käis Inge veel õues nendega rääkimas. Ta kinnitab, et pärast juhtunut oli abikaasal pea verine ja osa juukseid peast ära, kadunud oli kõrvarõngas ja hommikul leidis ta mobiiltelefoni nende kakluse paigast muru pealt trepi kõrvalt, telefonil oli ekraan katki, tagakaas ära ja kasutada seda enam ei saanud. Väidab, et K L teab ta nägupidi aga sellel õhtul ta teda ei näinud. Tunnistaja K M, politseitöötaja kohtus antud ütlustest nähtub, et tal oli kokkupuude G.K-ga 2005 aasta kevadel, kui tuli väljakutse xxxx tänavale, seal oli üks auto Opel ja majast, mille juures auto oli väljus naine, kes rääkis, et sellest autost tuli naine tema elamisse ja läks talle kättpidi kallale, autos magaski G.K, kes oli silmnähtavalt alkoholijoobes, nad äratasid G.K ja viimane rääkis, et tuli ühe mehega kokku saama, aga ei saanud, sest läks mehe abikaasaga tülli. Mingil ajal helistas autos olnud naisele keegi tuttav, kes lubas kohale tulla, ka tema vestles selle isikuga, sest see inimene oli kuskil xxxx ära eksinud, ta läks eksinud naisele järgi ja tõi ta kohale, see naine pidi sõiduauto oma vastutusele võtma, kannatanul soovitas ta konstaabli poole pöörduda. Tunnistaja K L kohtus antud ütlustest nähtub, et G.K on tema ämm. Ta kinnitab, et 30.04.2005 õhtul olid kodus, pärast sõitsid koos G.K , mõlemad olid alkoholi tarvitanud, ei mäleta kumb neist roolis oli, xxxx sõidu eesmärki ka ei mäleta. Väidab, et xxxx, ilmselt xxxx tänaval suri auto välja, nad helistasid tuttavatele sealhulgas ka V F abi saamiseks, tema käis vahepeal u 5 minutit kõrvaltänaval pissil ülejäänud aja oli koos EhaLyga, kohal käisid ka politseinikud, Eha-Lyl oli paha olla ja ta oksendas autos, I F ja V F ta sel õhtul ei näinud. 3 K L eeluurimisel antud kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et ta oli kogu aeg koos G.K-ga ja viimane ei käinud F maja hoovis, oma viieminutilisest ärakäimisest ta eeluurimisel rääkinud pole. Oma ütluste vastuolulisust ta veenvalt põhjendada ei oska. Asitõendi- mobiiltelefoni Siemens C62 vaatlusprotokollist ja sinna juurde kuuluvatest fototabelitest nähtub, et telefoni displei on katki, telefoni vasakul küljel kaks tugevat kriimu ja telefoni ülemine tagumine osa ei kinnitu Kohus leiab, et KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu G.K tegevuses on kohtus usaldusväärselt tõendamist leidnud kannatanu I. F ja tunnistaja V. F ütlustega selle kohta, et G.K kutsumata külalisena F hoovi tuli ja I F ründas. I F ütlustest nähtub, et löömise ja juustest rebimisega tekitas G.K talle valu. Kohtualust süüstavaid ütlusi on andnud ka tunnistaja K. M, kes väljakutse saanud politseitöötajana sündmuskohal konflikti toimumise tuvastas. Tunnistaja K. L ütlused ei kinnita ega lükka ümber süüdistuse väidet kuna tema ütlused on vastuolulised ja kohtus antud ütluste kohaselt ei saanudki ta näha kõike xxxx maja juures toimunut kuna käis sealt vahepeal ära. Kohus ei pea usaldusväärseiks kohtualuse ennastõigustavaid ütlusi kuna need on vastuolus ülalnimetatud tõenditega millede usaldusväärsuses pole kohtul põhjust kahelda. Riigikohtu lahendis 3-1-1-74-05 märgitakse, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohus ei pea eluliselt usutavaks G.K ütlusi selle kohta, et ta öisel ajal peale telefoni teel suheteklaarimist V. F läks xxxx linna suitsu otsima ja ta auto mootor suri välja just V ja I F elamu vahetus läheduses. Olemasolevaid tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et G.K läks xxxx suhetes V. F tekkinud probleeme lahendama, ta oli ärritunud ja alkoholijoobes ja ründas tema sisenemist takistanud I. F. .Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. KarS § 121 sätestab, et kehaline väärkohtlemine on teise inimese tervise kahjustamine, samuti löömine, peksmine või muu valu tekitanud kehaline väärkohtlemine. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuslikult ei ole selline, et võiks põhjustada tervisekahjustuse. Selliseks kohtlemiseks võib olla löömine, peksmine ja juustest kiskumine. Kehaline väärkohtlemine moodustab antud süüteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, s.o. füüsilist valutunnet. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et kohtualune tekitas talle füüsilist valu. Füüsilise valu tekitamise tulemused ei pea ilmnema vigastustena, mis oleksid ka teistele nähtavad. Samas on kannatanu ütlused usutavad kuna G.K poolt toimepandud teod-rusikaga korduv pähe löömine ja juustest rebimine- on juba olemuslikult valutekitavad. Subjektiivsest küljest eeldab § 121 koosseis tahtlust, süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et G.K, lüües teist inimest ning kiskudes teda juustest, sai aru, et need teod on valutekitavad, et ta pani need teod toime sooviga valu tekitada ja seega pani ta kuriteo toime otsese tahtlusega. G.K tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. I F on esitanud tsiviilhagi seoses G.K poolt mobiiltelefoni kasutamiskõlbmatuks muutmisega summas 1300 krooni ja rüseluse käigus kaduma läinud kuldkõrvarõnga maksumusega 500 krooni, kokku summas 1800 krooni. Võlaõigusseaduse § 1043 alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Sama seaduse § 1045 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Kuna käesolevas 4 kohtuotsuses on tuvastatud G.K süü I F varalise kahju tekitamises, siis tuleb kannatanu tsiviilhagi rahuldada ja tekitatud kahju temalt välja mõista. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest. G.K vastutust raskendavad ning kergendavad asjaolud puuduvad. G.K on varem kriminaalkorras karistamata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust ja asjaolu, et ta pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka seda, et G.K on teinud ära antud kriminaalasjas menetluse lõpetamisel kohustusena määratud 40 tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et G.K suhtes tuleb kohaldada rahalist karistust kuna vangistuse määramine pole tema süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 311-319; 175 lg1 p 4,9; 179 lg1 p 2; 180 lg1 kohus otsustas: G.K süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 60 (kuuskümmend) päevamäära ulatuses, s.o. summas 3000,00 (kolm tuhat,00) krooni riigituludesse. Rahaline karistus tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: /G.K , 1-07-7353, rahaline karistus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista G.K-lt kohtukulud: 1) väljamaksmisele kuuluv kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja kohtus vandeadvokaat Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest 5496,44 (viis tuhat nelisada üheksakümmend kuus, 44 sh käibemaks 18%) krooni ja sundraha 6525,00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis,00) krooni riigituludesse. Tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: /G.K, 1-07-7353, kohtukulu; G.K, 1-07-7353, sundraha. Kohtukulu ja sundraha tasuda 30 (kolmkümmend) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista G.K-lt kannatanu I F (arveldusarve xxxx Hansapank) kasuks 1800,00 (üks tuhat kaheksasada, 00) krooni tsiviilhagi katteks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Asitõendid –mobiiltelefon Siemens, mis asub kriminaalasja juures, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist ) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik: Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ T. Kullerkupp L. Herne 5 Viru Ringkonnakohtu
11. mai
12. a. kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu
13. märtsi
14. a. otsus G.K süüdimõistmises KarS § 121 järgi muutmata, apellatsioon rahuldamata. Kohtuotsus jõustus
15. juunil
16. a. Riigikohtu kohtumäärusega, millisega jäeti G.K kaitsja vandeadvokaat Kristel Vedro kassatsioon menetlusse võtmata. №oremreferent L. Herne