järgi Lühimenetlus Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav L.R Ik: xxx, VF kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld, Harju Maakohtu 10.10.2007 määrusega tõkend muudetud tõkendiks vahistamine, kinni peetud 06.06.2008. Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. L.R süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada L.R-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks vahi all viibitud aeg 06.06.2008 kuni 10.06.2008, so 5 päeva, lugeda ärakandmata karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 25 (kakskümmend viis) päeva. 4.
p 1 alusel arvestada L.R-ile määratud 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.06.
Kohtuistungil süüdistatav L.R seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises osaliselt süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 2 Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 12.04.2005 koostatud suulise kuriteoteate protokollist nähtuvalt avaldas kannatanu MJ, et 03.12.1997 kohtuotsusega nr 2/5/27-6114/97 määrati tema endisele abikaasale L.R-ile alimendid suuruses 1000 krooni. Alates 2004 aasta oktoobrist ta seda enam ei maksa. Kohtutäituri 02.02.2005 teatise kohaselt on võlg 42 800 krooni ja 55 senti. Kannatanu ei tea kus L.R elab. (t/l 2-4) 12.04.2005 koostatud kannatanu MJ ülekuulamisprotokollist nähtuvalt esitas kannatanu 1997 aastal avalduse endiselt abikaasalt L.R-ilt alimentide saamiseks. Kohus tegi avalduse põhjal otsuse ja määras, et ta peab maksma alimente 1000 krooni kuus. Alates 2004 aasta oktoobrist ei ole enam temalt alimente saanud. Kannatanu ei tea kus endine abikaasa elab, samuti ei tea telefoninumbrit. Sai 02.02.2005 kohtutäiturilt teatise, mille kohaselt on kindlaks määratud võlg, mida sisse nõuda. Summa oli kokku 42 800 krooni ja 55 senti. Käesolevaks hetkeks on võlg suurem. (t/l 5-8, 10) 02.02.2005 koostatud kohtutäituri Mati Kadaku teatis, mille kohaselt on Tallinna Linnakohtu 03.12.1997 otsuse nr 2/5/27-6114/97 alusel algatatud täitemenetlus L.R-i suhtes elatisraha 1000 krooni kuus sissenõudmiseks MJ kasuks kuni 21.06.2009. Võlgnikule on 26.02.2003 teatatud tema õigused ja kohustused, kuid oktoobrist 2004 elatisraha tasunud ei ole. Korduvatele kutsetele ei ole reageerinud. Seisuga 01.02.2005 on L.R-i elatisraha võlg 42 800 krooni ja 55 senti. (t/l 9) 21.04.2005 koostatud tõendist maksustatava tulu kohta nähtub, et Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed L.R tulude olemasolu kohta 2003 aastal ning 2004 aastal oli L.R maksustatavat tulu 23 458 krooni. (t/l 16) 27.04.2007 koostatud tõendist maksustatava tulu kohta nähtub, et Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed L.R tulude olemasolu kohta 2005, 2006 aastal. (t/l 17) 25.04.2007 koostatud kahtlustatava L.R-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav temale inkrimineeritud süüteo toimepanemist ja selgitas, et niikaua kui pärast kohtuotsust töötas, maksis ka alimente. Käis merel, töötas Venemaal, Eestis töötas mitteametlikult. 16.01.2006 kuni 16.06.2006 oli merel ja sai palka sularahas. Alimente ei maksnud, sest raha oli vähe. Ostis Vitebskis emale korteri, andes emale selleks 5000 dollarit. Ei näinud last 13 aastat, saab aru, et 1000 krooni on lapse jaoks vähe, kuid naisele raha anda ei taha. Oli plaanis alimentide küsimus lahendada siis kui laps saab 18 aastaseks. Raha on olemas, kuid põhimõtteliselt ei maksa, et naine seda raha enda peale ei kulutaks. Raha annaks lapsele isiklikul kohtumisel. Isegi kui ta temaga suhelda ei soovi, siis kannab raha tema pangakontole. Järgmisest kuust hakkab maksma alimente 1500-2000 krooni kuus, nii nagu suudab. Praegu saaks naisele ära maksta 10 000 krooni. 1997 aastal kohtuotsust edasi ei kaevanud. Lootis naise korralikkusele, et ei hakka alimente nõudma. Oli kohtulikul arutamisel, teadis seda, et peab maksma alimente. (t/l 3342) 02.05.2007 koostatud kannatanu MJ ülekuulamisprotokollist nähtuvalt esitas kannatanu tsiviilhagi 57 514 krooni ja 44 sendi nõudes. (t/l 45-47, 51) 30.04.2007 koostatud kohtutäituri Mati Kadak teatisest nähtuvalt on L.R-i elatisraha võlgnevus seisuga 30.04.2007 75 514 krooni ja 44 senti. (t/l 48) Koopia OJ sünnitunnistusest, millest nähtuvalt sündis OJ xxx ja tema vanemateks on L.R ning MJ. (t/l 49) Koopia Tallinna Linnakohtu 03.12.1997 otsusest nr 2/5/27-6114/97, millega muudeti Tallinna Linnakohtu otsusega nr 2-4595 13.12.1992 väljamõistetud alimentide (elatise) suurust ja välja mõista L.R-ilt elatusraha 1000 krooni kuus poja O ülalpidamiseks alates 12.11.1997 kuni poja täisealiseks saamiseni MJ kasuks. (t/l 50) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused, kannatanu ütlused, kohtutäituri andmed võlgnevuste kohta, Maksu- ja Tolliameti andmed süüdistatava 3 elatustaseme kohta, lapse sünnitunnistuse ja kohtuotsuse koopiat elatisraha muutmise kohta, asub seisukohale, et süüdistatava L.R-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
järgi, so vanemana kuritahtliku kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt välja mõistetud elatusraha maksmisest. Kahtlustatavana ülekuulamisel on kahtlustatav seletanud, et ta maksis vaid kuni 2004 oktoobrini, mil tööl käis. Seejärel on ta töötanud erinevates kohtades ja vähese sissetuleku tõttu loobunud lapsele elatisraha maksmisest, kuivõrd ei tahtnud, et endine abikaasa raha enda peale ei kulutaks ning ta on valmis raha andma otse lapsele. Kohus leiab, et elatise maksmine alaealisele lapsele otse ei ole kohtuotsusega välja mõistetud elatise kohane täitmine, sest need igakuised summad on välja mõistetud MJ kasuks ning jõustunud kohtuotsus on täitmiseks kohustuslik ning L.R pidanuks ka seda jõustunud kohtuotsust täitma, so igakuiselt tasuma MJle lapse elatusraha lapse ülalpidamiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt L.R alates 2004 aasta oktoobrist seda otsust täitnud ei ole, kuivõrd ta ei ole igakuiselt maksnud MJ elatusraha lapse O ülalpidamiseks. Süüdistatava ütlustest võib teha järeldusi, et tal olid sissetulekud, mis võimaldanuks maksta elatusraha, eriti arvestades seda, et igakuise elatusraha summa oli ääretult väike. Taoline käitumine näitab ilmselget kuritahtlikkust elatusraha maksmisest süstemaatilisel ja jätkuval kõrvalehoidmisel. Seetõttu leiab kohus, et L.R-i käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub ja süüdistatav tuleb süüdi tunnistada
Kohtueelsel menetlusel on kriminaaltoimikus leiduvatest kannatanu ülekuulamisprotokollidest näha, et kannatanul on süüdistatava vastu varalisi nõudmisi, mis iga ülekuulamise järgselt on suurenenud, samuti on kannatanu avaldanud soovi esitada tsiviilhagi. Samas ilmneb, et summade suurused tulenevad kohtutäituri teatistest võlgnevuse kohta. Kohus asub seisukohale, et kohus ei saa taoliste teatiste ja kannatanu ütluste alusel otsustada tsiviilhagi küsimust, kuivõrd tegemist on juba aastaid tagasi alustatud täitemenetlusega ja seega tulenevad rahalised nõuded jõustunud kohtuotsusest ning
ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuse arutamisel ei saa kohus veel kord elatusraha kannatanu kasuks välja mõista, kuivõrd see on juba välja mõistetud ning tegemist on kohtuotsuse täitmata jätmisest tuleneva võlgnevusega. Kohtuotsuse kuritahtlik täitmata jätmine tingib aga vaid kriminaalmenetluse alustamise
tunnustel ja karistuse kohaldamise kohtuotsuse täitmata jätmise eest.
ettenähtud kuriteoga ei ole võimalik elatusraha maksmata jätmisega uuesti varalist kahju tekitada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 1 aasta. Kuna süüdistataval puudub hetkel alaline sissetulek, siis on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud, kuivõrd inkrimineeritava teo toimepanemine seisneb just suhteliselt suurte rahaliste kohustuste täitmata jätmises. Seetõttu asub kohus seisukohale, et arvestades kriminaaltoimikus olevaid andmeid süüdistatava sissetulekute kohta ja rahaliste kohustuste suurust, siis ei ole võimalik süüdistatava suhtes rahalist karistust kohaldada. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et tegemist on teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest on vangistuse ülemmäärana ette nähtud vaid üks aasta. Seega ei ole seadusandja mõtte kohaselt tegemist kuriteoga, mis oleks suure ühiskonnaohtlikkusega. Seetõttu, arvestades süü suurust ja teo toimepanemise tehiolusid peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata ja ta on ajal, mil kriminaalasi oli menetluses, tasunud ka suure osa võlgnevusest ja jätkanud uuesti elatusraha maksmist, siis leiab kohus, et mõistetava karistuse 4 täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja karistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata. Kuivõrd aga tegemist on olukorraga, kus süüdistataval on võimalus asuda tööle, milline on seotud pideva eemalviibimisega kodust, siis ei pea kohus vajalikuks allutada süüdistatavat käitumiskontrollile. Kohus leiab, et esialgselt võib süüdistatavale määrata katseaja miinimummääras. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.