← Eesti

1-08-12638\4

Obsah (4)§ 199§ 66§ 65§ 44

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-08-12638 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2008.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-08-12638

§ 199

lg2 p4,7 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Raudsepp Süüdistatav L.G, ik.XXX, Kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L.G kuriteos

§ 199

lg2 p4,7 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 ( ükssada) miinimumpäevamäära (100x50), so. 5000 ( viis tuhat) krooni riigituludesse.

§ 66sätete alusel määrata mõistetud rahaline karistus L.G’ i poolt 2 tasumisele ositi täitmise tähtajaga viis

(5)kuud igakuise maksena 1000 (üks tuhat) krooni ( 5000:5=1000). Igakuine makse tasuda hiljemalt 10-ks kuupäevaks, esimene makse kord 10. november 2008.a.

§-de 65 lg1, 64 lg1,2,5 alusel viiakse käesoleva kohtuotsuse järgi mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt. Rahaline karistus tasuda kohtuotsusega määratud korras Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064858 ning selgitus: „L.G , 1-0812638, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses või otsuses määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse jõustumisel L.G suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - ära jätta. L.G-lt on juba
  2. juuli 2008.a. kohtuotsusega välja mõistetud menetluskuluna sundraha 6525 krooni. Käeolevas kriminaalasjas süüks arvatud kuriteo on L.G toime pannud enne eelmist kohtuotsust. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus enam teistkordselt sundraha väljamõistmist L.G-lt põhjendatuks. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  3. peatüki
  4. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  5. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik L.G süüdistatakse selles, et tema varem varguse toimepannud isikuna eelneval kokkuleppel isikute grupis ja koos T. M. ja R. A.ga varastas ebaseadusliku omastamise eesmärgil 18.07.2008 kella 22:50 ajal alkoholijoobes olles Kuressaare linnas Tallinna tn 67 vaba juurdepääsuga territooriumilt A-Selver AS Saare Selverile kuuluva ostukäru maksumusega 2000 krooni, millise tõstis koos T. M.ga R. A. kasutuses olnud sõiduauto Opel Astra registreerimisnumber XXX XXX pagasiruumi. 3 Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja grupis, pani L.G toime

§ 199lg 2 p 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku L.G süüdistuses

§ 199

lg2 p4,7 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. L.G on antud kohtu alla asja arutamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav L.G ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid L.G-le esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus L.G-le nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 199

lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale L.G-le karistuseks rahalist karistust 100 miinimumpäevamäära, s.o. (100 x 50) viis tuhat ( 5000.-) krooni riigituludesse.

§ 66

lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi, tasumise tähtajaga 5 kuud, määrates igakuuliseks summaks 1000 krooni. Summa tasuda 10-ndaks kuupäevaks.

§ 65lg 1 , § 64 lg 1, 2, 5 alusel viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.

L.G selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ta nõustub kokkuleppega. L.G on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ja kokkulepitud karistusega. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav L.G , prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Tsiviilhagi ei ole esitatud, kuna ostukäru tagastati omanikule. Kohus leiab, et L.G tuleb süüdi tunnistada

§ 199

lg2 p4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele.

§ 44

lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära.

§ 44

lg2 alusel rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Kuna L.G päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt alla 50.00 krooni (tl.25-26), siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta päevamäärana miinimumpäevamäära 50.00 krooni. KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuuluks L.G’ ilt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega oleks sundraha suuruseks 6525 krooni. L.G on aga käeolevas kriminaalasjas temale süüks arvatud kuriteo toimepannud enne eelmist Pärnu Maakohtu 30.07.2008.a. otsust, millega temalt juba mõisteti välja riigituludesse sundraha 6525 krooni. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks teistkordselt L.G-lt sundraha väljamõistmist. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 . 4 Kristel Pedassaar kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.