1-06-8509 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19 september 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-8509 (05230102088) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 140

lg 2 p 3 ja 15 lg 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta 2.

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 ja 197 lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotus 2 aastat ja 8 kuud 3.

§ 139lg 2 p 2 ja 15 lg 2 järgi vabadusekaotus 5 kuud, Kr

K § 40 lg 3 alusel vabadusekaotus 2 aastat ja 10 kuud

1. Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8; 209 lg 2 p 1 järgi vangistus 1 aasta ja 6 kuud, vabanes karistuse kandmiselt Kaitsja Advokaat E.T RESOLUTSIOON 1
2. S.M süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud.
3. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada D.Tmõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud.
4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 23.12.2005 kuni 24.12.2005, so 2 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, mille ärakandmist arvestada alates D.Tkahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 02.01.
6. D.Tsuhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata.
7. S.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2383 (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend kolm) krooni ja 60 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
9. D.T välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
11. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.
12. D.P tsiviilhagi 2000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ja D.Tvälja mõista D. P kasuks 2000 (kaks tuhat) krooni.
13. G.R tsiviilhagi 19 837 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ja D.Tvälja mõista G. R kasuks 19 837 (üheksateist tuhat kaheksasada kolmkümmend seitse) krooni.
14. A.K tsiviilhagi 200 krooni nõudes jätta tsiviilhagist loobumise tõttu rahuldamata.
15. Asitõend: CD-MP3 pleier Samsung koos juhtmega ja 4 CD plaati, millised olid antud vastutavale hoiule D.P, jätta asjade seaduslikule valdajale Dmitri Pliskunovile.
16. Asitõend: Sõiduauto Honda Civic CD makk Alpine, võimendi Audison, basskõlar GAS, 7 CD plaati, kohver tööriistadega, millised asjad olid antud vastutavale hoiule Gert Roosipõllule, jätta asjade seaduslikule valdajale G.R.
17. Asitõend: kriminaaltoimikus asuvad katkised käärid ja võti kui asjad, millel puudub väärtus, kuuluvad hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: D.Tsüüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 07.12.2005 kella 06.00 ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaasasolevate kääride abil avas Tallinnas maja ette pargitud ja D.P kuuluva sõiduauto Ford Sierra parempoolse esiukse, lõhkudes ukseluku ja tungis sõidukisse, kust üritas varastada CD-MP3 pleierit Samsung koos juhtmega maksumusega 1500 krooni, 4 CD plaati, maksumusega 10 krooni plaat, kokku võõraid vallasasju maksumusega 1540 krooni, kuid ei viinud kuritegu lõpule, kuivõrd oli kinni peetud politseitöötajate poolt. 2 Samuti tema 23.12.2005 kella 21.50 ajal asuvas kaupluses Mustakivi üritas varastada ASle kuuluvat kaupa, so hügieenilist huulepulka Blisttex maksumusega 33 krooni ja 90 senti, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuivõrd oli kinni peetud pärast kassadest möödumist turvatöötaja poolt. Samuti tema 31.12.2005 ajavahemikul kella 03.00st kuni 07.30ni varastas Tallinnas juurde pargitud ja G.Rkuuluva sõiduauto Honda Civic maksumusega 7500 krooni, milles olid CD makk Alpine maksumusega 3600 krooni, võimendi Audison maksumusega 2600 krooni, basskõlar GAS maksumusega 1100 krooni, 7 CD plaati maksumusega 70 krooni plaat, kokku 490 krooni, kohver tööriistadega maksumusega 200 krooni, tekitades G.Rvaralise kahju kokku 15 490 krooni. Samuti tema 31.12.2005 õhtul varastas Tallinnas Poska tänaval seisnud A.Kkuulunud sõiduautolt Ford Sierra registreerimisnumbrid maksumusega 200 krooni. Seega D.Tisikuna, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav D.Ttunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 31.12.2005 koostatud suulise kuriteoteate protokollist ja kannatanu ülekuulamise protokollist nähtuvalt avaldas G.R, et samal päeval ajavahemikul 03.00 kuni 07.30 on Tallinnas maja eest varastatud tema isiklik sõiduauto Honda Civic registreerimismärgiga Varaline kahju 15 470 krooni. Sõidukis oli CD makk Alpine, väärtusega 3600 krooni, võimendi Audison väärtusega 2600 krooni, basskõlas GAZ väärtusega 1100 krooni, 7 CD plaati väärtusega 70 krooni plaat, tööriistad pruunis kohvris maksumusega 200 krooni. Sõiduki maksumus 7500 krooni. (t/l 2-4, 5-6) 02.01.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi sõiduautot Honda Civic, millel (t/l 8-9, 39-50) 03.01.2006 koostatud kahtlustatava D.Tülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et 30.12.2005 öösel vastu 31.12.2005 kella 03 ajal nägi Vilmsi tänaval sõidukit Honda Civic. Avas ukse kaasasolnud võtmega ja käivitas mootori ning sõitis Majaka tänavale ja parkis auto ühiselamu hoovi. Tahtis sealt varastada kõlaris ja maha müüa. Tahtis müüa ka maki ja võimendi. Läks ostjat otsima. Siis tankis sõidukit ja tahtis minna Koplisse. Seal peeti kinni. (t/l 15-19) 10.01.2006 koostatud tunnistaja A.K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kuulub sõiduauto Ford Sierra tunnistajale, kuid ta ei kasuta seda autot. Nägi autot viimane kord poolteist aastat tagasi ja kasutas seda remonditöötaja T. (t/l 51-54) 10.01.2006 koostatud tunnistaja T.M ülekuulamisprotokollist nähtuvalt rentis autot Ford Sierra alates 2004 aasta detsembrist. 2005 jaanuaris läks mootor katki ja auto jäi maja hoovi. Nägi autot 2005 detsembris, kuid ei pannud tähele, kas numbrid olid alles. (t/l 5557) 26.01.2006 koostatud tunnistaja J.R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sai tunnistaja hoiule T.M käest sõiduauto Ford Sierra Et autol registreerimismärk oli ära varastatud, sai ta teada alles jaanuaris 2006 T käest. Pärast seda vaatas auto üle ja veendus, et rohkem sealt midagi varastatud ei ole. (t/l 58-59) 3 11.01.2006 koostatud kannatanu A.K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sai kannatanu politseist registreerimisnumbrid tagasi, mistõttu ei soovi esitada tsiviilhagi. (t/l 60-63) 11.01.2006 koostatud kannatanu G.R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 31.12.2005 ärandatud Honda Civicu sai tagasi 04.01.2006 ning kuriteoga on tekitatud varaline kahju. Rikutud on uste lukud, süütelukk, päikesesirm ja kõrvalistuja istmepadi. Pöördus remonditöökotta kalkulatsiooni saamiseks ja üldsumma moodustab 16 873 krooni. Peale selle oli lõhutud kumm, mille vahetus moodustab 800 krooni. Audiosüsteemi remont maksab 1939 krooni. Samuti pidi tellima uued registreerimismärgid, mis läks maksma 225 krooni. Automaki ja CD plaadid sai tagasi. Kokku varaline kahju 19 837 krooni, millises summas esitab ka tsiviilhagi. (t/l 67-72) 12.01.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi musta värvi plastmassist peaga katkist võtit. (t/l 73-74) 23.12.2005 koostatud i OÜ avaldus selle kohta, et samal päeval kella 21.50 ajal peeti mis 33 krooni ja 90 sendise hinnaga kauba varguse katselt kinni D.T. (t/l 78-80) 23.12.2005 koostatud tunnistaja A.R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt märkas tunnistaja samal päeval kella 21.20 ajal asuvas Rimis monitoridest meesterahvast, kes määris end hügieenilise huulepulgaga ja liikus edasi, jättes tühja pakendi riiulile. Seejärel väljus meesterahvas koos tütarlapsega müügisaalist. Palus turvatöötajat A.N noormees kinni pidada, ise läks kinni pidama tütarlast. Noormehe juurest leiti hügieeniline huulepulk Blistex, mille eest noormees ei olnud maksnud. (t/l 82-84) 23.12.2005 koostatud tunnistaja A.Nülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et samal päeval sai A.Rkorralduse kinni pidada Mustakivi kaupluses noormees musta jopega ja tätoveeringuga kaelal. Pidas noormehe kinni ja noormehelt leiti kauplusest võetud huulepulk, mille eest ei olnud tasutud. (t/l 85-87) 23.12.2005 koostatud kahtlustatavana üle kuulatud D.Tülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kahtlustatav 23.12.2005 koos J.P. Saalis määris ennast hügieenilise huulepulgaga ja pani selle endale taskusse. Pakendi asetas riiulile tagasi. Väljudes peeti kinni ja huulepulga eest ta tasunud ei olnud. (t/l 92-96) 18.01.2006 koostatud kahtlustatava D.Tülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et kauplusest võttis huulepulga isiklikuks kasutamiseks kuna huuled pragunesid. Sõiduki numbrid võttis Kadriorus ühelt sõiduautolt Ford Sierra. Auto oli vana, kuid uksi lahti ei saanud ja sisse ei läinud. Honda Civicu kavatses maha müüa kuna ei ole elatusvahendeid. Öeldi, et Betooni tänaval on vanametalli kokkuost. Käivitas sõiduki Opel Recordi võtmega. Päikesevarju autos ei lõhkunud. Autos tegi suitsu, võib-olla põletas istme ära, ei mäleta täpselt. Miks on ratas lõhutud, ei oska öelda, millegi vastu ei sõitnud. Auto originaalregistreerimismärgid viskas lumehange. (t/l 103-108) 07.12.2005 koostatud kuriteoteate protokollist nähtuvalt avaldas D.P, et samal päeval ajavahemikul kella 04.30st kuni 06.50ni on Linnamäe 85 maja juurde pargitud sõiduautost Ford Sierra registreerimismärgiga 795 AIU varastatud CD mängija Samsung väärtusega 1500 krooni. Sündmuskoha vaatlusprotokollis tuvastatud, et sõiduki mõlemalt poolt ukselukud purustatud, samuti purustatud süütelukk. Sõidukist avastatud punase aine plekid, istme alt kääride üks osa, esiistme vahelt teine osa. (t/l 119-120, 123-128) 07.12.2005 koostatud kannatanu D.Pi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt parkis kannatanu 07.12.2005 auto kell 04.30 ja juba kell 06.50 helistas politsei ja teatas autosse tungimisest. Autost on kaduma läinud pleier CD-MP3 Samsung, mis maksab umbes 1500 krooni. Auto kuulub temale, signalisatsiooni ei ole. Peale pleieri ei ole midagi kaduma läinud. Autos olnud käärid ei ole tema omad. Varaline kahju kokku 3500 krooni. (t/l 132-136) 07.12.2005 koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas S.M , et sama päeva varahommikul oli teel baarist koju. Baar oli Kärberi tänaval ja Linnamäe teel nägi pargitus sõiduautot, milles oli CD pleier ja CD plaadid. Otsustas need ära varastada. Kaasas olnud kääridega avas parempoolse esiukse luku, vaatas kindalaekasse ning võttis CD pleieri ja CD plaadid. Siis istus ümber juhiistmele ja avas süüteluku. Miks seda tegi, ei tea. Sõidukit käivitada ei üritanud. Pärast seda väljus autost ja varsti peeti koos asjadega kinni. (t/l 137-141) 4 07.12.2005 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi kääre, CD mängijat Samsung ja 4 CD plaati. (t/l 144-146) 09.12.2005 koostatud kannatanu D.Pi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt varastati autost CD pleier maksumusega 1500 krooni, 4 CD plaati kogumaksumusega 400 krooni, lõhuti ära parempoolse ukse lukk, mille parandamine on umbes 1000 krooni, samuti lõhuti süütelukk, mille parandamine on 1000 krooni. Lõhuti ära ka kindalaeka kaas, kuid selles osas kahjunõuet ei esita. Varaline kahju tekkis kokku 2000 krooni. (t/l 147-154) Süüdistatavat D.Tsüüdistatakse nelja varguse toimepanemises, milliste puhul üks vargustest jäi katse staadiumi. Süüdistatav on end temale inkrimineeritud süütegude toimepanemises süüdi tunnistanud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sealhulgas süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega kohtueelses menetluses ja kohtuistungil, samuti kannatanute D.Pi, G.R, A.K ütluste, samuti AS avaldusega, tunnistajate T.M, J.R, A.Rja A.N, asitõendite ja sündmuskoha vaatlusprotokollidega, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Süüdistatava käitumine on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud sissetungimisega. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et kauplusest varguse katse, A.K sõidukilt riikliku registreerimismärgi varguse ja G.R vara varguse toimepanemisel oli süüdistatav isikuks, kes on varem varguse toime pannud, kuivõrd teda süüdistatakse mitme varguse toimepanemises, millistes teda ei olnud süüdi tunnistatud. Seejuures aga on teda varem korduvalt varguste toimepanemise eest karistatud ja uute varguste toimepanemise ajaks ei olnud varasemad karistused kustunud. Seega on tegemist nii faktilise kui ka juriidilise korduvusega ja süüdistatav oli isikuks, kes on varem varguse toime pannud. D.P vara varguse katse toimepanemiseks aga lõhkus süüdistatav ka sõiduki ukse luku ning tungis valdaja tahte vastaselt sõidukisse, kust pani toime varguse, lõhkudes ka süüteluku. Seega oli tegemist olukorraga kus süüdistatav isikuna, kes on varem varguse toime pannud pani varguse toime ka sissetungimisega. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ja alus selle muutmiseks puudub. Kohtueelses menetluses esitas kannatanu D.P tsiviilhagi 2000 krooni nõudes, mille juurde jäi kannatanu ka kohtuistungil ning nõue sisaldab endas varguse toimepanemisel lukustuse kõrvaldamisest tekitatud kahju, kuigi kannatanu sai enda asjad tagasi. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud, kuivõrd kahju tekitaja peab vastutama kannatanu vara viimise eest endisesse seisukorda, so sellisesse nagu see oli enne kuriteo toimepanemist. Varaline kahju on aga tekkinud süüdistatava süü tõttu, kuivõrd süüdistatav tahtlikult rikkus kannatanu vara selleks, et ligi pääseda kannatanu asjadele ja need ebaseaduslikult omastada. G.R esitas tsiviilhagi 19 837 krooni nõudes ja selle tsiviilhagi juurde jäi ta ka kohtuistungil. Nõue sisaldab endas varalist kahju, mille tekitas süüdistatav sõidukisse tungimisega, sõiduki kasutamisega, sõiduki rikkumisega ning sõidukist asjade vargusega. Vaatamata sellele, et kannatanu sai oma asjad tagasi, oli sõiduk süüdistatava käitumise tõttu viidud sellisesse olukorda, et seda pidi taastama. Sõiduki kasutamiseks süüdistataval kannatanu luba puudus nagu puudus tal ka luba sõidukisse sisenemiseks ja sealt asjade äravõtmiseks ning sõiduki lõhkumiseks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatav peab oma kuludega viima sõiduki kuriteoeelsesse olukorda. Kohus asub seisukohale, et esitatud kirjalikud andmed varalise kahju ja sõiduki taastamismaksumuse kohta ei ole ülepaisutatud ning ainus viis süüdistatava poolt kannatanu sõidukit endisesse olukorda viia on esitatud tsiviilhagi rahuldamine ja süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmine täies ulatuses. Kohus leiab, et tsiviilhagi läbi vaatamata ja tsiviilkohtupidamise korras läbi vaatamiseks jätmine ei muudaks olukorda, kuivõrd kannatanu peaks esitama samad dokumendid taastamismaksumuse kohta, 5 mistõttu ei muutuks tsiviilhagi suurus. Küll aga peaks kannatanu tegema veel kord lisakulutusi kohtusse pöördumisel, mis tekitab olukorra, et kannatanu, selleks, et tõestada, et ta on kannatanu, peab kulutama raha ja aega ja kannatama sisuliselt kaks korda. Kohus asub seisukohale, et see ei saa olla õigusemõistmise eesmärk. A.K esitas tsiviilhagi 200 krooni nõudes ja nõue sisaldas endas registreerimismärkide hinda. Kohtuistungil teatas kannatanu, et ta sai registreerimismärgid politseist tagasi ning varaline kahju puudub, mistõttu loobus ka tsiviilhagist kohtuistungil. Seetõttu, tsiviilhagi aluse äralangemisel leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi eranditult vangistus kuni 5 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat juba 4 korda varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud. Viimase karistuse kandmiselt vabanes ta 05.12.2005 ja uue kuriteo katse pani ta kriminaaltoimiku andmetel toime juba 2 päeva möödudes. Vaatamata kinnipidamisele jätkas ta uute varavastaste kuritegude toimepanemist ning ka pärast järjekordset kinnipidamist pani ta toime veel kaks varavastast kuritegu, tekitades taas varalist kahju. Seejuures süüdistatakse teda samalaadsete kuritegude toimepanemises, milliste eest teda juba on korduvalt karistatud. Seega ei ole varasemad karistused sundinud teda loobuma uute kuritegude toimepanemisest. Taolised isikuandmed viitavad ilmselgelt asjaolule, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning jätkab vabadusse pääsedes uute varavastaste kuritegude toimepanemist, mida ta aastate jooksul juba korduvalt ja järjekindlalt on suutnud tõestada. Süüdistatava käitumine kuritegude toimepanemisel näitab ilmselgelt üleolevat ja ükskõikset suhtumist kõrvaliste isikute omandisse ja ka suhteliselt väheväärtusliku vara varastamiseks ei pea ta paljuks selle vara juurde pääsemiseks tekitada oluliselt suuremat varalist kahju kui seda on varastatav eseme enese väärtus. Seetõttu arvestades süüdistatava isikuandmeid, toimepandud kuritegude iseloomu ja eesmärki ning tekitatud varalist kahju, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb määrata karistus, mis ei ole alammäära lähedane, vaid pigem lähedane ettenähtud sanktsiooni keskmisele määrale, kuivõrd juba kahe päeva möödudes eelmise karistuse kandmiselt peeti ta kinni uue varavastase kuriteo toimepanemiselt. Märt Toming kohtunik 6