lg 2 p 1, 4, § 266 lg 2 p 1, 3, § 199 lg 2 p 4, 7, § 200 lg 2 p 4, § 141 lg 1- § 25 lg 2 järgi ja B.V süüdistusasi
lg 2 p 1, 4, § 266 lg 2 p 1, 3, § 199 lg 2 p 4, 7 järgi Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Jüri Sersant – elukoht *, käesoleval ajal viibib vahistatuna Tallinna Vanglas, isikukood *, * kodanik, haridust *, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel varem viiel korral kriminaalkorras karistatud: 1) 02.11.1998 Harju Maakohtu poolt KrK § 197 lg 1 järgi rahatrahviga 1800 krooni, mis asendati 23.01.2003 Harju Maakohtu määrusega 16 päeva vangistusega, 2) 01.11.1999 Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi vabadusekaotusega 4 kuud katseajaga 1 aasta, 3)14.03.2000 Lääne Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2,3 järgi vabadusekaotusega 2 aastat 9 kuud, 4) 22.06.2002 Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi vabadusekaotusega 4 kuud, vabanes pärast karistuse ärakandmist 22.03.2002 Tallinna Vanglast, 5) 06.10.2004 Lääne Maakohtu poolt
, § 266 lg 2 p 1,3, § 214 lg 2 p 1,4, § 199 lg 2 p 4,8 alusel vangistusega 4 aastat, millest kohe kuulus kandmisele vangistus 8 kuud ning tingimisi vabastati 3 aasta ja 4 kuu vangistuse kandmisest kaheaastase katseajaga, väärteokorras karistatud neljal korral, Jüri Sersant peeti kahtlustatavana kinni 07.04.2005 ja 08.04.2005 on tema suhtes kohaldatud tõkend- 2 vahistamine. B.V – elukoht *, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas isikukood *, *, haridust *, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel ühel korral kriminaalkorras karistatud: 1) 06.10.2004 Lääne Maakohtu poolt
lg 2 p 3, § 214 lg 2 p 4, § 263 p 1,2,4 alusel vangistusega 1 aasta tingimisi 18-kuulise katseajaga, B.V peeti kahtlustatavana kinni 05.01.2005 ning tema suhtes on kohaldatud 07.01.2005 tõkend- vahistamine. Kaitsjad Jüri Sersant kaitsja advokaat Ruth Sild, B.V kaitsja advokaat Aurelia Koitver RESOLUTSIOON 1.Süüdi mõista Jüri Sersant
Süüdi mõista J.Sersant
Süüdi mõista Jüri Sersant
Süüdi mõista Jüri Sersant
Süüdi mõista Jüri Sersant
lg 2 p 1, 4 järgi ja karistada teda vangistusega 5 (viis) aastat.
lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga ning kandmisele kuuluvaks karistuseks määrata vangistus 5 (viis) aastat.
lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud 5 aastast vangistust Lääne Maakohtu 06.10.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 3 (kolme) aasta ja 4 (nelja) kuu vangistuse võrra ning kandmisele kuulub vangistus 8 (kaheksa) aastat 4 (neli) kuud. 3. Karistuse vangistus kandmise alguseks Jüri Sersant osas lugeda 07.aprill 2005. 4. Jüri Sersant suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata. 5. Süüdi mõista B.V
lg 2 p 1, 3 järgi ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) kuud Süüdi mõista B.V
Süüdi mõista B.V
lg 2 p 1, 4 järgi ja karistada teda vangistusega 4 (neli) aastat.
lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga ning kandmisele kuuluvaks karistuseks määrata vangistus 4 (neli) aastat.
lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud 4 aastast vangistust Lääne Maakohtu 06.10.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 1 (ühe) aasta vangistuse võrra ning kandmisele kuulub vangistus 5 (viis) aastat.
B.V süüdistatakse selles, et tema olles varem omavolilise sissetungi toime pannud isik, tungis grupis koos Jüri Sersanti ja Raivo Põdraga 12.detsembril 2004.a ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt * asuvasse Miralda Kunglale kuuluvasse korterisse. Sellise tegevusega pani B.V varem omavolilise sisetungi toime pannud isikuna toime grupi poolt omavolilise sissetungimise võõrasse ruumi, s.o
Jüri Sersanti süüdistatakse selles, et tema, olles varem Jaanus Alasi suhtes pannud toime väljapressimise, nõudis 12.12.2004.a * grupis B.V-ga Jaanus Alasilt 4000.-krooni suuruse rahasumma üleandmist selle eest, et viimane oli nende vastu eelmise kriminaalasja arutamisel ütlusi andnud, kasutades Jaanus Alasi suhtes vägivalda, mis seisnes selles, et B.V ähvardas lõigata läbi Jaanus Alasi kõri, tõmbas puruks Jaanus Alasil jalas olnud kannatanu jaoks väärtusetute viigipükste luku ja lõi Jaanus Alasit mitmel korral käe ja jalaga näo ja keha piirkonda, mille tagajärjel tekitas kannatanule mitteeluohtliku lühiajalise tervisekahjustuse – parempoolse põse ja 4 lõua turse ning millise tegevuse tagajärjel andis Jaanus Alasi jätkuvat vägivalda kartes 16.12.2004 a Jüri Sersantile viimase nõudel üle 250.-krooni. Sellise tegevusega Jüri Sersant isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, nõudes grupi poolt vägivalda kasutades varalise kasu üleandmist, pani toime väljapressimise, s.o
B.V `i süüdistatakse selles, et tema, olles varem Jaanus Alasi suhtes pannud toime väljapressimise, nõudis 12.12.2004.a * grupis Jüri Sersantiga Jaanus Alasilt 4000.-krooni suuruse rahasumma üleandmist selle eest, et viimane oli nende vastu eelmise kriminaalasja arutamisel ütlusi andnud, kasutades Jaanus Alasi suhtes vägivalda, mis seisnes selles, et B.V ähvardas lõigata läbi Jaanus Alasi kõri, tõmbas puruks Jaanus Alasil jalas olnud kannatanu jaoks väärtusetute viigipükste luku ja lõi Jaanus Alasit mitmel korral käe ja jalaga näo ja keha piirkonda, mille tagajärjel tekitas kannatanule mitteeluohtliku lühiajalise tervisekahjustuse – parempoolse põse ja lõua turse ning millise tegevuse tagajärjel andis Jaanus Alasi jätkuvat vägivalda kartes 16.12.2004 a Jüri Sersantile viimase nõudel üle 250.-krooni. Sellise tegevusega B.V isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, nõudes grupi poolt vägivalda kasutades varalise kasu üleandmist, pani toime väljapressimise, s.o
Tl 282-283 on Lääne Ringkonnaprokuratuuri määrus kriminaalmenetluse osalise lõpetamise kohta, millega on lõpetatud kriminaalmenetlus Raivo Põder suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Tl 291-292 on ettekanne kriminaalhoolduse lõpetamise kohta, mille kohaselt on Raivo Põder suhtes kriminaalhooldus lõpetatud, kuna ta on temale määratud 20 tundi üldkasulikku tööd teostanud. Vastavalt kuriteokaebuse protokollile /tl 45-46 / on J.Alasi 23.12.2004 politseile avaldanud, et 810.12.2004 tulid Tallinna mnt 2a-10 J.Sersant ja B.V. J.Sersant nõudis temalt raha 4000 krooni põhjendusega, et J.Alasi olevat ta vanglasse saatnud. Sealsamas lõi B.V J.Sersant õhutamisel teda mitmel korral käe ja jalaga näo ja keha piirkonda, nõudes raha, mis ta on J.Sersant`ile võlgu. 16.12.2004 andis J.Alasi Lihulas Juka poe juures J.Sersant´ile üle sularaha 250 krooni, kartes vastasel juhul J.Sersant poolset vägivalda. Kannatanu Miralda Kungla andis kohtus ütlusi, et oli kodus, J.Alasi oli tema juures. Jõid kohvi, ajasid juttu, tegid suitsu. Oli õhtu, juba pime, kui J.Sersant, B.V ja R.Põder tema juurde tulid – kõik olid kõvasti purjus. Tulid sisse, ei tea, kas nad koputasid, sest raadio mängis. Uks lukus ei olnud. Palus neil koheselt lahkuda, kuid kõik kolm istusid laua juurde maha. Ei tahtnud, et nad tema juurde tulevad, B.V ja R.Põder ei olnud enne tema juures üldse käinud, J.Sersant on ennem elanud temaga ühes majas ja on teinekord käinud midagi küsimas, kui vaja. See, et nad tulid, häiris teda väga, sest nad olid purjus. Arvab, et tulid sellepärast, et Jaanus elab tema juures. J.Sersant hakkas J.Alasi käest 4000 krooni nõudma, sest väitis, et ta istus J.Alasi pärast kinni. Nõudis seda raha kui kahjutasu. Vaidles ka ise J.Sersantiga sel teemal ja kindlasti ei olnud see 4000 krooni jutuks kui vangi ülalpidamiskulu, vaid see oli summa, mida J.Sersant J.Alasilt nõudis. B.V kordas J.Sersantile järgi, et J. Alasi peab raha maksma. Läks endast välja ja palus neil lahkuda. Ei lahkunud. Natukese aja pärast ütles J.Sersant B.V-le, et minge rääkige tagatoas. J.Alasi ja B.V läksid tagatuppa, ka R.Põder käis seal. Tagatoast midagi ei kostnud, sest pikk koridor on vahel. Läks taha tuppa vaatama, nad olid pimedas toas ja siis tulid kööki tagasi. Palus neil veelkord lahkuda, muidu lubas politseisse helistada. Olid veel seal ja siis läksid. Enne välja minemist nõudis J.Sersant J.Alasi käest veel 250 krooni. Märkas kohe, et J.Alasi püksid olid eest luku juurest katki kui ta tagatoast tuli, hommikul märkas, et J.Alasi põsk oli paistes. 5 Mingid päevad hiljem võttis J.Alasi oma pangakaardilt raha, ostis kõnekaardi ja ütles, et J.Sersant oli passinud Juka poe juures ja tahtis 250 krooni, J.Alasi kartis J.Sersanti. Kannatanu Jaanus Alasi andis kohtus alljärgnevaid ütlusi: Oli M.Kungla juures, kui J.Sersant, B.V ja R.Põder tulid sinna, korra kobistasid ukse taga, seda ei saa koputamiseks nimetada. Tema teada lubas M.Kungla nad sisse. J.Sersant küsis temalt iga kinni istutud kuu eest 500 krooni, oli kinni istunud 8 kuud, kokku 4000 krooni, kohe kui välja sai, hakkas nõudma. Raha nõudmine oli *, kui kolmekesi J.Sersant, R.Põder ja B.V tulid, tahtsid 4000 krooni. Peeter tegeles temaga, Raivo vaatas ringi ja Jüri käis edasitagasi. Peeter väänas ta käsi tagatoas, sõimas kitseks, lõi põse paiste. Lõi jalaga vastu pead, kõhtu puksis kogu aeg rusikaga. Püksid rebis käega katki. Peeter nõudis raha, Jüri juhendas, mida teha, millal väänata, mida küsida. Peksmine kestis kaua. Raivo rahustas Peetri maha kui asi hulluks läks. Nuga käes ei olnud Peetril kui peksis, ei võtnud seda tõsiselt kui Peeter ütles, et tahab kõri läbi lõigata. Tundis hirmu kui Peeter peksis teda. B.V-ga on korra juttu olnud ka sellest, et ta peaks P.Kruusimägile raha ära maksma. Raha küsimine käis nii, et J.Sersant käis peale, et maksaks talle raha, iga nädal paar päeva küsis. Raha maksis hiljem peale peksmist J.Sersant`ile Tallinna mnt tänava peal. Lõpuks jäi summa 250 krooni peale. Oli just oma pangaarvelt raha võtnud kaardiga, ostis telefoni stardipaketi ja poest midagi. Raha oli taskus kui J.Sersantiga kokku sai. Maksis raha 250 krooni, sest J.Sersant tahtis, kartis, sest J.Sersant oli alkoholi tarvitanud. J.Sersant lasi ise summat allapoole. Kartis, et muidu tuleb peksma jälle. Hiljem hakkas ta J.Sersant`i majast eemale hoidma. Kui J.Sersant oli kaine, siis ei kartnud teda. Lootis, et varsti ei küsi raha enam üldse. J.Sersantiga on juttu olnud, et J.Sersant kaitseks teda alevi poiste eest, kes tead kiusavad. Tunnistaja Virge Palusalu andis kohtus ütlusi, et tema sai teada J.Alasilt raha väljapressimisest M.Kungla käest, kes talle helistas. Summat täpselt ei mäleta, kas 150 või 180 krooni. Alasi rääkis ise tunnistajale, et J.Sersant oli Juka poe juures vastu tulnud ja raha küsinud, J.Alasi kardab J.Sersanti. Kuna J.Alasi pangakaart on tema käes, siis teab, et samal päeval s.o .16. detsembril, vahetult enne väljapressimist võttis J.Alasi 500 krooni oma pangaarvelt välja. J.Alasil oli sel päeval ka sinikas, põsk oli paistes, kuna ta midagi ei rääkinud, ei küsinud ka tunnistaja selle kohta midagi. Tunnistaja Raivo Põder andis kohtuistungil ütlusi, et 12.12.2004 jõid koos B.V ja J.Sersantiga ja läksid siis M.Kunglale külla. Ei mäleta, kuidas sisse said, aga igatahes sees nad olid ja vaatasid telekat. Kohe lahkuda ei palutud, umbes poole tunni pärast paluti ära minna. M.Kungla juures olid köögis ja vaatas telekat. J.Sersant oli kogu aeg köögis, J.Alasi ja B.V käisid teises toas, kus oli valjult rääkimine, Peeter küsis J.Alasilt raha, mida J.Alasi pidi J.Sersantile võlgu olema. Kohtuistungil ei mäletanud enam asjaolusid täpselt, kuid tunnistas, et kui politseis üle kuulati, siis rääkis seda, mida mäletas. Kohus avaldas kohtuistungil prokuröri taotlusel tl 56-57, mille kohaselt tunnistaja R.Põder on andnud ütlusi, et ühel hetkel avastasin, et Jaanus ja Peeter olid kadunud. Tagatoast oli kuulda B.V karjumist- teemal kellegi ülesandmine ja rahaline võlg. Sain aru, et Alasi on Sersantile raha võlgu. Käisin tagatoas uurimas mis toimub. Nägin, et Jaanus ja Peeter olid voodil, Peeter Jaanuse peal ja väänas tema käsi. Seda ma ei näinud, et Peeter oleks Jaanust löönud. Tuba oli samuti valgustamata. Küsisin, et mis te jamate, Peeter vastas, et tahab võlga tagasi saada. Käisin tagatoas mitu korda. Ikka nägin sama pilti, et Peeter väänas Jaanust ja karjus. Tagatoas käis ka Jüri, kes vaatas pealt, kuidas Peeter Jaanust n.ö. „pookis“. Vahepeal tõmbas Peeter Jaanusel jope või pluusi üle pea nii, et pea oli kaetud. Jaanus minu arust appi ei hüüdnud, Peeter aga karjus kõvasti, et muudkui maksa ja maksa. Peter oli tugevalt purjus nagu ma isegi. 6 Tunnistaja Paul Kruusimägi andis kohtuistungil ütlusi, et on uurijale rääkinud, et tema pangakaart oli Jaanus Alasi käes, sest ta käis poest asju ja pangast raha toomas, kohe kaardi tagasi ei toonud. Andres Pärnpuule rääkis ka, et pangakaart oli Alasi käes. Rahaasjad said Alasiga korda nii, et elasid koos ja said asjad klaaritud. Väidab, et ei ole ei J.Sersant`ile ega B.V-le rääkinud, et raha ja kaart jäid J.Alasi kätte. Tunnistaja Andres Pärnpuu andis kohtus ütlusi, et tema teadis, et P.Kruusimägi pangakaart oli J.Alasi käes. Tunnistaja Jaan Sits andis kohtuistungil ütlusi, et J.Alasi on temale rääkinud, et mustlaspoisid (J.Sersant) on temalt raha nõudnud ja M.Kungla juures on ka J.Sersant käinud J.Alasilt raha nõudmas. Süüdistatav Jüri Sersant andis kohtus ütlusi, et vabanes vanglast 07.12.2004, läks koju Lihulasse, samal õhtul tuli J.Alasi tema juurest läbi, ajasid juttu, rääkis vanglaelust, et iga vangi söögi eest makstakse 4000 krooni kuus. 12.12.2004 istusid kolmekesi – tema, R.Põder ja B.V tema juures ja jõid õlut, läksid jalutama. Vaatasid, et M.Kunglal tuli põleb, otsustasid tema juurde minna. Läksid teisele korrusele, koputas uksele, katsus, uks oli kinni, lukus. Koputas uuesti, Miralda tuli uksele. Küsis kes on, ütles, et laseks sisse, joome kohvi, lähme ära. M.Kungla avas ukse ja lasi nad sisse. Istusid köögis, jõi kohvi, M.Kungla ütles, et oled ennegi siin käinud, tead kus kohvi on. M.Kungla oli üksi köögis, kui sisse läksid. Kui M.Kungla neil lahkuda palus, siis nad kohe ka ära läksid, kuskil poole tunni pärast. J.Alasi tuli mingi aja pärast teisest toast. Peeter läks koos Alasiga teise tuppa. Alasi käest raha ei küsinud, rääkis vaid, et vangi ülalpidamine maksab 4000 krooni. Teise tuppa läks alles siis, kui hakkas ära minema, teises toas oli kõik rahulik. Paul Kruusimägi rääkis talle, et Alasi võttis tema pangakaardi ja 50 krooni, ütles, et kui J.Alasit näed, ütle et ära tooks, rääkis sellest ka B.V-le. 16.12 tuli J.Alasi talle Juka poe juures vastu ja rääkis, et tal on abi vaja, toppis 250 krooni talle, et kaitseks teda Taku Kalle eest Süüdistatav B.V andis kohtus ütlusi, et 12.12.2004 olid kolmekesi kodus, jõid õlut ja läksid alevi peale. Jüri ütles, et Miraldal tuli põleb, lähme sinna, ehk pakub kohvi. Keegi koputas, kes eespool oli. Läks aega mööda ja Miralda hakkas läbi ukse juttu ajama, keeras ukse lahti ja lasi nad sisse. Kohe ei palunud Miralda neil lahkuda. Miralda juures läksid kööki ja istusid. 10 minuti pärast tuli J.Alasi köögi ukse peale. Tahtis J.Alasiga rääkida ja läksid taha tuppa. Tahtis J.Alasiga rääkida, et ta P.Kruusimägile raha ära maksaks. P.Kruusimägi oli sellest rääkinud J.Sersantiga nende akna all. Tahtis Pauli aidata. Rahulikult rääkisid juttu, mingit väänamist ja käänamist ei olnud. M.Kungla käis ka vahepeal Jaanuse käest suitsu küsimas. Vahepeal käis ka Raivo Põder ja kutsus teda õlut edasi jooma. Tuba oli pime ja siis kui sinna tuppa läksid, siis komistas ja kukkus Jaanuse otsa. Alasi kukkus omakorda. Andis J.Alasile käe ja aitas ta püsti. Jüri käis teises toas ainult teda ära kutsumas. J.Sersant Alasiga mingist rahast ei rääkinud. Alasil natuke hammas oli paistes. Kohtu seisukoht
lg 2 p 1 ja 3 näeb kuriteona ette valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi ebaseadusliku tungimise kui see on toime pandud grupi poolt ja vähemalt teist korda. Süüdistatavad J.Sersant ja B.V ei ole ennast selle kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. Kohtus on süüdistatavate, kannatanu M.Kungla, tunnistajate J.Alasi ja R.Põder ütlustega tõendamist leidnud, et 12.12.2004 läksid J.Sersant, B.V ja R.Põder M.Kungla elukohta - Lihulas Tallinna mnt 2a-13 asuvasse korterisse. Samuti on kõikide eelpoolloetletud ütlustega leidnud kinnitamist, et J.Sersant, B.V ja R.Põder olid purjus. M.Kungla kinnitab, et nad olid tugevasti purjus. J.Sersant ja B.V kinnitavad, et jõid enne M.Kungla juurde minemist õlut ja tunnistaja R.Põder väitis kohtuistungil, et ta nendest sündmustest suurt midagi ei mäleta, kuna oli nii purjus. 7 Kannatanu M.Kungla kinnitas kohtuistungil, et ta ei soovinud, et J.Sersant, B.V ja R.Põder talle sel päeval, väga tugevalt purjus olles, külla tulevad. M.Kungla on kinnitanud ja seda on öelnud ka B.V ja R.Põder ise, et nemad ei ole enne M.Kunglal külas käinud. M.Kungla ja ka J.Sersant kinnitasid, et J.Sersant on ennem M.Kunglal külas käinud. M.Kungla ütluste kohaselt oli see toimunud sel ajal, kui nad ühes majas elasid ja kui J.Sersant`il midagi vaja läks, siis ta alati tuli kaine peaga, koputas ja uksevahel olles küsis, mis vaja. M.Kungla kinnitas, et süüdistatavad tulid ise sisse, tema ust ei avanud, istusid samal ajal J.Alasiga köögis ja ajasid juttu. Ei oska öelda, kas koputati, sest raadio mängis. J.Alasi andis ütlusi, et kobistati eeskojas, aga seda ei saa koputamiseks nimetada. Süüdistatavad kinnitavad, et koputasid ja M.Kungla lasi nad ise sisse, tegi neile uske lahti. R.Põder sisse minemise momenti ei mäleta, mäletab, et ükskord nad seal sees olid. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei oma tähtsust see, kas süüdistatavad koputasid, vaid asjaolu, et nad sisenesid M.Kungla korterisse, kust neid koheselt lahkuda paluti. M.Kungla kinnitas, et kuna tema juurde tulnud isikud olid purjus, siis nende tema korterisse tulemine häiris teda väga ja ta palus neil koheselt lahkuda. Süüdistatavad kinnitavad, et kohe neil lahkuda ei palutud, vaid kui hiljem paluti, siis nad ka ära läksid. Kohus leiab, et käesoleval juhul on usaldusväärsed kannatanu M.Kungla ütlused. M.Kungla ütlused teeb usaldusväärseks asjaolu, et tema ütlused on tõendamist leidnud objektiivsete asjaoludega M.Kunglale ei meeldinud nende kolme isiku küllatulek, kuna nad kõik olid purjus. M.Kungla ütlused on seotud sündmuse tehioludega ja süüdistatavate seisundiga. Samas ei olnud kaks neist – B.V ja R.Põder ka enne M.Kungla juures käinud. Süüdistatavate ja R.Põdra tuppa sisenemine häiris M.Kunglat väga sügavalt. M.Kungla oli selle korteri perenaine ja kui tema palus koheselt J.Sersant`il B.V ja R.Põdral lahkuda, siis kohus leiab, et kuna isikud koheselt ei lahkunud, on see omavoliline ebaseaduslik sissetung, sest korteriperenaise luba sisenemiseks neil ei olnud, vastupidi, neil paluti lahkuda. Kohus loeb, et J.Alasi arvamus, et M.Kungla elab üksi ja ootab kogu aeg külalisi, ei saa käesoleval juhul olla süüdistatavate tegu õigustavaks asjaoluks, sest käesoleval juhul on käsitlusel üks konkreetne episood ja korteriperenaine on selgelt väljendanud, et tema süüdistavate ja R.Põdra sisenemist oma korterisse sel päeval ei soovinud ja palus neil koheselt lahkuda, mida aga isikud ei teinud. Kohus leiab, et süüdistavate ütlused ei ole usaldusväärsed ja on antud enda õigustamiseks, et pääseda vastutusest toimepandud kuriteo eest. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa tõendina arvestada R.Põdra suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise määrust. Kohus kuulas R.Põdra vahetult kohtuistungil tunnistajana üle. See on otsene tõendiallikas ja kohus leiab, et asjaolu, et R.Põder suhtes on menetlus lõpetatud ja menetluse lõpetamine eeldab, et isik end süüdi tunnistab, ei saa olla tõendiks teiste isikute poolt selle teo toimepanemise kohta. Kohus leiab, et kuna käesoleval juhul oli võimalik vahetu tõendi allikas kohtus üle kuulata, siis menetluse lõpetamise määrust, kui kaudset tõendi allikat kasutada ei saa. Hinnanud kõiki eelpoolkirjeldatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et J.Sersant ja B.V poolt M.Kungla korterisse asukohaga * omavoliline sissetung grupi poolt on tõendamist leidnud, sest nad sisenesid korterisse M.Kungla tahte vastaselt. Kohus leiab, et süüdistavad panid selle teo toime tahtlikult, sest hoolimata sellest, et neil paluti koheselt lahkuda, nad seda ei teinud, kuigi korteriperenaine väljendas selgesti, et nad ei ole selles korteris oodatud külalised. Hoolimata perenaise keelust istusid nad köögilaua taha ja hakkasid, kes telekat vaatama, kes kohvi jooma. Tahtlust näitab ka see, et kuigi M.Kungla palus neil korduvalt lahkuda, ei lahkunud nad korterist enne kui M.Kungla lubas politsei kutsuda. Kohus leiab, et asjaolu, et nad M.Kungla juures televiisorit vaatasid ja J.Sersant ka kohvi jõi, ei välista omavolilist sissetungi, sest kohus möönab, et M.Kunglal ei oleks kuidagi olnud võimalik süüdistatavaid ja R.Põtra füüsilise jõuga oma korterist välja ajada. Alles siis, kui M.Kungla lubas politsei kutsuda, lahkusid nad korterist. 8 J.Sersant ja B.V on isikuteks, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi, s.o .
järgi kvalifitseeritava kuriteo, nad on selle eest Lääne Maakohtu 06.10.2004 otsusega süüdi mõistetud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.
lg 2 p 1, 4 näeb kuritoena ette varalise kasu üleandmise nõudmise, kui …on kasutatud vägivalda isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, varguse, röövimise või kelmuse ja kui see tegu on toime pandud grupi poolt. Eelpoolkirjeldatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et J.Sersant ja B.V ütlusi selle sündmuse kohta ei saa pidada usaldusväärseks, need ei haaku teiste kogutud tõenditega. Kõik osapooled kinnitavad, et sel kuupäeval M.Kungla korteris oli juttu 4000 kroonist. B.V ja J.Sersant kinnitavad, et see oli vaid jutt sellest, kui palju vangi ülalpidamine vanglas maksma läheb. J.Alasi ja M.Kungla aga kinnitavad kindlalt, et J.Sersant nõudis seda raha J.Alasilt valurahana selle eest, et J.Alasi oli tema vastu eelmine kord tunnistanud kohtus ja J.Sersant oli vanglas istunud. Raha nõuti J.Alasi arusaamise järgi 500 krooni iga kuu eest, mis J.Sersant oli vanglas viibinud, kokku 4000 krooni 8 kuu eest. Tl 157-158 on Lääne Maakohtu otsus 06.10.2004, mille kohaselt J.Sersant pidi reaalselt vangistusest ära kandma 8 kuud ja J.Alasi oli selles kriminaalasjas kannatanuks. Ka M.Kungla kinnitas kohtuistungil, et kuna tema ise ka J.Sersantiga selle 4000 krooni teemal vaidles, siis teab kindlalt, et juttu ei olnud mingist vangi ülalpidamiskulust, vaid see 4000 krooni oli just see summa, mida J.Sersant J.Alasi käest koheselt peale köögilaua taha istumist kahjutasuna nõudma hakkas. M.Kungla ütluste kohaselt B.V kordas J.Sersantile sealsamas köögis järgi, et J.Aalsi peab selle raha ära maksma. Kohus loeb, et tähtsust ei oma asjaolu, et raha nõudmine käis tavalise häälega, vaid oluline on see, et nii osapool, kellelt raha nõuti s.o. J.Alasi kui ka juures viibiv M.Kungla said aru, et see nõudmine oli tõsine ja konkreetne. M.Kungla on tunnistanud, et natukese aja pärast ütles J.Sersant B.V-le, et minge rääkige tagatoas. J.Alasi ja B.V läksid tagatuppa. J.Alasi ja R.Põder ütlused kattuvad, et tagatoas olid Peeter ja Jaanus voodi peal ja B.V nõudis J.Alasi käest raha ja samal ajal kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda. R.Põder nimetas seda pookimiseks, mis kestis pikka aega, tuba oli valgustamata. J.Alasi ütluste kohaselt väänas B.V ta käsi, poksis kätega kõhtu ja peksis jalgadega. Nii J.Alasi kui R.Põder kinnitasid, et tagatoas käis ka J.Sersant. Ka J.Sersant on ise ütlusi andnud, et käis tagatoas siis kui hakkasid ära minema. J.Alasi ütluste kohaselt juhendas J.Sersant B.V, mida ja kuidas väänata. R.Põder tunnistas, et B.V tagatoas füüsilist vägivalda kasutades ütles muudkui valjusti, et maksa ja maksa ja ta sai aru, et J.Alasi on J.Sersantile raha võlgu ja B.V seda raha nõudis. Sama kinnitab ka kannatanu. Kohus leiab, et B.V versioon, et tagatoas ta rääkis J.Alasiga P.Kruusimägi pangakaardist ja ei mingist muust rahast, kuna tahtis P.Kruusimägi aidata, ei vasta tõele. P.Kruusimägi kinnitas kohtus, et tema ei ole ei B.V-le ega J.Sersantile rääkinud, et tema pangakaart J.Alasi käes oli ja tema ei ole nendelt mingit abi palunud. Samuti ei loe kohus usaldusväärseks B.V ütlusi, et taha tuppa minnes ta komistas ja kukkus J.Alasile otsa ja sellest võisid olla hiljem nähtavad tagajärjed. Kohus leiab, et B.V selline versioon tagatoa sündmustest on kokku sobitatud tegelikult asetleidnud sündmustega ja ütlused on antud enda õigustamiseks. Kohus leiab, et süüdistust tuleb vähendada osas, mis seisnes selles, et B.V ähvardas läbi lõigata J.Alasi kõri. Kohus leiab, et kohtulikul uurimisel on kinnitust leidnud kannatanu J.Alasi ütlustega, et selline ütlemine võis küll olla, kuid tema ei võtnud seda tõsiselt. Kannatanu J.Alasi ei uskunud sellise ähvarduse elluviimist. Ähvardamise puhul on aga oluline just see, kas kannatanu peab seda ähvardust tõsiseks. M.Kungla ja J.Alasi on kinnitanud, et peale tagatoast tulemist olid J.Alasil püksid katki. Samuti on J.Alasi kinnitanud, et tal oli peksmisest põsk paistes ja ka M.Kungla kinnitas, et järgmisel hommikul 9 märkas, et J.Alasi põsk oli paistes. Ka tunnistaja V.Palusalu nägi peale sündmust, et J.Alasi põsk oli paistes. Tõendamist on leidnud ka, et 16.12.2004 andis J.Alasi J.Sersantile Juka poe juures 250 krooni, kuna kartis vastasel juhul vägivalla jätkumist. J.Sersant annab ütlusi, et J.Alasi andis talle raha ise vabatahtlikult, kuna J.Alasi tahtis, et ta J.Alasit kaitseks teiste eest, kes teda kiusavad. Kohus leiab, et selline versioon on J.Sersant poolt välja mõeldud selleks, et pääseda vastutusest. J.Alasi on andnud ütlusi, et maksis selle raha, sest J.Sersant nõudis talt seda ja kartis J. Sersanti. J.Alasi ütles, et J.Sersant ise pakkus sellise summa välja ja kuna rahaküsimised J.Sersant poolt läksid järjest väiksemaks, siis maksiski 250 krooni, lootes, et siis nõudmine lõpeb. Tunnistaja M.Kungla on kinnitanud, et kui J.Sersant , B.V ja R.Põder tema juurest lahkusid, siis enne väljumist nõudis J.Sersant J.Alasi käest 250 krooni maksmist. Tunnistaja M.Kungla ja V.Palusalu andsid ütlusi, et teavad J.Alasi käest, et ka Juka poes oli raha nõudjaks just J.Sersant, mitte J.Alasi ei andnud raha vabatahtlikult. Tunnistajate ütluste kohaselt andis J.Alasi J.Sersantile raha Juka poe juures, sest ta kartis J.Sersanti. Seega kohus leiab, et J.Sersanti ja J.Alasi vahel võis mingil ajal juttu olla J.Alasi kaitsmisest kellegi eest, kuid 250 krooni üleandmine J.Alasi poolt Juka poe juures 16.12.2005 oli tingitud just nimelt eelnevast raha nõudmisest J.Sersant poolt koos vägivalla kasutamisega 12.12.2004 ja sellest, et J.Alasi kartis, et muidu võib jälle peksa saada. Kohus leiab, et eelpoolkirjeldatud tõendid tõendavad, et J.Sersant ja B.V panid 12.12.2004 M.Kungla korteris * J.Alasi suhtes toime väljapressimise. Väljapressimine on toime pandud grupis, sest B.V ja J.Sersant tegutsesid koos, ühise eesmärgi nimel ja kooskõlastatult. J.Sersant alustas raha nõudmisega J.Alasilt, mida kordas järgi ka B.V. Seejärel saatis J.Sersant B.V koos J.Alasiga teise tuppa, kus toimus B.V pool samaaegselt füüsilise vägivalla kasutamine (mille tagajärjel J.Alasile tekitati lühiajaline tervisekahjustus ja B.V lõhkus J.Aalsi püksiluku) ja raha nõudmine. J.Sersant käis ka ise tagatoas ja juhendas B.V. Kuigi J.Sersant ise J.Alasi suhtes vägivalda ei kasutanud, saab väita, et just tema oli see, kes saatis B.V taha tuppa koos J.Alasiga ja kes nõudmise kinnitamiseks õpetas B.V kuidas J.Alasi kallal füüsilist vägivalda tarvitada. Liitsüütegude puhul, milleks on ka väljapressimine, on kaastäideviimisega tegemist juhul, kui kaastäideviijad koos täidavad vastava süüteo koosseisu. Väljapressimise objektiivne koosseis seisneb varalise kasu üleandmise nõudmises, millega kaasnes käesoleval juhul vägivalla kasutamine. Seega leiab kohus, et B.V ja J.Sersant panid väljapressimise ühiselt ja kooskõlastatult toime selliselt, et J.Sersant esitas raha nõudmise ja B.V J.Sersant juhiseid täites jätkas raha nõudmist kasutades füüsilist vägivalda. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Seega leiab kohus, et
lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine J.Sersant ja B.V poolt on tõendamist leidnud, kuid vähendada tuleb B.V osas süüdistuse mahtu ja süüdistusest tuleb välja jätta P.Aivert ähvardus läbi lõigata J.Alasi kõri. II Jüri Sersanti süüdistatakse selles, et tema, olles varem varguse toime pannud isik, võttis 02.01.2005 a kella 23.00 ajal * asuvast Paul Kruusimägi elukohast grupis B.V-ga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Paul Kruusimägile kuuluvad alumiiniumist piimanõu väärtusega 200.-krooni, roostevabast terasest õlleankru väärtusega 1000.-krooni ja alumiiniumist pesukausi väärtusega 50.-krooni, mille viis oma elukohta, tekitades vargusega Paul Kruusimägile varalise kahju 1250.-krooni suuruses summas. Sellise tegevusega pani Jüri Sersant varem varguse toime pannud isikutena, toime grupi poolt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse ehk
B.V süüdistatakse selles, et tema, olles varem varguse toime pannud isik, võttis 02.01.2005 a kella 23.00 ajal * asuvast Paul Kruusimägi elukohast grupis Jüri Sersantiga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Paul Kruusimägile kuuluvad alumiiniumist 10 piimanõu väärtusega 200.-krooni, roostevabast terasest õlleankru väärtusega 1000.-krooni ja alumiiniumist pesukausi väärtusega 50.-krooni, mille viis oma elukohta, tekitades vargusega Paul Kruusimägile varalise kahju 1250.-krooni suuruses summas. Sellise tegevusega pani B.V varem varguse toime pannud isikutena, toime grupi poolt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse ehk
Sündmuskoha vaatlusprotokolli /tl 3-12/ kohaselt asub sündmuskoht *. Maja on ühekorruseline, ärklikorrusega pruuni värvi puidust elumaja. Majja sissepääs asub hoovipoolsel majaküljel, kuhu pääseb tänavalt vaadates maja vasakpoolse otsa juurest möödudes. Maja välisuks on puidust, rohelist värvi. Välisuksest mööda kivitreppi asub otse korteriuks. Korteriuks ei ole lukustatav. Järgmises ruumis on otse ees vasakul puuküttega pliit, paremale jääb uks. Eluruumis asub toa keskel tagaosaga ukse poole suur riidekapp. Riidekapi ja ukse vahele jääval osal asuvad tugitool, kanistrid, kilekotid ja erinevat taarat. Kapi taga akna all asub söögilaud ja voodi. Voodi juurest ei ole toaust näha. Kannatanu Paul Kruusimägi andis kohtus ütlusi, et 2005.aastal varastati temalt alumiiniumist pesukauss, mille hinda ei tea, piimanõu väärtusega 40 krooni ja õlleankur väärtusega 1000 krooni. Varastatud asjad tõi politsei tagasi. Sel õhtul, ta oli juba voodis, tuli J.Sersant tema juurde. J.Sersant istus voodi äärele, tuli juttu ajama. Samal ajal kuulis kapi tagant kolinat, kedagi ei näinud, politseis sai teada, et see oli B.V. Kui kolin oli, siis J.Sersant arvas, et ju kassid kolistavad, kuid ta ütles, et tal ei ole kasse. Ei kahtlustanud midagi, kuid kohe, kui J.Sersant oli ära läinud, märkas, mis asjad kadunud on. Tunnistaja Mati Põldäär andis kohtus ütlusi, et J.Sersant tuli tema käest raha laenama, niisama anda ei tahtnud, siis J.Sersant pakkus õlleankrut müügiks. Tõid koos B.V-ga oma korterist õlleankru roostevabast terasest ja alumiiniumist nõu. Andis nende asjade eest vanaraua hinna 100 krooni. Andis asjad politseile ja J.Sersant andis talle 100 krooni tagasi. Läbiotsimisprotokolli /tl 22-23/ kohaselt on J.Sersant avaldanud, et otsitavad esemed asuvad Lihulas Tallinna mnt 47 Mati Põldääre kuuris. Vastavalt esemete vabatahtliku üleandmise aktile /tl 26/ on Mati Põldäär politseile üle andnud õlleankru, alumiiniumist pesukausi, alumiiniumist piimanõu. Vastavalt asitõendi vaatlusprotokollile koos fototabelitega /tl 27-31/ on asitõenditena vaadeldud halli värvi metallist vedeliku mahutit – piimanõu, halli värvi metallist kaussi ja kolmel jalal metallist õlleankrut. Nimetatud asitõendid on vastavalt tl 41 olevale allkirjale tagastatud Paul Kruusimägile. B.V andis kohtus ütlusi, et varguse toimepanemist hästi ei mäleta, oli joobes. Kell võis olla 22-22.30, väljas oli pime. Varastas * majast üksinda mingid metallist asjad, need mis süüdistuses kirjas – piimanõu, õlleankru ja pesukausi. Tuli õe juurest koos J.Sersant`iga. Suitsud said otsa ja Jüril tuli mõte minna suitsu küsima. Jäi Jürit välja ootama. Asjad võttis ees koridorist. Kruusimägi teda ei näinud, uksed olid lahti. Käis sees kaks korda. Asjad viis majast 10 meetri kaugusele. Jüri ei teadnud sellest midagi. Jüri tuli 5 minuti pärast, ütles Jürile, et siin vedeleb metalli, aita ära viia. Võtsid asjad näpu vahele, Jüri aitas ka tassida. Asjad viisid enda juurde puukuuri. Asjad võttis M.Põldäär enda kätte, sest tahtsid tema käest laenu saada. Hiljem politsei viis asjad Kruusimäele tagasi ja Jüri andis Põldäärele raha ka tagasi. Jüri Sersant andis kohtus ütlusi, et käisid Peetriga õe juures, Kruusimäe maja jäi tee peale, läks suitsu küsima. Paul pakkus suitsu ja ajasid juttu. Vahepeal käis kolin, mõtles, et kassid kolistavad, Kruusimägi ütles, et ei tohiks ühtegi kassi olla. Küsis paar suitsu kaasa ja läks ära. Peeter ootas väljas, metallist asjad olid ka seal majast eemal, Peeter ütles, et need vedelevad seal ammu ja viime ära. Maja ümbrus oli räämas, vedeleb igasugust kila-kola. Maja juurde on vaba juurdepääs. Võtsid asjad kaasa ja panid kodus kuuri alla. Järgmisel hommikul oli rahapuudus ja läks M.Põldäär juurde raha küsima, viisid õlleankru, pesukausi ja piimanõu laenu katteks ja said selle eest 100 krooni. Paar 11 päeva hiljem tuli politsei ja küsis, kus on varastatud asjad, läksid M.Põldäär juurde, teda polnud kodus. Hiljem M.Põldäär tõi asjad politseisse, maksis Põldäärele raha tagasi ja politsei viis asjad Kruusimägile. Kohus leiab, et tunnistaja J.Alasi kohtuistungil antud ütlused selles episoodis ei ole käesoleval juhul tõendiks KrMS § 68 lg 5 alusel, sest J.Alasi on tema poolt kohtuistungil räägitud asjaoludest teadlikuks saanud P.Kruusimägi vahendusel ja kohus kuulas kohtuistungil üle ka P.Kruusimägi, kes on vahetu tõendi allikas. Kohtus J.Sersant end süüdi ei tunnistanud, B.V tunnistas kohtus, et tema pani selle varguse toime üksinda. B.V ja J.Sersant ütlustega on tõendamist leidnud, et J.Sersant ja B.V 02.01.2005 õhtusel ajal tulid oma õe juurest ja P.Kruusimägi elukoht jäi neile teele. J.Sersant läks majja sisse P.Kruusimägi juurde. Seda, et J.Sersant tuli sel õhtul tema juurde, on kinnitanud ka P.Kruusimägi. Ta ütles, et ta oli juba voodis, tuli J.Sersant kes ajas juttu ja küsis suitsu. Sellist asjade käiku kinnitab ka J.Sersant. Mõlemad kinnitavad, et vahepeal kuulsid kolinat, kedagi ei näinud, kuna kapp oli ees. J.Sersant arvas, et kassid kolistavad, mispeale P.Kruusimägi ütles, et tal kasse ei ole. Ei P.Kruusimägi ega J.Sersant ei läinud vaatama, kes tegelikult kolistas. Peale J.Sersant lahkumist märkas P.Kruusimägi kohe, et kadunud on kauss, piimanõu ja õlleankur. B.V ütluste kohaselt käis tema ajal kui J.Sersant oli P.Kruusimägi juures, P.Kruusimägile kuuluvates ruumides ja võttis sealt ära pesukausi, piimanõu ja õlleankru. Viis asjad õue ja jäi J.Sersanti ootama. Kui J.Sersant tuli, ütles, et viime need asjad ära, need vedelevad siin ammu. Ja kahekesi nad need asjad ka omale koju viisid. J.Sersant kinnitas kohtuistungil, et tema ei teadnud, et B.V need asjad P.Kruusimäe juurest varastas, kuna maja ümbrus ei ole piiritletud ja ka mitte korras, siis ei kahelnud, et asjad on leitud. Prokurör leidis, et vargust ei saa lõpule viiduks lugeda sellega, kui B.V varastatud esemed maja juurde maha pani, vaid ka J.Sersant pani varguse toime, kui nad koos asjad hoovist ära viisid. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et J.Sersant ja B.V oleks P.Kruusimägi asjade vargusel tegutsenud kooskõlastatult. Kohus leiab, et asjaolu, et J.Sersant ei läinud vaatama, kes P.Kruusimägi korteris kolistab, kui korteriperemees seda isegi ei teinud, ei saa küll olla tõendiks, et J.Sersant varjas B.V tegu ja nende tegevus oli eelnevalt kooskõlastatud ja kokku lepitud.
kommentaarides on leitud (Tallinn 2004 lk 102 § 21 kom 9), et näiteks ei ole varguse kaastäideviijana vaadeldav isik, kes osaleb üksnes juba teise isiku poolt hõivatud võõraste asjade äraviimises. Kohus leiab, et kui B.V P.Kruusimägile kuuluvad asjad majast välja viis, siis ta hõivas need ja sai oma valdusesse. Sellest hetkest alates oli tal võimalik neid asju hakata oma äranägemise järgi kasutama, need asjad olid P.Kruusimägi valdusest välja läinud. Seega ei nõustu kohus prokuröri seisukohaga, et vargus oli toime pandud grupis, kuna J.Sersant aitas B.V varastatud esemeid oma elukohta viia. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et B.V poolt varguse toimepanemine P.Kruusimägi juurest on tõendamist leidnud, kuid J.Sersant osas ei ole tõendeid, mis kinnitaks, et ta selle varguse toimepanemises süüdi on. Kohus leiab, et süüdimõistmiseks ei piisa oletustest ja käesoleval juhul tuleb ja saab kohtule esitatud tõendeid hinnata vaid J.Sersant kasuks. B.V osas aga tuleb süüdistuse mahtu vähendada ja B.V tuleb süüdi mõista
lg 2 p 4 järgi, sest ta on isikuks, kes on varem varguse toime pannud, kuid tõendamist ei ole leidnud varguse toimepanemine grupi poolt. Prokurör leidis kohtuistungil, et kui kohus leiab, et vargus oli lõpule viidud asjade väljatoimetamisega majast, siis vastutab J.Sersant kuriteo toimepanemise tulemusena saadud asjade 12 hoidmises ja turustamises s.o.
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises, sest kui J.Sersant nägi hoovis neid esemeid, pidi ta aru saama, et need on P.Kruusimägi majast välja toodud, sest omanik ei jätaks selliseid metallist esemeid vedelema. Kaitsja leidis, et ka
lg 1 järgi ei saa J.Sersant`i süüdi mõista, kuna J.Sersant ei teadnud, et need asjad varastatud on. J.Sersanti on süüdistatud ka selgesõnaliselt süüdistuses selles, et ta P.Kruusimägi juurest varastatud asjad viis oma elukohta.
lg 1 näeb kuriteona karistatava teona ette kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise. Kohtus on tõendamist leidnud, et B.V P.Kruusimägi juurest varastas alumiiniumist piimanõu väärtusega 200 krooni, roostevabast terasest õlleankru väärtusega 1000 krooni ja alumiiniumist pesukausi väärtusega 50 krooni, tekitades P.Kruusimägile varalise kahju 1250 krooni suuruses summas. Nii B.V kui J.Sersant tunnistasid kohtus, et nad mõlemad koos viisid need asjad endale koju. Oma elukoht toimetamisega sai ka J.Sersant P.Kruusimägilt varastatud asjad oma valdusesse – ta omandas need asjad. Kohus leiab, et kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisel ei oma tähtsust, et isik konkreetselt teaks toimepandud kuriteost. Ka Karistusseadustiku kommentaarides (Tallinn 2004 lk 449) on leitud, et piisab, kui omandaja peab võimalikuks vara kuritegelikku päritolu. Seega ei ole tähtsust J.Sersant ütlustel, et ta ei teadnud, et B.V need asjad P.Kruusimägi juurest varastas. Kohus leiab, et iga tavalise elukogemusega inimene pidi aru saama, et alumiiniumist ja roostevabast terasest küllalt suured ja kasutamiskõlblikud esemed ei ole niisama ära visatud, vaid need on kellegi omad ja võis eeldada, et need ei ole omaniku valdusest vabatahtlikult välja läinud. Samuti leiab kohus, et J.Sersant tegevust ei õigusta asjaolu, et territoorium ei olnud piiratud ja maja ümbrus oli korratu. Kuna ei olnud aru saada, kust territoorium lõpeb, siis seda enam pidi J.Sersant aru saama, et need asjad kas lähevad või on läinud omaniku valdusest välja kuriteo toimepanemise tulemusena. J.Sersant poolt asjade omandamist näitab ilmekalt ka fakt, et just tema oli isikuks, kes läks neid asju M.Põldäärele pakkuma. Need asjad olid tema valduses ja ta sai teha nendega , mida soovis. Seega omandas J.Sersant P.Kruusimägilt varastatud esemed endale koju toomisega. KrMS § 268 lg 1 sätestab, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Lõike 7 kohaselt võib prokurör kohtuvaidluses kuriteo samadest asjaoludest lähtudes muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades süüdistatava olukorda. Lõike 8 kohaselt võib kohus kohtuotsust tehes kuriteo samadest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades isiku olukorda. KrMS § 154 lg 3 p 2 ja 3 kohaselt esitatakse süüdistusakti lõpposas süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-24-05 leidnud, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et J.Sersant osas tuleb talle esitatud süüdistuse asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et J.Sersant 02.01.2005 viies oma elukohta eelnevalt B.V poolt P.Kruusimägi elukohast varastatud alumiiniumist piimanõu väärtusega 200 krooni, roostevabast terasest õlleankru väärtusega 1000 krooni ja alumiiniumist pesukausi väärtusega 50 krooni, pani toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise s.o .
Kohus leiab, et kohus saab J.Sersant tegevuse
lg 1 järgi 13 ümber kvalifitseerida, kuna see lähtub süüdistuses olnud faktilistest asjaoludest ja kergendab J.Sersant olukorda. Seega tuleb J.Sersant süüdi mõista
Kohus leiab, et lähtudes eelkirjeldatud Riigikohtu seisukohast ei saa J.Sersanti süüdistada kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamises. J.Sersant`ile esitatud süüdistuses ei olnud kirjas, et ta vastutab ka selle eest, et ta M.Põldäärele varastatud esemed müüs. Seega olenemata sellest, et sellised asjaolud saab kohtus tuvastatuks lugeda, ei saa kohus väljuda süüdistuse piiridest. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid selle episoodi puhul ei esine. III Jüri Sersant `i süüdistatakse selles, et tema, olles varem väljapressimise toime pannud isik, tõukas 12.02.2005 a kella 21.00 paiku * asuvas Viktor Resenile kuuluvas korteris Viktor Reseni taburetilt maha, tekitades talle füüsilist valu ning nõudis, et Viktor Resen annaks talle raha, mida kannatanul ei olnud talle anda. Seejärel läks Jüri Sersant Arnold Treumanni juurde, nõudis ka viimaselt raha, nimetamata konkreetset summat ning saanud eitava vastuse, lõi ühe korra A.Treumannile pudeliga pea piirkonda ning ühe korra rusikaga näo piirkonda, millise tegevusega tekitas Arnold Treumannile mitteeluohtliku lühiajalise kestvusega tervisekahjustuse – pindmised vigastused ja välise turse paremal pool otsmikul ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kannatanu A.Treumanni põuetaskust rahakoti väärtusega 10.-krooni, milles oli 300.-krooni 100.-kroonistes rahatähtedes ning toast põrandalt seal olnud A.Treumanni toidukoti –kilekoti väärtusega 1.50.-krooni, 1 kilogrammine pakk jahu väärtusega 7.50.-krooni, 1 kilogrammine pakk suhkrut väärtusega 17.-krooni, 1,5 kilogrammine pakk supikogu väärtusega 15.krooni, 2 Sille saia väärtusega 4.50.-krooni koguväärtusega 9.-krooni, ühe paki iirise komme väärtusega 7.80.-krooni, tekitades röövimisega A.Treumannile varalise kahju kogusummas 367.80.krooni. Sellise tegevusega Jüri Sersant, võttes varem väljapressimise toime pannud isikuna ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, milline oli toime pandud vägivallaga, pani toime röövimise, s.o
Tl 202 olevast kuriteoteatest nähtub, et 12.02.2005 umbes kella 17-ajal rööviti Arnold Treumann`ilt 300 krooni ja toidukott. Tl 205-212 asub sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega. Sündmuskoht asub * majas, mis on kahekorruseline. Hoone hoovipool asub kaks sissepääsu korterina kasutatavasse esimesel korrusele asuvatesse ruumidesse. Eeskojal ja uksel puudub aken. Uksest seespool on väikesemõõduline koridor, valgustus puudub. Koridori otsas uks, kust pääseb eluruumi. Eluruum on 5x3 m puidust põrandaga. Tuba on hämar. Toaukselt vaadatuna asub otse ees kuššett, millest tagapool asub puidust uks, mis viib maja kasutamata ossa. Ukselt vaadates asub vastasseinas puuküttega pliit, ruumi keskel asub puidust neljakandiline laud mõõtmetega 130x170 cm, kõrgusega 100 cm. Vastavalt tl 215 asuvale teatisele on Arnold Treumann pöördunud 14.02.2005 arsti vastuvõtule, esinevad pindmised vigastused paremal otsmikul ja samas turse. Kannatanu Viktor Resen andis kohtus ütlusi, et 12.02.2005 olid tema, Jüri Viljak ja Arnold Treumann tema juures, jõid õlut ja ajasid juttu. Mõne aja pärast tuli A.Treumanni järgi J.Sersant ja veel keegi. Ajasid juttu edasi ja jõid õlut ja viina. Algul oli õhkkond rahulik, kuid siis need kaks kes tulid, hakkasid tema käest raha nõudma, kuna raha ei olnud, tõugati pikali, viskasid laua ümber, valgus kustus. Raha nõudis J.Sersant. Tõukamist täpselt ei mäleta, istus oma aseme juures tooli peal, kukkus ukse lähedusse põrandale. Kindlat summat ei nõutud. Siis asusid kaks tegelast Treumanni töötlema. Kästi saapad jalast ära võtta ja nõuti raha, jutt käis eesti keeles. Vägivalla kasutamist ei näinud, sest ruum oli pime, kuulis rüselust ja Treumann järgmine päev ütles, et talle oli pudeliga pähe löödud, peale mida oli teadvuse kaotanud. Järgmisel hommikul leidis Treumanni tühja 14 rahakoti esikust. Treumannilt võeti ära ka toiduained, mis ta eelnevalt oli ostnud. Viljak magas selle rüseluse ajal. Kannatanu Arnold Treumann andis kohtus ütlusi, et 12.02.2005 võtsid V.Reseni juures viina, käis poes ja kaks meest tuli talle järgi V.Reseni juurde. Kähmluseks läks ootamatult, istus seljaga nende kahe poole, kes juurde tulid, löödi vastu pead, kes lõi, ei näinud. Käis ka arsti juures, tehti 3 õmblust. Kui ta oli pikali peale löömist, siis võeti talt asjad ära. Taheti raha saada, soriti taskus, raha võidi ära võtta umbes 200 – 300 krooni. Võeti ära ka toiduaineid – leiba, saia, selle avastas hommikul. Kui toibus, siis saapaid jalas ei olnud, ise neid ära ei võtnud, sest toas oli külm. Raha küsiti 500 krooni, ütles, et tal ei ole. Jüri Viljak magas, tema ei tea midagi. Tunnistaja Aleksandr Mašitšev andis kohtus ütlusi, et 12.02.2005 oli Lihulas J.Sersant emal külas, käisid koos J.Sersantiga veel kahes majas, ühes ei olnud kedagi. Läksid läbi hoovi majja, pime oli, J.Sersant pani välgumihkli põlema ja mingi eesti mees ütles, et tulge sisse. Läksid ja istus toolile, laual oli suur pudel õlut, tema ei joonud. J.Sersant rääkis mehega, kes laua taga istus. Tema tahtis ära minna. Mees kes laua taga Jüriga juttu ajas läks poodi, tagasi tulles tõi viina ja suitsu ka. Tahtis ära minna, küsis paar suitsu ja läks ära , Jüri jäi veel sinna ja tuli 15 minuti pärast. Kui teda nägi, siis Jüri oli häiritud, ütles, et läks peremehega riidu. Seal toas oli 3 meest, üks magas, üks istus maas ja üks oli see, kes viina järgi käis. Ei kuulnud, et Jüri oleks kellegi käest raha küsinud. Jüri Sersant andis kohtus ütlusi, et oli ema juures, suitsud said otsa, läks Reseni juurde suitsu küsima. Koputas uksele, kutsuti sisse, hämar oli. Seal olid Arnold Treumann, Resen ja Jüri Viljak, kes magas. A.Treumann ütles talle kogu aeg Urmas, selgitas, et on Jüri. Jõid õlut laua taga. A.Treumann läks viina tooma. Tuli poest tagasi, pani koti enda kõrvale ja viina ja suitsupaki lauale. Tegi viina lahti. Mašitšev läks ära, võttis paar suitsu kaasa. 10 minutit istus. Läks sõnavahetuseks Treumanniga selle pärast, et talle Urmas ütles. Tõusis püsti ja tahtis ära minna, kuid tekkis sõnavahetus, Treumann lükkas teda ja kukkus millegi otsa, tõusis, lõi Treumanni käega näo piirkonda ja läks ära. Treumani suhtes muud vägivalda ei kasutanud, raha ei nõudnud. Reseni käest raha ei nõudnud ja vägivalda tema suhtes ei kasutanud. Toiduauneid ära ei võtnud. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab usaldusväärseks lugeda kannatanute ütlused. Kohus leiab, et J.Sersant ütlused ei haaku kannatanute ütlustega ja kohus ei ole tuvastanud mingeid põhjuseid , miks kannatanud oleks pidanud andma valeütlusi. Pigem ilmnes kohtuistungil vastupidine tendents, kus kannatanud leidsid, et süüdistatavat ei tulegi karistada. Samuti leiab kohus, et kannatanute ütluste usaldusväärsust ei kõiguta oluliselt asjaolu, et nad olid alkoholi tarvitanud. See võis takistada neil mäletamast nüansse, kuid ütluste põhjal võib järeldada, et sündmus ise oli nii meeldejääv, et üldjoontes on see kannatanutele ühtmoodi meelde jäänud. J.Sersant end selle kuriteos süüdi ei tunnista ja kinnitab, et vastastikuse tüli käigus vaid korra lõi A.Treumanni, peale seda kui Treumann oli teda löönud. Kohus leiab, et J.Sersant on sellist fakti tunnistanud vaid sellepärast, et A.Treumanni vigastus on dokumentaalselt tõendatud. Kumbki kannatanutest ei kinnita J.Sersant ütlusi, et oleks olnud mingi tüli. Mõlemad kannatanud kinnitavad, et vägivalla kasutamine tuli neile ootamatult. Kohus leiab, et vägivalla kasutamine oli toime pandud just sel eesmärgil, et murda kannatanute vastupanu ja saada neilt raha. V.Resenit tõukas J.Sersant peale seda kui V.Resen ütles, et tal raha ei ole. Seega leiab kohus, et vägivald oli suunatud just nimelt raha saamisele. Seda, et A.Treumannile löödi selja tagant vastu pead, kinnitab A.Treumanni enda ütlused ja arsti tõend. Kohus leiab, et A.Treumanni suhtes kasutas J.Sersant samuti vägivalda just selleks, et saada raha. J.Sersant lõi kannatanu pikali, et tema vastupanu murda, siis hakkas sorima tema taskutes ja käskis saapad jalast ära võtta. Sellise tegevuse tagajärjel leidis J.Sersant kannatanu rahakoti, kust võttis ära 300 krooni. Samuti leiab kohus, et vaid J.Sersant sai olla isikuks, kes võttis ära 15 A.Treumann poolt samal päeval ostetud toiduained. Just J.Sersant on kinnitanud, et kui A.Treumann poest tuli, siis ta pani viina ja suitsu lauale, kilekotist muud välja ei võtnud, pani koti enda kõrvale. Kannatanud on küll kinnitanud, et põrand oli pärast jahune, kuid kannatanu poolt antud toiduainete loetelus ei olnud kõik sellised esemed, mis oleks saanud lihtsalt mööda põrandat laiali minna. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Hinnates kõiki selle episoodi kohta kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et J.Sersant on talle süüks arvatud teo - röövimise toime pannud ja ta tuleb
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest ka süüdi mõista, kuna ta on isikuks, kes on varem väljapressimise toime pannud, Lääne Maakohtu 06.10.2004 kohtuotsusega on ta väljapressimise eest süüdi mõistetud. IV Jüri Sersant `i süüdistatakse selles et tema * Sellise tegevusega Jüri Sersant, püüdes vägivallaga astuda inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse, pani toime vägistamise katse, so
lg 1 –
* Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et J.Sersant tegu vastab
Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine SÜÜKÜSIMUS
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi , kui ta on süüvõimeline ja puudub
2.peatükis 3.jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohtulikul uurimisel ei ole tuvastatud J.Sersant osas süüd välistava asjaolu esinemine. Seega on J.Sersant kõikides kuritegudes, mille toimepanemine tema poolt kohtus tõendamist on leidnud, süüdi. B.V-le on käesolevas kriminaalasjas teostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis. Vastavalt 19.10.2005 koostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktile nr 27/63 /KT tl 103-111/ on B.V psüühiline seisund: * Ekspertidele esitatud küsimuste suhtes on eksperdid tulnud järgmisele arvamusele:
sätestab, et tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd. ISIKUT ISELOOMUSTAVAD ANDMED Jüri Sersant`i kohta pärnu Vanglast väljastatud iseloomustuse kohaselt /tl 166/ käis J.Sersant kaplani, psühholoogi ja sotsiaaltöötaja vastuvõtul. Suhtleb meeleldi, enesehinnang väga kõrge. Üritas omakasu saamise eesmärgil ära kasutada vangla personali. Manipuleeris haledusele, mis oli läbipaistev. Ei olnud agressiivne ega kaotanud enesevalitsemist. Kohanes kergelt, vanglaametnikega konflikte ei esinenud. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid ka karistada. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas B.V ja J.Sersant puhul kõigis kuriteoepisoodides, mis kohtus tõendamist on leidnud, on tuvastatud. Karistust kergendavaks asjaoluks on B.V puhul varguse episoodis kahetsus. Kohus leiab, et asjaolu, et varastatud asjad on kannatanu P.Kruusimägile tagastatud, ei ole selles episoodis B.V osas süüd kergendavaks asjaoluks
lg 1 p 2 alusel, sest see, et asjad kannatanule tagastati ei olnud B.V poolt kahju vabatahtlik hüvitamine, vaid B.V poolt olid need asjad juba raha eest antud M.Põldäärele ja tagastada sai need asjad vaid tänu sellele, et M.Põldäärel olid need asjad alles. B.V puhul raskendavad asjaolud puuduvad. J.Sersant puhul kergendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole , samuti puuduvad raskendavad asjaolud. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. B.V ja J.Sersant`ile karistuse määramisel on oluliseks asjaolu, et 06.10.2004 Lääne Maakohtu otsusega mõisteti nad süüdi nii omavolilise sissetungi kui ka väljapressimise eest, milliste kuritegude toimepanemises süüdistatakse neid ka käesolevas kriminaalasjas. B.V karistati tingimisi 1 aastase vangistusega, J.Sersant pidi karistusest ära kandma vangistuse 8 kuud ning 3 aastase ja 4 kuu vangistuse kandmisest vabastas kohus J.Sersanti tingimuslikult. J.Sersant vabanes karistuse kandmiselt 07.12.2004. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud 4 kuriteo toimepanemine J.Sersant poolt 4 kuu jooksul peale eelmise vangistuse kandmiselt vabanemist, milledest kaks on esimese astme isikuvastased kuriteod. Kohus leiab, et J.Sersant tegude ühiskonnaohtlikkust näitab ka see, et peale vangistuse kandmiselt vabanemist, mida ta kandis ka J.Alasilt väljapressimise toimepanemise eest, läks ta praktiliselt kohe peale vabanemist uuesti J.Alasilt raha välja pressima. See näitab ilmekalt, et J.Sersantile eelmise kohtuotsusega mõistetud 17 karistus ei mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma ja õiguskorra kaitsmise huvides ei ole võimalik J.Sersantile seekord mõista vangistust alammääras. Samas kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et vangistus saab olla alammäära lähedane, kuna röövimise ja väljapressimise käigus kellelegi raskeid tervisekahjustusi ei põhjustatud . B.V karistas kohus eelmise kohtuotsuse järgi tingimuslikult 1-aastase vangistusega 18-kuulise katseajaga. Kaitsja palus käesoleval juhul, arvestades B.V tervislikku seisundit, mõista talle karistus alla alammäära. Kohus leiab, et puuduvad B.V puhul alused karistuse mõistmiseks alla alammäära. Eksperdid on küll leidnud, et B.V-le on vaimne alaareng, kuid see ei ole väljendunud sel määral, et see piiraks tema võimet aru saada oma tegude iseloomust, s.h nende keelatusest ning oma käitumise juhtimiseks temale süüksarvatava teo toimepanemisele vastaval ajal. Samuti ei esinenud tal tema poolt kuritegude toime panemise ajal tema psüühilise tegevuse poolt takistusi ümbruse ja oma käitumise adekvaatseks tajumiseks. Eksperdid on leidnud, et B.V käitus kuritegude toimepanemise ajal vastavalt oma eesmärkidele. See, et B.V ei ole suuteline omandama kirjutamise ja lugemise oskust, ei anna alust, et kohaldada karistust alla alammäära.
annab kohtule võimaluse kohaldada karistust alla alammäära arvestades erandlikke asjaolusid . Ühegi kuriteo puhul, mis B.V on toime pannud, ei ole tuvastatud nii paljude süüd vähendavate asjaolude ilmnemist, et see annaks võimaluse kohaldada
. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tuvastamist leidnud ei isikust lähtuvaid erandlikke asjaolusid ega ka asjaolusid, mis võimaldaks öelda, et need tingivad süüteo raskuse olulise vähenemise. Eelmise kohtuotsuse järgi oli B.V määratud kriminaalhooldusele, kuid see ei mõjutanud teda õiguskuulekale käitumisele. Kohus leiab, et kuna eelmise kohtuotsusega oli B.V-le mõistetud väljapressimise eest karistus oluliselt alla alammäära, siis käesoleval juhul saab B.V-le
Kohus mõistab J.Sersanti süüdi
lg 2 p 1,4, § 266 lg 2 p 1, 3, § 200 lg 2 p 4, § 141 lg 1 - § 25 lg 2 ja § 202 lg 1 järgi. Kohus mõistab B.V süüdi
lg 2 p 1, 4, § 266 lg 2 p 1, 3, § 199 lg 2 p 4 järgi.
lg 2, § 199 lg 2, § 200 lg 2 ja § 141 näevad karistusena ette vaid vangistuse.
lg 2 ja § 202 lg 1 näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus leiab, et ka
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest tuleb mõlemat süüdistatavat karistada vangistusega, kuna nad on mõlemad sama kuriteo eest juba vangistusega karistatud, eelmine kord küll tingimisi karistusega, kuid see näitab, et ka raskeim karistusliik, milleks on vangistus, ei hoidnud süüdistatavaid enam samalaadse kuriteo toimepanemisest ega mõjutanud neid õiguskuulekalt käituma. Samuti leiab kohus, et J.Sersanti tuleb
lg 1 järgi karistada samuti vangistusega, sest ta on isikuks, kes on eelnevalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest ja ka kõige raskemaliigilise karistuse – vangistusega, mis näitab, et kergem karistusliik ei ole tema mõjutamiseks kohane. Vastavalt
lg 2 tuleb mõista karistus iga toimepandud teo eest ja liitkaristus tuleb moodustada
J.Sersant ja B.V poolt toime pandud kuriteod on toime pandud katseajal (mõlemal oli tegude toimepanemise ajal katseaeg Lääne Maakohtu 06.10.2004 otsuse järgi - B.V 18 kuuline ja J.Sersantil 2 aastane) . Seega tuleb mõlema süüdistatava puhul moodustada liitkaristus
Karistuse vangistus kandmise algust tuleb mõlema süüdistatava puhul arvata nende kahtlustatavana kinnipidamisest – B.V 05.jaanuarist 2005 ja J.Sersant`il 07.04.
lg1 järgi ning saadetud selles osas uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. 01. novembri 2007.a. kohtumäärusega lõpetatud menetlus Jüri Sersant’i süüdistuses
MS §203 lg1 p1 alusel. Kohtumäärus jõustus 19. novembril 2007.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.