Obsah (9)

§ 25§ 209§ 63§ 263§ 64§ 74§ 75§ 78§ 349

1-07-11765 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02 november 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-11765 (07231500667) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 25

lg 2 ja § 209 lg 1; 349; 263 p 3 järgi lühimenetluses Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav M.G Ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: AS, elukoht: XXX tõkend – elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: kohtu poolt karistamata Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. M.G süüdi tunnistada

§ 209

lg 1 ja 25 lg 2 ning § 349 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista temale

§ 63lg 1 alusel karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. M.G süüdi tunnistada

§ 263

p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 3.

§ 64

lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada M.G-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 5.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta M.G-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud M.G suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et M.G temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab 1

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 6.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada M.G järgima katseajal kontrollnõudeid:  elada alalises elukohas XXX  ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,  alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,  saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,  saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 7.

§ 78

p 1 alusel arvestada M.G-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 02.11.

2. M.G-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX märkides selgitusena „M.G, 1-07-11765, sundraha“.
3. M.G-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1600 (üks tuhat kuussada) krooni ja 05 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „M.G, 1-07-11765, kaitsjatasu“.
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. M.G suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
6. Asitõend: Põhja Politseiprefektuuri lubadetalitusse hoiule antud õhupüstol XXX nr XXX koos salves oleva nelja kuuliga kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
7. Asitõend: juhiluba nr XXX R M nimele kui kehtetu dokument edastada Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele eeskirjadejärgseks hävitamiseks.
8. Asitõend: pangakaart XXX ja pangakaart XXX R.M nimele, kaks kviitungit, XXX kaart, sinine kaarditasku ja A M nimele väljastatud Läti Vabariigi juhiluba kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: M.G süüdistatakse selles, et tema, 13.02.2007 kell 16.30 püüdis saada tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kasu sellega, et viibides 13.02.2007 kell 16.30 Tallinnas, XXX Centrumis asuvas AS XXX kaupluses püüdis vormistada arvuti HP Pavilion 6154 väärtusega 18522 krooni järelmaksuga ostu, 0-kroonilise 2 ettemaksuga, esitades müügikonsultandile RM juhiloa, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata, kuna müügikonsultant kontrollis juhiloa kehtivust ja tuvastas, et juhiluba on kehtetu ja M.G peeti kinni. Seega, oma tahtliku tegevusega M.G pani toime kelmusekatse, so varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, so

§ 209lg 1 ja § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo.

Samuti tema, 13.02.2007 kella 16.30 ajal kasutas M.G teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti eesmärgiga omandada õigusi ja nimelt esitas arvuti HP Pavilion 6154 ostmisel 0-kroonise ettemaksuga järelmaksulepingu vormistamisel Tallinnas, XXX Centrumis asuvas AS XXX kaupluses müügikonsultandile RM juhiloa nr XXX. Seega M.G pani toime teise nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, so

§ 349järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, viibides 03.03.2007 kella 06.00 paiku XXX asuva restorani XXX juures, rikkus raskelt avalikku korda sellega, et võttis sõnalise konflikti käigus jope taskust õhupüstoli XXX, suunas selle lähedal viibivatele inimestele ning kui A M temalt püstolit ära võtta üritas, tulistas sellest viis korda A M pea lähedale. Seega M.G pani toime rahu ja avaliku korra rikkumise, mis on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades, so

§ 263p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav M.G seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:  03.03.2007 koostatud kannatanu AM ülekuulamisprotokollist nähtuvalt hakati 03.03.2007 kell 05 XXX asuvat restorani XXX sulgema. Garderoobi kogunes palju inimesi oma riideid võtma ja üks tugevalt joobes meesterahvas sai pahaseks miks teda tõugatakse. Kannatanu vabandas, kuid noormees hakkas karjuma, et nad välja läheksid. Läksid koos sõpradega õue ja noormehe tütarlaps, kes samuti oli tugevas joobes, väljus ka õue ja hakkas kõiki ropult sõimama. Kannatanu sõbrad hakkasid noormeest rahustama. Järsku võttis noormees jope sisetaskust välja püstoli ja hakkas sellega vehkima ning suunas relvaraua poiste peale. Ehmus sellest ja saades aru, et enam viivitada ei või, paiskas noormehe pikali. Kukkumise ajal toimus viis lasku. Teised kutsusid politsei välja. Turvatöötajad võtsid relva ära. (t/l 2-7)  03.02.2007 koostatud tunnistaja RD ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tekkis 03.03.2007 kella 06 ajal restorani XXX sissepääsu juures kaklus. Üks võttis välja püstoli ja hakkas vastast. Seda näinud restorani administraator haaras noormehelt püstoli ja andis üle tunnistajale. Püstol oli XXX-süsteemi õhupüstol. Poisid ei olnud nõus avaldust kirjutama ja politseid kutsuma, kuid tunnistaja ei saanud relva tagasi anda joobes isikule. Ütles noormehele, et tulgu õhtul järele. Noormees helistas politseisse. Tunnistaja läks koju ja kell 11 helistas talle politseinik ning kutsus politseisse. Viis õhupüstoli politseisse. (t/l 812)  03.03.2007 koostatud konstaabel Roman Ljahovski ettekandest nähtuvalt sai ta väljakutse kell 06.00 XXX asuva XXX juurde, kus pidi ootama peksa saanud isik. Kohal oli joobes A M , kes osutas joobes M.G-le, kes oli tema suunas lasknud õhupüssist, 3        mille oli ära võtnud turvatöötaja. Turvatöötaja oli sündmuskohalt juba lahkunud. M.G toimetati kainenema. (t/l 13) 03.03.2007 koostatud kahtlustatava M.G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tekkis kahtlustataval 03.03.2007 restoranis XXX garderoobis mingi konflikt. Oli koos tuttava O ja kui oli riided kätte saanud, siis õues hakkas noormees, kellega oli olnud konflikt, teda rusikatega näkku peksma. Seal olid ka selle noormehe sõbrad, kokku viis inimest. Võttis jope taskust õhupüstoli ja laskis alguses lihtsalt kõrvale, siis tabas vist noormehe jalgu. Mitu lasku tegi, seda ei mäleta. Noormehed jooksid laiali, restoranist aga tulid turvatöötajad, paiskasid ta maha ja võtsid püstoli ära. Kutsus politsei ja politsei pidas ta kinni. (t/l 15-17) 30.05.2007 koostatud tunnistaja MV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt nägi tunnistaja 03.03.2007 kella 05 ajal läbi klaasukse, et restorani XXX ees tülitseb noorte paar, kellega on ka üks tütarlaps. Karjuti teineteise peale ja keegi lükkas kedagi. Vahepeal vaatas mis toimub baaris ja siis kuulis laskusid. Nägi, et tülitsejad lamavad maas ja üks lamajatest laseb tema peal lamavat isikut õhupüstolist. Laskusid oli umbes 10 ja laskja lasi peal lamavat selga. Läks nende juurde ja väänas püstoli käest ning viis püstoli baariruumi R D kätte. Kui oli püstoli ära võtnud, siis laskja karjus tema peale, et püstol tagasi antaks. (t/l 19-21) 30.05.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi õhupüstolit XXX cal. 4,5 mm. (t/l 22-24) 13.02.2007 koostatud AS AS vanemmüügikonsultandi M.G avaldusest nähtuvalt astus 13.02.2007 kell 16.30 XXX asuvasse EMT esindusse noormees, kes esitas isikut tõendava dokumendina RM kuuluva juhiloa nr XXX ning avaldas soovi osta 0 kroonise sissemaksuga sülearvutit HP Pavilion müügihinnaga 18 522 krooni. Noormehe välimus ei kattunud juhiloal kujutatud isiku välimusega, mistõttu kontrollis juhiloa kehtivust ja avastas, et juhiluba on kehtetu. Küsimusele noormehe kontakttelefoni või aadressi kohta ei osanud noormees korrektselt vastata, mistõttu kutsus turvateenistuse. (t/l 27) 13.02.2007 koostatud kahtlustatava M.G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et 12.02.2007 kella 17 ajal leidis XXX kaupluse piirkonnas visiitkaartide hoidja, milles olid dokumendid RM nimele: juhiluba ja krediitkaardid XXX ja XXX. Samuti Lätis välja antud juhiluba AM nimele. Alguses tahtis omaniku asukoha välja selgitada ja dokumendid tagastada, kuid oli juba hilja. Seetõttu otsustas seda teha 13.02.

1. Alguses oli mõte viia need dokumendid politseisse, kuid seejärel tekkis mõte neid kasutada. Läks Lasnamäe EMT esindusse ja ütles, et tahab osta järelmaksuga sülearvutit HP Pavilion
2. Hind oli 18 522 krooni ja sissemaks 0 krooni. Järelmaksulepingu sõlmimiseks esitas juhiloa RM nimele. Teller vaatas midagi arvutis, mida ta tegi seda ei tea, kuid 5 minuti pärast tulid turvamehed. Ja politsei viis ta ära. (t/l 31-35) 16.02.2007 koostatud tunnistaja M.G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 13.02.2007 tööl XXX asuvas EMT esinduses ja kella 16.30 ajal tuli esindusse noormees, kes esitas isikut tõendava dokumendina RM kuuluva juhiloa ning soovis osta sülearvutit HP Pavilion 6154 hinnaga 18 522 krooni. Noormehe välimus ei kattunud juhiloal kujutatud isiku omaga, mistõttu hakkas noormehele küsimusi esitama. Noormees ei osanud telefoninumbrit öelda, kuid alukoha aadress XXX vastas R.M aadressile. Otsustas kontrollida juhiloa kehtivust ja avastas, et juhiluba on kehtetu. Palus esitada muid dokumente, kuid noormehel ei olnud peale krediitkaartide midagi. Seepeale kutsus välja turvamehed. (t/l 38-41) 20.02.2007 koostatud kahtlustatava M.G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas, et esitas EMT firma tellerile vaid juhiloa RM nimele. Teller küsis tema telefoni numbrit ja ta andis enda mobiiltelefoni numbri. Teller ütles, et tal on kirjas teine mobiiltelefoni number. Vastas, et hetkel on tal selline number. Siis küsis teller R M aadressi ja nimetas aadressiks XXX. Kuna ei teadnud aadressi, siis igaks juhuks kinnitas 4    seda. Leitud visiitkaarditaskus olid kaks juhiluba, kaks krediitkaarti ja kaks mingit kviitungit. (t/l 42-46) 13.03.2007 koostatud tunnistaja RM ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kuskil 2006 aasta augustis oli Tallinnas töökaaslase IG ja tarvitas alkoholi. Unustas oma juhiloa I.G autosse. Järgmisel päeval helistas I.G ja küsis juhiluba tagasi. I.G lubas korduvalt, kuid lõpuks ei saanudki juhiluba tagasi. Mõni aeg hiljem sai teada, et I.G on tema juhiloa alusel võtnud pangalaenu 50 000 krooni, kuid see on juba politsei uurimisel. Selle aasta veebruaris helistati talle EMTst ja teatati, et tema juhiloaga üritati kaupa välja osta. M.G nimeline isik on täiesti tundmatu, samuti AM. XXX ja XXX on täiesti tundmatud kaardid ja ei tea neist midagi. Neid kaarte pole kunagi olnud. Juhiloa osas on esitanud avalduse. (t/l 49-50) 22.02.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi juhiluba nr XXX RM nimele, pangakaarti XXX, pangakaarti XXX, juhiluba A M nimele, kaarti XXX, kahte kviitungit ja kokkupandavat taskut kirjaga Barclays. (t/l 51-53) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et M.G keskmine päevasissetulek 2006 aastal puudus. (t/l 62) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava kohtuistungil süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud M.G süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu AM ütlusi, tunnistajate RD, MV ütlusi, konstaabel Roman Ljahovski ettekannet, asitõendi – õhupüstoli vaatlusprotokolli, tunnistajate A B ja RM ütlusi, asitõendite – juhilubade, pangakaartide ja kviitungite vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et M.G süü temale inkrimineeritud süütegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 263

p 3 ettenähtud kuriteona, so rahu ja avaliku korra rikkumise, mis on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Käesoleval juhul tekkis restorani XXX väljapääsu juures konflikt süüdistatava ja kannatanu vahel, mis väljus vestluse raamidest ning jätkus füüsilise arveteõiendamisega, millele järgnes süüdistatava poolt õhupüstoliga ähvardamine ja seejärel laskmine sellest. Nii süüdistatava kui ka kannatanu ütlustest, samuti tunnistajate R D ja M V ütlustest võib järeldada, et sündmuskohal oli palju restoranist väljunud külastajaid, mistõttu teeb kohus järelduse, et sellise käitumisega rikuti kõrvaliste isikute rahu ning käitumise iseloomu arvestades rikuti ka avalikku korda, kuivõrd selline käitumine ei saa olla tsiviliseeritud ühiskonnas igapäevase käitumise viisiks ning see käitumine häiris paljude inimeste turvatunnet. Samas kasutas süüdistatav kannatanu eemale peletamiseks õhupüstolit, mis oma väliskuju poolest on äravahetamiseni sarnane üldtuntud tulirelva mudeliga. Seejuures oli tegemist õhupüstoliga, millisega on võimalik tekitada ka tervisekahjustusi. Seega on tegemist relvana kasutatava muu esemega ähvardamisega. Taolisi asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 209lg 1 ja § 25 lg 2 ning § 349 ettenähtud kuritegudena.

Kriminaalasja materjalidest püüdis süüdistatav juhuslikel asjaoludel tema kätte sattunud RM juhiluba kasutades sõlmida järelmaksuga ostu-müügi lepingut 18 522 maksva sülearvuti ostmiseks ning võõrast tähtsat isiklikku dokumenti kasutades luua müüjas teadvalt ebaõiget ettekujutust ostja isikus, mille tulemusena saada varalist kasu, vältides samas maksmise kohustuse tekkimist, kuivõrd maksmise kohustus tekkinuks kolmandal isikul. Kohus leiab, et taolistel asjaoludel on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud varalise kasu saamise katsena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisena eesmärgiga omandada õigusi. 5 Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust. Süüdistatavale

§ 263

p 3 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 5 aastani.

§ 209

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtudrahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 3 aastani.

§ 349

järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtudrahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 3 aastani. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest nähtuvalt sai

§ 209

lg 1 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemine võimalikuks vaid

§ 349

ettenähtud kuriteo toimepanemisega, so tähtsa vööta isikliku dokumendi esitamisega loodi teadvalt ebaõige ettekujutus teo toimepanijast ja selle eesmärgist. Seega on toime pandud üks tegu, mis vastab mitmele süüteokoosseisule ning karistus tuleb määrata raskemat karistust ette nägeva seadusesätte aluse, so

§ 209lg 1 sanktsiooni alusel.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava sissetulek ei ole kuigi suur, mistõttu võib rahalise karistuse mõistmisel tekkida süüdistataval rahalisi raskusi elus toimetulekuks. Kriminaaltoimiku andmetel oli süüdistatava sissetulek 2006 aastal üpris väike. Seetõttu on kohtu arvates süüdistatava karistamine rahalise karistusega välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et varavastane süütegu jäi katse staadiumisse ning varalist kahju ei tekkinud. Seetõttu leiab kohus, et karistuse võib mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

§ 263

ettenähtud kuriteo toimepanemisel lähtub kohus asjaolust, et inkrimineeritav tegu sai võimalikuks seetõttu, et süüdistatava ja kannatanu vahel oli eelnevalt olnud konflikt, mis hiljem arenes kakluseks, mille lõpetas süüdistatava poolt kuriteo toimepanemine, mis juba oluliselt ja raskelt rikkus rahu ja avalikku korda. Arvestades kujunenud olukorda leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole väga suur ning temale võib karistuse määrata samuti oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd tegemist on eriliigiliste kuritegudega ja kuritegude toimepanemise eesmärgid olid samuti erinevad ning kuritegude toimepanemist lahutas suurem ajavahemik leiab kohus, et mõistetavad karistused tuleb liita täies ulatuses. Samas, arvestades seda, et süüdistatav kahetses toimepandut ja teda ei ole varem kohtu poolt karistatud, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta täitmisele pööramata, jättes selle täies ulatuses kohaldamata. Kriminaaltoimikust ei nähtu ka seda, et süüdistatava puhul oleks tegemist süstemaatilise õiguskorra rikkujaga ja süüdistataval on nii alaline elukoht kui ka töökoht. Samas arvestades toimepandu iseloomu ja toimepanemise tehiolusid, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks temal kõrvaliste isikute järelevalve all arusaama tekkimist võõra vara puutumatusest ja õiguskuuleka käitumise vajalikkusest. Märt Toming kohtunik 6