järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav N.H Ik: XXX, kodakondsuseta, kõrgem haridus, töökoht: puudub, elukoht: XXX, tõkend – elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: - 27.11.2003 Tallinna Politseiprefektuuri otsusega Tarbijakaitseseadus § 189 lg 1 alusel rahatrahv 60 EEK; - 18.07.2006 Põhja Politseiprefektuuri otsusega LS § 7419 lg 1, §741 lg 1 ja LKindlS § 661 lg alusel rahatrahv 13800 EEK Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON 1. N.H süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada N.H-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta N.H-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud N.H suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et N.H temale määratud 18 (kaheksateist) 1 kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 4.
XXX, ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
p 1 alusel arvestada N.H-le määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 06.11.2007. 6.
lg 1 p 1 alusel kohaldada N.H suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud tähtaja möödumisel.
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohtuistungil süüdistatav N.H seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Koopia 18.07.2006 koostatud otsusest väärteoasjas nr XXX, millest nähtuvalt karistati 19 N.H 29.06.2006 toimepandud LS § 74 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 13800 krooni. (t/l 6) 10.12.2006 koostatud väärteoprotokollist nr XXXnähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 10.12.2006 kell 17.40 peeti kinni sõiduauto XXXregistreerimismärgiga XXX, millist sõidukit juhtis N.H , kes juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, sõidukil oli nõuetekohaselt läbimata tehnoülevaatus, mootorsõidukit kasutati liikluskindlustuse lepingu maksevabal perioodil. (t/l 7) 10.12.2006 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtub, et 10.12.2006 kell 18.10 tuvastati N.H alkoholijoove 0,82 mg/l väljahingatavas õhus, millise tulemusega N.H nõustus ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 8) 10.12.2006 koostatud tunnistaja TKülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et olles tööl autopatrullis 10.12.2006 kell 17.40 peatas kontrolliks sõiduki XXXregistreerimismärgiga XXX, milline liikus kesklinna suunas. Sõidukit juhtis N.H , kellel puudus esitamiseks juhiluba, sõiduki dokumendid, liikluskindlustuse kehtiv poliis ja tehnoülevaatus. Joobe kontrollimisel süttis indikaatoril punane tuli ja kutsuti kohale liiklusjärelevalve osakonna töötajad. (t/l 9) 10.12.2006 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas N.H, et olles kaine koostati protokoll, sest ei olnud kindlustust ja juhiluba. (t/l 10) 08.02.2007 koostatud tunnistaja DBülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et 08.02.2007 kella 12.20 ajal informeeriti teda sellest, et on vaja kinni pidada sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX, mille roolis peaks olema arvatavasti joobes isik. Kella 12.45 ajal nägi seda autot ringi pööramas ning tunnistaja pidas sõiduki kinni . Autos oli vaid juht ning tunnistaja pidas ta kinni kuni politsei saabumiseni. Tunnistaja juuresolekul isik alkoholi ei tarvitanud. (t/l 14) 08.02.2007 koostatud tunnistaja NPülekuulamisprotokollist nähtuvalt viibis tunnistaja 08.02.2007 kella 12.20 ajal sündmuskohal ning tema tähelepanu äratas parkiv XXXregistreerimismärgiga XXX. Sõidukis istus meesterahvas, kelleks osutus N.H . Tema käes oli kaks pudelit, mille kohta N.H seletas, et see on destilleeritud vesi. Pudelite kontrollimisel selgus, et nendes on alkoholilõhnaline vedelik. 3 N.H suust tuli samuti alkoholilõhna. Andsid pudelid tagasi ja N.H istus autosse tagasi. Jätkasid tööd sündmuskohal. Mõni minut hiljem märkas, et sõiduks hakkas sõitma . Palusid sündmuskohal viibival Falcki patrullil sõiduk kinni pidada ja kontrollida autojuhti. 30 minuti pärast nägid, et N.H oli politsei poolt kinni peetud. (t/l 15-16) 08.02.2007 koostatud tunnistaja MKülekuulamisprotokollist nähtuvalt viibis tunnistaja 08.02.2007 kella 12.20 ajal sündmuskohal tema tähelepanu äratas parkiv XXX registreerimismärgiga XXX. Sõidukis istus meesterahvas, kelleks osutus N.H . Tema käes oli kaks pudelit, mille kohta N.H seletas, et see on destilleeritud vesi. Pudelite kontrollimisel selgus, et nendes on alkoholilõhnaline vedelik. Kontrollisid N.H joovet ja N.H oli joove. N.H suust tuli samuti alkoholilõhna. Andsid pudelid tagasi ja N.H istus autosse tagasi. Jätkasid tööd sündmuskohal. Mõni minut hiljem märkas, et sõiduks hakkas sõitma Arnika tee suunas. Palusid sündmuskohal viibival Falcki patrullil sõiduk kinni pidada ja kontrollida autojuhti. 30 minuti pärast nägid, et N.H oli politsei poolt kinni peetud. (t/l 17-18) 08.02.2007 koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr XXX nähtuvalt tuvastati 08.02.2007 kell 14.35 Wismari Haiglasse toimetatud N.H kerge alkoholijoove 0,58‰. (t/l 20) Täitemenetluste andmebaasi andmetel on N.H vastu alustatud täitemenetlusi kokku 20 736 krooni nõudes. (t/l 25) 08.02.2007 koostatud kahtlustatava N.H ülekuulamisprotokollist nähtuvalt juhtis kahtlustatav 10.12.2006 autot XXXregistreerimismärgiga XXX ja oli kaine. peatas politsei ja kontrollis dokumente. Neil ei olnud alkomeetrit kaasas ja nad kutsusid välja liikluspolitsei. Seni kuni ootasid küsis luba autost väljuda ja teda lubati. Võttis oma autost pudeli õlut ja jõi seda. Politseinikud nägid seda ja ütlesid, et ta rohkem ei jooks. Siis tuli liikluspolitsei ja lasti puhuda alkomeetrisse. Alkomeeter näitas joovet ja oli sellega nõus, sest jõi pärast roolis olemaist. 08.02.2007 läks kella 12.15 ajal tuttava juurde . Kohale jõudes ei olnud tal käes midagi ja kuulis, et naabermajas oli vargus. Sõbra juurest väljudes oli kaasas kilekott viinaga. Kutsuti politseiautosse ja lasti puhuda alkomeetrisse. Alkomeeter ei näidanud mitte midagi ja ta lasti minema. Istus autosse ja sõitis koju, kuhu jättis kõik dokumendid ning seejärel sõitis Pojengi teele, kuhu parkis auto. Sel ajal nägi lähenemas Falck. Parkis auto ja võttis paar lonksu viina. Pärast seda kui oli joonud, enam autoga ei sõitnud. Falcki töötaja ütles, et varsti saabub politsei ja neil on temale mingeid küsimusi. Politsei tuli, lasti puhuda alkomeetrisse ja viidi Wismari tänavale ekspertiisi, kus tuvastati kerge alkoholijoove. Oli sellega nõus, sest alkoholi jõi pärast autost lahkumist. Ei ole autot alkoholijoobe seisundis juhtinud. (t/l 30-34) 21.05.2007 koostatud tunnistaja DB täiendava ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et 08.02.2007 oli Falcki autopatrullis ja sai kutse Kupra tänavale, kus oli sissemurdmine ja vargus. Politsei palus kohapeal kinni pidada sõidukit XXXregistreerimismärgiga XXX, kelle juht on arvatavasti alkoholijoobes. Kella 12.46 paiku nägi seda sõidukit . Sõidukit nägi umbes 70 meetri kauguselt. Samal ajal sõiduk peatud ning juhipoolsest uksest väljus meesterahvas, kes pani ukse kinni ja liikus XXX suunas. Ei näinud seda kas mees tarvitas alkoholi pärast auto parkimist või mitte. Sõitis selle mehe juurde, tuli autost välja, tutvustas ennast ning palus oodata kuni politsei kohale jõuab. Kuna alkomeetrit kaasas ei olnud, siis ise joovet ei kontrollinud. Väliste tunnuste järgi ei saa öelda kas ta oli joobes või mitte. Isik oli tunnistajaga kogu aeg koos. Ootasid politsei tulekut ja tema juuresolekul ei olnud mehel võimalust alkoholi tarvitada. Umbes tunni pärast tuli politsei ja tunnistaja andis isiku politseile üle. Autos oli see mees üksi ja tema ka väljus sellest XXX registreerimismärgiga XXX kella 12.46 paiku. (t/l 37-38) 30.07.2007 koostatud tunnistaja TKtäiendava ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et 10.12.2006 kinni peetud sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX roolis olnud ja sõidukit juhtinud isikul ei lubatud alkoholi juua ning peale kinnipidamist isik ka ei joonud. Kõrvalistmel oli 2 liitrine õllepudel, mille tunnistaja koheselt palus enda kätte hoiule anda, et ennetada probleemi tekkimist. Isik andis õllepudeli nende kätte hoiule ega tarvitanud alkoholi. (t/l 39) 4 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel N.H kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd eitavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolli ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti, otsust väärteoasjas, andmeid määratud karistuste kohta, tunnistajate TK, DB, MK, NP ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatava N.H süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat 18.07.2006 koostatud kohtuvälise menetleja otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 13800 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Määratud rahatrahv on senini tasumata, seega karistus kustumata ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on N.H käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Kohtueelsel menetlusel on süüdistatav asunud seletama, et mõlemal juhul tarvitas ta alkoholi alles pärast sõiduki peatamist. Kohus suhtub taolisesse versiooni kriitiliselt ning leiab, et süüdistatav püüab sellise versiooni esitamisega vältida karistust temale inkrimineeritud süüteo toimepanemise eest. Samas välistab tunnistaja TK võimaluse, et süüdistatav oleks pärast XXX kinnipidamist saanud hakata õlut jooma, kuivõrd tunnistaja võttis süüdistatava autos olnud õllepudeli enda valdusesse, mistõttu ei saanud süüdistatav pärast sõiduki kinnipidamist alkoholi tarvitada. Isegi juhul, kui oleks saanud, siis ei oleks olnud võimalik mõne aja pärast tuvastada süüdistataval 0,82 mg/l väljahingatavas õhus, mis võrdub 1,64‰se joobega. Sellise joobe saavutamiseks pidanuks süüdistatav alkoholi tarvitama oluliselt varem ja oluliselt rohkem kui kohapeal joodav õlu. Autost leiti aga 2-liitrine õllepudel, mis ära võeti ja mida süüdistatav poleks olnud suuteline koheselt ära jooma. Samas poleks ta joobe tuvastamise hetkeks poole tunni möödumisel saavutanud veel sellist joovet, kuivõrd alkohol ei oleks organismi imendunud nii kiiresti. Seetõttu loeb kohus süüdistatava väiteid paljasõnalisteks. Mis puudutab süüdistatava väidet selle kohta, et ta 08.02.2007 pärast autost väljumist oleks alkoholi tarvitanud, siis on kaks tunnistajat pärast seda, kui avastasid, et süüdistataval on kaasas alkoholipudel ja süüdistataval alkoholi lõhnad suust, väitnud seda, et süüdistatav istus autosse ja mõni hetk hiljem sõitis minema. Sellepärast saadeti süüdistatavale järele tunnistaja DB, sest saadi aru, et joobes süüdistatav läks autot juhtima ja et tunnistaja DB ta kinni peaks kuni politseinike saabumiseni. DB ei näinud, et süüdistatav oleks alkoholi tarvitanud, kuid samas ei näinud ta ka seda, et autost väljunud süüdistataval oleks midagi üldse käes olnud, seega polnud tal ka midagi juua. Seetõttu leiab kohus, et ka selles osas ei ole süüdistatava ütlused usaldusväärsed. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud süüdtegude toimepanemises vaatamata tema süü eitamisele, on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud eriliigiliste väärtegude toimepanemise eest ning ükski neist ei ole kustunud, kuivõrd määratud rahatrahvid on tasumata. Samas ei saa tema karistusandmetest teha järeldusi, et süüdistatav süstemaatiliselt rikuks liikluskorda. Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kriminaaltoimiku materjalidest saab järeldada, et süüdistataval sissetulek puudub ning tema suhtes on alustatud täitemenetlusi enam kui 20 000 krooni nõudes. Seetõttu, arvestades andmeid sissetulekute puudumise ja rahaliste nõuete olemasolu ja käesolevast kriminaalmenetlusest tulenevate suhteliselt suurte rahaliste kohustuste lisandumist, asub kohus seisukohale, et sanktsioonis ettenähtud alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine ei ole otstarbekas, kuivõrd see raskendaks veelgi süüdistatava 5 majanduslikku olukorda ning senised rahalised mõjutusvahendid ei ole süüdistatavat mõjutanud loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud ja teda on karistatud vaid väärtegude toimepanemise eest, mistõttu võib karistuse määrata ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades seda, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise liikluskorra rikkujaga, leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata. Arvestades aga inkrimineeritud teo iseloomu ja kriminaaltoimikust ilmnevaid karistusandmeid asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks selle, et järelevalve tingimustes süüdistatav näitab oma soovi elada edaspidi õiguskuulekalt. Kuigi süüdistataval võib mootorsõiduki juhtimise õigust oma igapäevastes toimetustes vaja minna, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb
ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada
lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete rikkujaga ning süüdistataval tekivad seoses kriminaalmenetlusega ka rahalised kohustused, mistõttu ei pea kohus vajalikuks määrata lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid piirdub lühemaajalise tähtajaga, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal ei ole süüdistatav teistele liiklejatele ohtlik. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.