lg 1 p 1 ja 175 lg 1 p 3 riigituludesse menetluskuluna isiku kohtuarstliku ekspertiisi teostamise tasu summas 2875,00 krooni. 8. Jätta O.
lg 3 alusel välja mõistmata sundraha summas 9000 krooni, jättes selle menetluskulu riigi kanda. Väljamõistetud kaitsjatasu, ekspertiisitasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas arve nr XXX või Hansapangas konto nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „O.I 1-07-7669 kaitsjatasu“ või „O.I 1-07-7669 ekspertiisitasu“. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. SÜÜDISTUS O.I on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 18.01.2007 kella 00.50 paiku korteris aadressil XXX vastastikuse tüli käigus lõi noaga LD rindkeresse ja kõhtu, tekitades talle vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr XXX eluohtliku kehaõõnde ulatuva rindkereseina läbiva torke-lõikehaava ja vasaku roidekaarealuse ülakõhu haava. Seega O.I pani toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega oli põhjustatud oht elule, so pani toime KarS § 118 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistatav O.I selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, end temale inkrimineeritud kuriteos tunnistab täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud. O.I kaitsja hinnangul on süüdistatava süü talle inkrimineeritavas kuriteos tõendatud, tõendid on lubatavad. Süüdistatava O.I süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks tema enda poolt süü täielikule omaksvõtule ja kohtuistungil uuritud eeluurimisel antud ütlustele, mida süüdistatav kohtus kinnitas ja millele midagi lisada ei soovinud, tõendatud veel kohtuistungil uuritud järgmiste tõenditega: Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisaks olevate fototabelitega, millisest nähtub, et vaadeldavaks sündmuskohaks 18.01.2007.a. on olnud XXX asuv korter, protokollist nähtub olukord sündmuskohal. Sündmuskohta on pildistatud; (tl. 7-9) 2 Asitõendi vaatlusprotokoll (tl.12-13), milles on vaadeldud sündmuskohalt XXX leitud ja äravõetud hallist metallist kööginuga puidust käepidemega (tera pikkus 7,5 cm; käepideme pikkus 11 cm), mille teral punakaspruuni värvi verekahtlase aine jäljed. Asitõend on antud hoiule Ida PO asitõendite hoiuruumi. Asitõendi vaatlusprotokoll (tl.14-15), milles on vaadeldud sündmuskohalt XXX leitud ja äravõetud hallist metallist kööginuga (tera pikkus 17,5 cm; käepideme pikkus 11,5 cm), mille teral punakaspruuni värvi verekahtlase aine jäljed. Asitõend on antud hoiule Ida PO asitõendite hoiuruumi. Kannatanu LD poolt eeluurimisel antud ütlustega selle kohta, et ta ei soovi 18.01.2007.a juhtumi koha anda tunnistusi, ei ole pretensioone isikule, kes tekitas kehavigastusi, ei soovi avaldada meeskodaniku andmeid kes seda tegi. (tl.18-19); Kannatanu poolt eeluurimisel antud ütlustest (t.l.140-144), et nad olid 17.01.2007.a koos O.I-ga tarvitanud alkoholi, joonud õlut. Kusagil päeval oli O.I lahkunud kannatanu korterist ja läinud oma koju. Öösel kuulis kannatanu uksekella, ukse taga oli O.I , kannatanu avas trepikoja ukse, süüdistatav tuli kolmandale korrusele ja helistas kannatanu korteri uksekella, mispeale kannatanu talle ukse avas ja ta korterisse lasi. O.I oli ärevil seisundis, küsis kannatanult õlut. Kannatanu ütles talle, et mingu ja võtku toast ise. O.I läkski tuppa, mõne aja pärast väljus sealt, kuid kannatanu ei näinud, kas tal oli midagi käes või mitte. Kannatanu märkas, et süüdistatava silmad olid hirmsad, punased. Ta ehmus ja küsis süüdistatavalt, et mis juhtus. Süüdistatav ei vastanud kuid mõne hetke pärast ründas kannatanut noaga. Pärast seda läks süüdistatav minema. Kannatanu kutsus endale kiirabi ja helistas ka politseile. O.I poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega selle kohta, et 17.01.2007.a õhtul jõid nad koos LD õlut, vaatasid telerit, kuid ei mäleta põhjust, miks nad riidu läksid. Samuti ei suuda meenutada üksikasju selle kohta, kuidas ta võttis noa ja kannatanut lõi, kuna oli alkoholijoobes. Ei mäleta kuidas jõudis koju. Kahetseb juhtunut (t.l.24-26; 136-139) SA Põhja Eesti Regionaalhaigla poolt väljastatud väljavõttega LD haigusloost nr. XXX, millisest nähtub, et LD viibis ravil SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla kirurgia osakonnas 18.01.2007.a kuni 01.02.2007.a kliiniline diagnoos – Äge peritoniit; mao vigastus, traumaatiline hemotooraks; (tl.39) Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo kohtuarst-vanemekspert Silvia Männikuse poolt LD suhtes koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr. XXX (01.03.2007.a) antud eksperdi arvamusega, millisest nähtub, et ekspertiisiks esitatud meditsiinidokumentide andmetel tuvastati LD Põhja-Eesti Regionaalhaiglas järgmised tervisekahjustused: Rindkereseina läbiv torke-lõikehaav rindkere vasakul poolel keskmisel kaenlajoonel 9.roide kõrgusel, traumaatiline verirind vasakul, mao vigastus, piirdunud mädapõletik vasaku vahelihaaluselt. Torkelõikehaav vasakul ülakõhus roidekaare all keskmisel rangluujoonel (haav kõhuseina ei läbista, lõpeb nahaaluses rasvkoes) Torkelõikehaavad võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal 18.01.2007.a ning haavad on tekitatud löökidest torkelõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Rindkereseina läbiv torkelõikehaav ulatub kehaõõnde, mistõttu on eluohtlik tervisekahjustus. Vasaku roidekaarealune ülakõhu haav ei läbi kõhuseina ja ei ole eluohtlik tervisekahjustus. Tervisekahjustuste paranemise kestvus on vähem, kui 4 kuud. (tl.32-35) Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid dokumentaalseid tõendeid ja süüdistatava O.I poolt kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, nimelt: sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisaks olevate fototabelitega, asitõendite vaatlusprotokolli, SA Põhja Eesti 3 Regionaalhaigla poolt väljastatud väljavõttega LD haigusloost, LD poolt eeluurimisel kannatanuna antud ütlustega, LD suhtes koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr. XXX on O.I süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud ja kohtueelsel uurimisel on O.I tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 p 1 järgi. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 4st kuni 12 aastani. O.I pani tahtlikult toime nii esimese astme kuriteo, milline seisnes O.I poolt isiklike suhete pinnalt tekkinud konflikti tõttu oma elukaaslasele LD raske tervisekahjustuse tekitamises, mis põhjustas ohtu kannatanu elule. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Vastutust kergendavaks asjaoluks peab kohus süüdistatava poolt oma süü tunnistamist ja kahetsemist. Kohus leiab, vaatamata sellele, et O.I on varem kohtulikult karistamata isik tuleb karistada tähtajalise vangistusega, samas leiab kohus, et karistades O.I tähtajalise vangistusega, on võimalik jätta vangistus täielikult tingimisi kohaldamata KarS § 73 sätete kohaldamisel. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmisel arvestab kohus, et süüdistataval puudub alaline sissetulek, et tal oli väga raske majanduslik seis. Kohus leiab, et mõistes süüdistatavalt menetluskulud välja täies mahus (s.o sundraha summas 9000 krooni, ekspertiisitasu 2875 krooni ja kaitsjatasu 5168,40 krooni), käiks selliste kulude hüvitamine süüdistatavale ilmselgelt üle jõu, seetõttu tuleb jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda juhindudes KrMS §-st 180 lg 3. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.