1-07-7201\1

Kriminaalasi nr. 1- 07-7201 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 21.juunil 2007.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Terje Liebert Tõlk Valeri Helmar juuresolekul Prokurör Natalja Kutepova Kaitsja Toomas Bekker osavõtul Arutas avalikul kohtuistungil kriminaalasja lühimenetluses E.M isikukood XXX, vene keel, kodakondsuseta, põhiharidus, ei tööta elukoht XXX Varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud Tõkend vahistamine süüdistuses KarS § 199 lg 2p4,7, 8 – 25 lg 2 järgi. V.U isikukood XXX, vene keel, kodakondsuseta, 9 klassi haridus, ei tööta, elukoht XXX Varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud Tõkend vahistamine süüdistuses KarS § 199 lg 2p4,7, 8 – 25 lg 2 järgi. E.M-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, üritas 14.01.2007 kella 06.30 ajal isikute grupis koos V.U-ga võtta sissetungimisega ära võõrast vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt viibides XXX maja hoovis lõhkus ajal, kui V.U oli läheduses valves, Soome kodaniku KBW’ile kuuluva sõiduauto XXX reg.numbriga XXX ukseklaasi, sisenes autosse ning võttis auto keskkonsoolist CD automagnetofoni (maksumusega 200 eurot ehk kursi järgi 3129 Eesti krooni) ja sõiduauto kindalaekast alkomeetri (maksumusega 80 eurot ehk kursi järgi 1251 Eesti krooni), kokku vara 4380 krooni väärtuses, kuid kuritegu jäi lõpule viimata põhjustel, mis ei olenenud süüdlaste tahtest, kuna olid politsei poolt teo pealt tabatud. Seega E.M isikuna, kes on varem toime pannud varguse, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ning sissetungimisega, ehk pani toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V.U süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, üritas 14.01.2007 kella 06.30 ajal isikute grupis koos E.M-iga võtta sissetungimisega ära võõrast vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt viibides XXX maja hoovis läks hoovi pargitud Soome kodaniku KBW’ile kuuluva sõiduauto XXX reg.numbriga XXX juurde, katsus, kas auto uksed on lahti ning oli läheduses valves ajal, kui E.M lõhkus nimetatud sõiduki ukseklaasi, sisenes autosse ning võttis auto keskkonsoolist CD automagnetofoni (maksumusega 200 eurot ehk kursi järgi 3129 Eesti krooni) ja sõiduauto kindalaekast alkomeetri (maksumusega 80 eurot ehk kursi järgi 1251 Eesti krooni), kokku vara 4380 krooni väärtuses, kuid kuritegu jäi lõpule viimata põhjustel, mis ei olenenud süüdlaste tahtest, kuna olid politsei poolt teo pealt tabatud. Seega V.U isikuna, kes on varem toime pannud varguse, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ning sissetungimisega, ehk pani toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav E.M tunnistas end kohtuistungil esitatud süüdistuses süüdi, oli nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja kinnitas eeluurimisel antud ütlusi. Teab, et oli tingimisi karistatud, kuid palub jätta see reaalselt täitmisele pööramata. Kuni 2006 aastani oli narkootikumidega probleeme. Varasemad trahvid on kõik tasumata, sest ei töötanud. Tsiviilhagi summale suuruses 12517 vastu ei vaidle. Süüdistatav V.U tunnistas end kohtuistungil esitatud süüdistuses süüdi, oli nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja kinnitas eeluurimisel antud ütlusi. Ei ole 2005 aastast narkootikume tarvitanud. Varasemaid trahve tasub täituri vahendusel. Tsiviilhagi summale suuruses 12517 vastu ei vaidle. Kohus uuris järgmisi dokumente: - vanemkonstaabli Janek Loik`i ettekanne, mille kohaselt 14.01.2007 pidasid patrullis olles kinni E.M-i ja V.U , kellest üks askeldas valge XXX juures ja teine seisis XXX juures ( lk 2); - kannatanu KBW`i eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt parkis 14.01.2007 XXX sõiduki XXX juurde. 15.01.2007 avastas, et autosse oli sisse murtud. Siganalisatsiooni ei olnud. Lõhutud oli aknaklaas, stereosüsteem ja juhipoolse ukse lukk. Kahju tekitati summas 800 EUR (lk 1525); - politseivaneminspektori Vadim Verenitši ettekanne ( lk 26a); - tunnistaja MS`e eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 14.01.2007 kell 6.30 märkas valge XXX juures ühte noormeest askeldamas. Noormees oli pikemat kasu, kõhnema kehaehitusega, triibuga dressipüksid, õhuke kapuutsiga jope. Eemal seisis teine noormees – natuke lühemat kasvu, peas must müts. Noormees katsus uksi ja peale seda nad lahkusid. Paari minuti pärast tulid nad tagasi. Enne eemal seisnud noormees katsus tagumist ust ja pagasiruumi luuki ja jäi auto taha peitu. See kes ennem auto uksi katsus oli nüüd Ahtri ja Narva mnt ristil valves. Kutsus politsei, kes toimetas noormehed osakonda ( lk 27-29); - asitõendite- piltide- vaatlus (lk 33) ja fototabel ( lk 34-35); - sündmuskoha vaatlus ( lk 36-37) ja fototabel ( lk 38-39); - asitõendite- taskulambi, kruvikeeraja ja puuri- vaatlus ( lk 40) ja fototabel (lk 41-43); - kahtlustatava E.M-i eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt oli V.U panga maja hoovis nägi soome numbrimärkidega XXX. Tuli mõtte panna toime vargus. Ütles Sergeile, et kõht valutab ja palus oodata. Läks hoovi ja katsus auto käepidemeid. Uksed olid kinni. Võttis taskust pobediist puuri ja lõhkus vasakpoolse tagumise ukse kolmnurkse akna, pistis käe sisse ja avas tagumise ukse. Võttis kruvikeeraja abil maki välja. Pani maki juhiistmele. Kindalaekast ei leidnud midagi. Mõne minuti pärast tuli patrull ja pidas ta kinni. Käes oli kindalaekast leitud alkomeeter. Kahetseb ( lk 61-65); - kahtlustatava V.U eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt tuli koos Dimaga kell 6.30 paiku. XXX pangast möödudes märkas soome numbrimärgiga autot. Dima märkas ka ja ütles, et Sergei seisaks tee ääres ja vaataks, et keegi peale ei satuks, sel ajal kui tema autot kontrollib. Nõustus, aimas, et Dmitri kavatseb varguse toime panna. Ei tea kuidas Dmitri autosse sisse ronis. Mõne aja pärast sõitis kohale politsei (lk 92-96); 2 Kohus, kuulanud ära süüdistatavate seletused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. E.M-i ja V.U süü 14.01.2007 toimunud võõra vallasasja äravõtmise katses selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Süüdistatavad tunnistavad end selles episoodis süüdi. E.M-i ütlustest nähtub, et ta käis auto juures üksi. V.U ütlustest nähtub, et neil oli kokkulepe, et tema valvab. Ta nägi kuidas Dmitri autos sees oli. Tunnistaja M.S ütlused kinnitavad osaliselt süüdistatavate ütlusi. Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud tunnistaja ütlustes, mille kohaselt ta nägi, kuidas 2 noormeest käisid korda mööda autouksi katsumas ja olid kordamööda valves. Tunnistaja ütlusi kinnitavad asitõendi ja sündmuskoha vaatlusprotokollid ja fototabelid. Varguse toimepaneku fakti kinnitavad ka kannatanu ütlused. Eeltoodus tulenevalt on süüdistatavate endi, kannatanu ja tunnistaja ütluste ja dokumentidega tõendamist leidnud V.U ja E.M-i poolt varguse katse toimepanek. Kuritegu on toimepandud kavatsetult E.M-i tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 – 25 lg 2 järgi kui sisse tungimisega, isikute grupis võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. V.U tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 – 25 lg 2 järgi kui sisse tungimisega, isikute grupis võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse Kannatanu KBW on esitanud tsiviilhagi summas 12517 krooni. Süüdistatavad tsiviilhagi suurustele vastu ei vaielnud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatavate kuritegeliku käitumise tulemusena. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavatelt tsiviilhagi ulatuses välja mõista kannatanu kasuks. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. E.M-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Arvestades, et sooritatud kuritegu jäi katse staadiumisse, tekitatud kahju suurust, seda et E.M on varem varavastaste kuritegude eest korduvalt kriminaalkorras karistatud, väärteokorras korduvalt karistatud (lk 56-59, 114-137), süüdistatav ei ole endale varasematest karistusest järeldusi teinud ja jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks, vabanenud vanglast pani ta juba kahe kuu möödudes toime uue kuriteo, ta teadis, et tal on katseaeg, kuid see ei hoidnud teda uut kuritegu sooritamast, tal oli elukoht, kuid vaatamata sellele pani toime kuriteod, leiab kohus, et teda tuleb karistada reaalse vangistusega, mis on sanktsiooni alammäärast pikem. Süüdistatav on aastate vältel pidevalt tarvitanud narkootilisi aineid, varasemad süütegude eest mõistetud rahatrahvid on suures summas tasumata Kuivõrd süüdistatav on aastate vältel järjekindlalt jätnud määratud trahvid tasumata, ei ole põhjendatud E.M-i karistamine rahalise karistusega, V.U karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Arvestades, et sooritatud kuritegu jäi katse staadiumisse, tekitatud kahju suurust, seda et V.U on varem varavastaste kuritegude eest korduvalt kriminaalkorras karistatud, väärteokorras korduvalt karistatud (lk 89-90, 139161), süüdistatav ei ole endale varasematest karistusest järeldusi teinud ja jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks, tal oli elukoht ja töökoht, kuid vaatamata sellele pani toime kuriteo, leiab kohus, et teda ei ole võimalik karistada rahalise karistusega ja tuleb karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke silmas pidades karistada reaalse vangistusega, mis on sanktsiooni alammäärast pikem. 3 Juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada E.M KarS § 199 lg 2p4,7, 8 – 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus kaheksa kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks viis kuud kümme päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 24.10.2006 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 7 kuud ja 10 päeva vangistust KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 14.01.2007 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 14.01.2007 Tõkend vahistamine jätta muutmata Välja mõista E.M-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 5400 (viis tuhat nelisada) krooni ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1935.49 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend viis krooni nelikümmend üheksa senti) Sundraha ja kaitsjatasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX Eesti Ühispank või Hansapank XXX, viitenumber XXX. Kviitung esitada Harju Maakohtule Süüdi tunnistada V.U KarS § 199 lg 2p 4,7, 8 – 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus kaheksa kuud KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks viis kuud kümme päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 14.01.2007 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 14.01.2007 Tõkend vahistamine jätta muutmata Välja mõista V.U-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 5400 (viis tuhat nelisada) krooni ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1935.49 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend viis krooni nelikümmend üheksa senti) Sundraha ja kaitsjatasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX Eesti Ühispank või Hansapank XXX, viitenumber XXX. Kviitung esitada Harju Maakohtule Välja mõista V.U-lt ja E.M-ilt solidaarselt KBW (XXX) kasuks 12517 (kaksteist tuhat viissada seitseteist) krooni Asitõendid Pildid – jätta kriminaalasja toimikusse Taskulamp, kruvikeeraja, drelli puur konfiskeerida 4 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 14.08 2007 Kohtunik Liina Pohlak 5