Obsah (14)

§ 189§ 239§ 248§ 310§ 175§ 179§ 43§ 45§ 224§ 180§ 408§ 412§ 423§ 414

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuli 2008 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-08-7394 (kohtueelses menetluses

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada D.S varguses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi ja mõista talle rahaline karistus 300 (kolmsada) päevamäära, s. o 15 000 (viisteist tuhat) krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata D.S-ile mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi mitte vähem kui 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus; tasumisega hiljemalt iga kuu 30-ndaks kuupäevaks, alates 2008 a augusti kuust; Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2006 otsusega karistusena mõistetud vangistus 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva tingimisi katseajaga jätta iseseisvale täitmisele; 1.2 tunnistada B.G varguses süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) kuu; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega B.G-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 11 kuu 27 päeva võrra ning mõista B.G-le liitkaristus vangistusena 3 (kolm) aastat ja 27 (kakskümmend seitse) päeva ja vangistuse alguseks lugeda vanglasse saabumise aeg. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
4. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult Villu Valtsoni tsiviilhagi ning välja mõista B.G-lt 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni Villu Valtsoni kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult Rannus Kiviloo tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt D.S-ilt ja B.G-lt 497 (nelisada üheksakümmend seitse) krooni 05 senti Rannus Kiviloo kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 D.S-ilt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1 436 (üks tuhat nelisada kolmkümmend kuus) krooni 05 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 (kakskümmend üks) krooni riigi kasuks; 2.2.2 B.G-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1 436 (üks tuhat nelisada kolmkümmend kuus) krooni 05 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 51 (viiskümmend üks) krooni 40 senti riigi kasuks; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Raul Tosmannile 295 (147.50+147.50) krooni; 2.3 tühistada D.S-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 2.4 kohtuotsuse täitmise tagamiseks lugeda B.G-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistatuks peale B.G ilmumist vanglasse karistust kandma. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
5. Selgitada: 3.1 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; 3.2 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.3 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 4100065035); 3.4 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kuritegude asjaolud 2.
2. D.S on toime pannud kuriteod: 2.1.1 võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud varem varguse ja röövimise toime pannud isiku poolt ja grupis KarS § 199 lg 2 p 4,7 2 järgi, mis seisnes
3. märtsil 2008.a. öösel oma korteris Viljandis xxxx xx xx-xx koos B.G-ga Rannus Kiviloo pükste taskust viimasele kuulunud mobiiltelefoni Sony Ericsson Z530i väärtusega 1 500 krooni varastamises ja telefoniga 497.05 krooni väärtuses kõnede tegemises. 2.
4. B.G on toime pannud kuriteod: 2.2.
5. võõra vallasasja korduva äravõtmised selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud varem varguse ja röövimise toime pannud isiku poolt, grupis ja sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 4,7, 8 järgi, mis seisnesid: 1)
6. veebruaril 2008.a. kella 19.00 paiku koos alaealise isikuga Viljandimaal Kõpu vallas xxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx teisele korrusele tungimises, kust varastas lukustatud riidekapist Villu Valtsonile kuuluvad 3 000 krooni sularaha; 2)
7. veebruaril 2008 kella 19.00 paiku koos alaealise isikuga Viljandimaal Kõpu vallas xxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx teisele korrusele tungimises, kust varastas lukustatud riidekapist Villu Valtsonile kuuluvad 7 000 krooni sularaha ning 3)
8. märtsi 2008 öösel D.S-i korteris Viljandis xxxx xxx xx-xx koos D.S-iga Rannus Kiviloo pükste taskust viimasele kuulunud mobiiltelefoni Sony Ericsson Z530i väärtusega 1 500 krooni varguses ja telefoniga 497.05 krooni väärtuses kõnede tegemises.
9. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepete sisu Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on sõlminud süüdistatavate kohtus süüdimõistmiseks ja karistamiseks kokkulepped: 1) D.S süüdimõistmine KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi varguses ning karistamine rahalise karistusega 300 päevamäära, s. o 15 000 krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistus kantakse ositi iga kuu 1 500 krooni kuni karistuse täieliku tasumiseni. Tartu Maakohtu
10. oktoobri 2006 otsus jätta iseseisvale täitmisele. 2) B.G süüdimõistmine KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi varguses ning karistamine vangistusega 1 kuu. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu
11. oktoobri 2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s. o 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 3 aastat ja 27 päeva.
12. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
13. Põhjendused süüdimõistmistes Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

§ 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises. ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonigadega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.2 Põhjendused karistuste mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 4, 7,8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.3 Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks 3 Villu Valtson on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3 500 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb

§ 310

lg 1 kohaselt täielikult rahuldada ning välja mõista B.G-lt 3 500 krooni Villu Valtsoni kasuks. Rannus Kiviloo on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 497.05 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb

§ 310

lg 1 kohaselt täielikult rahuldada ning välja mõista solidaarselt D.S-ilt ja B.G-lt 497.05 krooni Rannus Kiviloo kasuks. 4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 6 525 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava D.S-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 288.55 krooni. Süüdistatava D.S kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 147.50 krooni. Süüdistatava B.G kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 288.55 krooni. Süüdistatava B.G kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 147.50 krooni. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada.

§ 175

lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele B.G-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 30.40 krooni.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 42 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

§ 180

lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) D.S-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 436.05 (1 288.55+147.50) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni riigi kasuks; 4 2) B.G-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 436.05 (1 288.55 + 147.50) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 51.40 (30.40 + 21) krooni riigi kasuks; Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks. 5. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 412

lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 414

kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Toomas Lillsaar Kohtunik 5