Obsah (7)

§ 199§ 121§ 64§ 74§ 75§ 263§ 69

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-08-8107 (kohtueelses menetluse

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 ja

§ 121

järgi advokaat Endel Tomson Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja alaealine D.D (isikukood xxx; elukoht xxxxx xx xx-x xxxxxxxx)

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja

§ 121

järgi advokaat Vello Sikut RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada alaealine O.I süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 kuud; ning tunnistada alaealine O.I süüdi

§ 121

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 kuud;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista O.I-le liitkaristus vangistusena 8 kuud;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 8 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata O.I-le katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 8 kuud ei pöörata täitmisele, kui O.I ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata O.I-le katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) jätkata põhihariduse omandamist; määrata O.I-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx (kuni Puiatu Erikoolis viibimise tähtaja lõpuni kohustus viibida Puiatu Erikoolis); tühistada O.I-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; jätta iseseisvaks täitmiseks O.I-le 23. mai 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt

§ 263p 4 ja § 121 järgi mõistetud tingimisi vangistus 6 kuud, katseajaga 2 aastat.

1.2 tunnistada alaealine D.D süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud; ning tunnistada alaealine D.D süüdi

§ 121

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 kuud;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista D.D-le liitkaristus vangistusena 4 kuud;

§ 69

alusel asendada D.D-le mõistetud vangistus 4 kuud üldkasuliku tööga 240 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 26. veebruar 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada D.D

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xx xx-x xxxxxxxx (kuni Puiatu Erikoolis viibimise tähtaja lõpuni kohustus viibida Puiatu Erikoolis); tühistada D.D-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude ning kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult Kristjan Tilgari tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt alaealiselt O.I-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt ja alaealiselt D.D-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt 2400 krooni Kristjan Tilgari kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult Marve Essasti tsiviilhagi ning välja mõista alaealiselt O.I-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt, 400 krooni Marve Essasti kasuks; 2.1.3 rahuldada täielikult Marto Kiiski tsiviilhagi ning välja mõista alaealiselt O.I-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt 950 krooni Marto Kiiski kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 alaealiselt O.I-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 147 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 3221 krooni 40 senti; 2.2.2 jätta sundraha 6524 krooni riigi kanda; 2.2.3 alaealiselt D.D-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 147 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 3221 krooni 40 senti; 2.2.4 jätta sundraha 6524 krooni riigi kanda; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Vello Sikutile 147 krooni 50 senti ja advokaadile Endel Tomsonile 147 krooni 50 senti. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.3 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 AS SEB Pangas (viitenumber 2800049706, sundraha puhul viitenumber 2800069841); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu 2 Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) O.I-le mõistetavaks karistuseks

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 8 kuud,

§ 121

järgi vangistus 4 kuud,

§ 64

alusel liitkaristus vangistusena 8 kuud;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 8 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata O.I-le katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 8 kuud ei pöörata täitmisele, kui O.I ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata O.I-le katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;2) jätkama põhihariduse omandamist; määrata O.I-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx xxxxxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxx-xxxxxxxxx (kuni Puiatu Erikoolis viibimise tähtaja lõpuni kohustus viibida Puiatu Erikoolis); 2) D.D-le mõistetavaks karistuseks

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi vangistus 3 kuud,

§ 121

järgi vangistus 4 kuud,

§ 64

alusel liitkaristus vangistusena 4 kuud;

§ 69

alusel asendada D.D-le mõistetud vangistus 4 kuud üldkasuliku tööga 240 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks

1. veebruar
3. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
4. O.I-le ja D.D-le esitatud süüdistused O.I on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema ta isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, grupis koos D.D-ga tungis ööl vastu 24.03.2008 Viljandi maakonnas Pärsti vallas asuvasse Puiatu Erikooli turvatöötaja ruumi, kust varastas Anri Ermelile kuulunud mobiiltelefoni väärtusega 5600 krooni, rahakoti väärtusega 300 krooni, hõbedast kaelaketi väärtusega 600 krooni ja hõbedast klotser sõrmuse väärtusega 400 krooni, Andre Teedele kuulunud mobiiltelefoni Alcatel väärtusega 600 krooni ühes telefoni SIM-kaardiga väärtusega 100 krooni, rahakoti väärtusega 300 krooni ühes 132 krooni rahaga, Kaspar Pokale kuulunud mobiiltelefoni koos laadijaga väärtusega 1200 krooni ja rahakoti väärtusega 300 krooni, Kristjan Tilgarile kuulunud mobiiltelefoni Samsung väärtusega 2000 krooni ühes kõnekaardiga väärtusega 400 krooni. Veel ka selles, et O.I isikuna, kes on varem toime pannud varguse ajavahemikul 11.12.2007.a. õhtust kuni 12.12.2007.a. kella 20:30-ni aadressil xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx x – xx korterist vaba juurdepääsu teel varastas salaja kannatanu Marve Essasti pojale kannatanu Marto Kiiskile kuuluva pluusi maksumusega 200 krooni, hõbeda värvi metallist keti maksumusega 350 krooni ning hõbeda värvi metallist ripatsi maksumusega 400 krooni. Samuti varastas salaja Marve Essastile kuuluva kollasest metallist käeketi maksumusega 400 krooni. Antud kuriteoga tekitati kahju summas kokku 1350 krooni. O.I teod on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi võõra vallasasja äravõtmisena ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis, sissetungimisega ning isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. O.I on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos D.D-ga viibides 04.01.08 õhtusel ajal Viljandimaal Pärsti vallas Puiatu Erikooli magamistoas lõi korduvalt rusikaga näkku oma koolikaaslast Remo Ainsaart, keda ta süüdistas kasvatajatele kaebamises. Oma sellise tegevusega tekitas O.I Remo Ainsaarele valu ja tervisekahjustused. 3 O.I tegu on talle kvalifitseeritud

§ 121

järgi teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise st kehalise väärkohtlemisena. D.D on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema grupis koos O.I-ga tungis ööl vastu 24.03.2008 Viljandi maakonnas Pärsti vallas asuvasse Puiatu Erikooli turvatöötaja ruumi, kust varastas Anri Ermelile kuulunud mobiiltelefoni väärtusega 5600 krooni, rahakoti väärtusega 300 krooni, hõbedast kaelaketi väärtusega 600 krooni ja hõbedast klotser sõrmuse väärtusega 400 krooni, Andre Teedele kuulunud mobiiltelefoni Alcatel väärtusega 600 krooni ühes telefoni SIM-kaardiga väärtusega 100 krooni, rahakoti väärtusega 300 krooni ühes 132 krooni rahaga, Kaspar Pokale kuulunud mobiiltelefoni koos laadijaga väärtusega 1200 krooni ja rahakoti väärtusega 300 krooni, Kristjan Tilgarile kuulunud mobiiltelefoni Samsung väärtusega 2000 krooni ühes kõnekaardiga väärtusega 400 krooni. D.D tegu on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi võõra vallasasja äravõtmisena ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis ning sissetungimisega. D.D on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema ta viibides 23.12.2007 õhtusel ajal Viljandimaal Pärsti vallas Puiatu Erikooli magamiskorpuse WC-s lõi rusikaga näkku oma koolikaaslasi Samuel Lehistet ja Kristjan Männit. Oma sellise tegevusega tekitas D.D Samuel Lehistele ja Kristjan Männile tervisekahjustused ja valu. Samuti süüdistatakse D.D selles, et ta viibides 23.12.07 õhtusel ajal Viljandimaal Pärsti vallas Puiatu Erikooli magamiskorpuses, sisenes ta magamisruumi, kus viibis Fredi Ruutvere ja lõi korduvalt Fredi Ruutveret rusikaga näkku. Oma sellise tegevusega tekitas D.D Fredi Ruutverele tervisekahjustused ja valu. Veel süüdistatakse D.D selles, et ta isikute grupis koos O.I-ga viibides 04.01.08 õhtusel ajal Viljandimaal Pärsti vallas Puiatu Erikooli magamistoas lõi korduvalt rusikaga näkku oma koolikaaslast Remo Ainsaart, keda ta süüdistas kasvatajatele kaebamises. Oma sellise tegevusega tekitas D.D Remo Ainsaarele valu ja tervisekahjustused. Samas süüdistatakse D.D selles, et ta viibides 04.01.08 õhtusel ajal Viljandimaal Pärsti vallas Puiatu Erikooli teleri vaatamise ruumis ja magamistoas lõi korduvalt rusikaga ja jalaga näkku oma koolikaaslast Emmanuil Tanejevit. Oma sellise tegevusega tekitas D.D Emmanuil Tanejevile valu ja tervisekahjustused. D.D teod on talle kvalifitseeritud

§ 121

järgi teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise st kehalise väärkohtlemise. 2.1.

1. Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 4 Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning O.I tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 ja

§ 121

järgi ja D.D tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele § 199 lg 2 p 7, 8 ja

§ 121järgi.

2.1.

1. Tsiviilhagide otsustamine Kristjan Tilgari on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 2400 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. Marve Essasti on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 400 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. Marto Kiisk on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 950 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.
2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
4. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud O.I-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 3221 krooni 40 senti. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 147 krooni 50 senti. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud D.D-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 3221 krooni 40 senti. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 147 krooni 50 senti. Kaitsja esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tuleb välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. 5 Alaealiste süüdimõistetute alaealisuse ja varalise seisu tõttu käib nendele süüdimõistetutele menetluskulude hüvitamine osaliselt üle jõu. Kohus jätab sundraha riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) alaealiselt O.I-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 147 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 3221 krooni 40 senti; 2) alaealiselt D.D-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 147 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 3221 krooni 40 senti. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
5. Muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Kalev Kuningas Kohtunik 6