K §-de 17 lg 6 – 139 lg 2 p 3 järgi ja karistati 2-kuulise vangistusega.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti G.T-le liitkaristuseks 7 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati G.T eelvangistus karistusaja hulka ja arvestati karistuse aja alguseks 13.11.2001.a. Harju Maakohtu 14.06.2007.a. määrusega vabastati G.T
otsusega mõistetud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 13.11.2008.a. G.T allutati katseajal käitumiskontrollile Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna vanglast vabanenute talituse kriminaalhooldaja järelevalve all ning määrati, et G.T peab täitma
§-s 75 lg 1,2 ja 4 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Harju Maakohtu 14.06.2007.a. määrus jõustus 26.06.2007.a. ja G.T vabanes karistuse kandmiselt Murru Vanglast 26.06.2007.a. Käesoleval ajal teostab kriminaalhooldust G.T suhtes Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna xxxxx talitus. Erakorralise ettekande sisu Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna xxxxx talitus on 10.04.2008.a. kohtule esitanud erakorralise ettekande, mille kohaselt on G.T katseajal käitumiskontrolli nõudeid eiranud. G.T ei hoidunud katseaja jooksul alkoholi tarvitamisest ja ei hoidunud suhtlemast kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Lõuna Politseiprefektuuri xxxxx politseijaoskond on edastanud kriminaalhooldusosakonna xxxxx talitusele teatise, millest nähtub, et G.T peeti kuriteos kahtlustatavana kinni oma elukohas 08.03.2008.a. ja ta oli alkoholijoobes ning paigutati kainenemisele. Käesolevaks ajaks on selgunud, et G.T tarvitas alkoholi oma elukohas koos kriminaalse taustaga isikutega. Kriminaalhooldaja hinnangul katseaja esimesed 9 kuud möödusid positiivselt. G.T täitis hoolikalt kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja temale määratud kohustusi: käis registreerimas 2 korda kuus, hüvitas igakuiselt rahalisi nõudeid ja esitas kriminaalhooldusametnikule kviitungeid kokku 5263 krooni tasumise kohta, registreeris end töötuks ja asus tööle esimesel võimalusel OÜ-sse Kolmeti, kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemisest teavitas kriminaalhooldusametnikku ja alkoholi tarvitamist ei esinenud. Kuid kriminaalhooldusametniku hinnangul ei jätkunud G.T tahet pingutada kuni katseaja lõpuni, sest 08.03. 2008.a. rikkus ta kohustusi. Kriminaalhooldusosakond palub G.T kandmata karistuse pöörata täitmisele. Menetlusosaliste seisukohad Süüdimõistetu G.T võtab õigeks, et tarvitas 08.03.2008.a. oma elukohas alkoholi ja seal viibis ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Kuid G.T väitel ta sel hetkel nende isikute kriminaalkorras karistatusest teadlik ei olnud. G.T palub karistust täitmisele mitte pöörata. Prokurör leiab, et kriminaalhooldusosakonna taotlus tuleb rahuldada ja G.T karistus pöörata täitmisele, kuna G.T tarvitas 08.03.2008.a. alkoholi. Prokuröri arvates ei ole karistuse täitmisele pööramise aluseks asjaolu, et G.T suhtles 08.03.2008.a. kriminaalkorras karistatud isikutega, kuna pole tõendatud, et G.T oli nende isikute kriminaalkorras karistatusest teadlik. Määruse põhjendused Kohus leiab, et kriminaalhooldusosakonna taotlus G.T kandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2
§-s 76 lg 5 sätestatud, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Vastavalt Harju Maakohtu 14.06.2007.a. määrusele oli G.T
lg 1, 2 ja 4 kohaselt käitumiskontrolli ajal kohustatud:1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) registreerima end kriminaalhooldusosakonnas esimese 9 kuu jooksul 2 korda kuus eelnevalt kokkulepitud päevadel; 7) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 8) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 9) asuma tööle 2 nädala jooksul alates vabanemisest või võtma end tööhõiveametis töötuna arvele; 10) võlanõude kustutamiseks võtma ühendust kohtutäituriga kuu jooksul peale vabanemist ning igakuiselt hüvitama rahalisi nõudeid ja esitama kriminaalhooldajale selle kohta tõendi. Lõuna Politseiprefektuuri teatise (tl 2) kohaselt 08.03.2008.a. kella 23.00 ajal toimetati oma elukohast xxxxx xxxxxxxxx x-xx xxxxx politseijaoskonda ja peeti kuriteos kahtlustatavana kinni alkoholijoobes G.T . Protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta ( tl 3-4 ) nähtub, et G.T on 08.03.2008.a. kella 23.20 ajal kindlaks tehtud alkoholijoove. Asjaolu, et ta tarvitas 08.03.2008.a. alkoholi ja oli alkoholijoobes, pole eitanud ka G.T ise. G.T kinnitusel tarvitas ta 08.03.2008.a. oma elukohas alkoholi – šampust ja viskit. G.T enda seletus, xxxxx politseijaoskonna teatises ja alkoholijoobe tuvastamise protokollis toodu kogumis tõendavad, et G.T tarvitas 08.03.2008.a. oma elukohas xxxxx xxxxxxxxx x-xx alkoholi ja oli sellest jäänud ka alkoholijoobesse. Alkoholi tarvitamisega 08.03.2008.a. rikkus G.T Harju Maakohtu 14.06.2007.a. määrusega temale pandud kohustust katseaja jooksul alkoholi mitte tarvitada. Selline kohustuse rikkumine on
§-st 76 lg 5 tulenevalt aluseks G.T kandmata karistuse täitmisele pööramisele. G.T kandmata karistuse osa vastavalt karistusregistri teatisele ( tl 24-25) on 1 aasta 4 kuud 17 päeva vangistust. Kriminaalhooldusosakonna erakorralises ettekandes on küll rõhutatud , et G.T katseaeg kuni 08.03.2008.a. oli kulgenud probleemideta, kuid see ei välista 08.03.2008.a. aset leidnud ühekordse rikkumise tõttu kandmata karistuse täitmisele pööramist.
§-s 76 lg 5 sätestatu erinevalt
§-s 74 lg 4 sätestatust ei anna kohtule võimalust valida, kas pöörata karistus täitmisele või mitte. Kohtu poolt pandud kohustuste rikkumise korral ei näe
Maakohus möönab, et ei saa siiski välistada vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatu suhtes kriminaalhoolduse jätkamist ka kohustuste täitmata jätmise korral. Sellisel juhul peab aga rikkumise põhjustama erakordne ja süüdimõistetust vähesõltuv asjaolu (vääramatu jõud, raske haigus vms). G.T puhul selliseid asjaolusid ei esine. G.T väitel tingis alkoholi tarvitamise soov tähistada naistepäeva, tuttavatega kokkusaamist ja elukaaslase rasedusest teadasaamist. Kohtu hinnangul ei õigusta need asjaolud kuidagi 3 G.T poolt kohtu poolt temale pandud alkoholitarvitamisest hoidumise kohustuse eiramist. Süüdimõistetule oli antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kohtumääruses ette nähtud kohustusi ja kontrollnõudeid. G.T seda tingimust ei täitnud. Kohus leiab, et G.T kandmata karistuse täitmisele pööramisele ei ole aluseks erakorralises ettekandes G.T-le süüks arvatud suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. G.T väitel ei olnud tema teadlik, et mõned 08.03.2008.a. tema elukohas viibinutest isikutest ( xxxxx xxxxx xx xxxx xxxxx) olid kriminaalkorras karistatud. Selline G.T väide ei ole asjas millegagi ümber lükatud. Kohtu arvates saab sellise kohustuse rikkumisega olla tegemist juhul, kui süüdimõistetu eelnevalt teab , et isikud, kellega ta suhtleb, on kriminaalkorras karistatud. Näiteks oleks see nii, kui süüdimõistetu on koos nende isikutega süüdi mõistetud või koos vanglas karistust kandnud. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul teada ei ole. Kohtunik Rita Kulberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.