Kriminaalasi nr. 1-07-14784 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 04.03 2008.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Olivia Vaal, Sandra Liivo juuresolekul Prokurör Leelet Kiv

§ 121

järgi rahalise karistusega 6000 krooni 2) 12.09.2007 Harju Maakohtu poolt

§ 121

järgi rahalise karistusega 6300 krooni Tõkend – kautsjon süüdistuses

§ 121järgi.

I.F-i süüdistatakse selles, et tema 02.06.2007 kella 17:00 paiku Harjumaal Leesi külas mere ääres sõimas ja hirmutas alaealist, st 14-aastast SV´t (s. XXX) ning ajas ta põlvini külma merevette. I.F takistas kannatanul veest välja tulemist, nimelt liikus ise piki kaldapiiri koos SV´ga ning kannatanu ei julgenud veest välja tulla ja pidi merevees seistes külmetama. SV´l tekkis selle tagajärjel seljavalu ning nimmepiirkonna paistetus. Samuti tema 10.07.2007 kella 10:00 paiku Harjumaal Leesi külas mere ääres lõi korduvalt KV´t plastämbriga keha ja pea piirkonda kuni ämber purunes. Samuti haaras I.F KV´t käega kõrist ja käest. Oma sellise käitumisega tekitas I.F kannatanule füüsilist valu ning kergeid kehavigastusi, so kaela ja õlavarre pindmised vigastused (marrastused). Seega I.F pani toime

§ 121

järgi kvalifitseeritavad kuriteod, so kehalise väärkohtlemise, nimelt teise inimese löömise ning tervise kahjustamise I.F end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja andis kohtus ütlusi, mille kohaselt kõik need juhtumid on provotseeritud. Episood S ei toimunud. V perekond valetab tema peale. Ei saa nende käitumisest aru. S kutsub iga kord vanemad. I.F kutsub teda korrale, sest ei jõua labidaga kalaraipeid matta. S helistab emale ja isale ja siis irvitab, et vanamutt ole vait. Siis tulevad tema vanemad. Endal on perekond V lastega normaalsed suhted, ei saa küll öelda seda, et väga head. S i suhted kasuisaga on halvad ja ta on mõjutatav. S kardab kasuisa. Riisusid K randa, siis S t tuli kalaraipeid ämbriga tooma ja paigutas need kalaraiped nende rajatud jalgrajale, mis viib mereranda. S i riided olid kuivad. S t seisis kiviotsas niidetud pilliroogude sees. Veepiir on tavalise taseme juures sealt 25 m. Ei ole S it löönud või ähvardanud. Ämber on 3-4 aastat vana ja mitu korda sangast parandatud. Käis mereääres vett võtmas. Ütles K.V le, et ta ei tooks kalaraipeid mere äärde. Käskis tal kiiresti oma objektilt ära minna. KV lõi teda haisva prügiämbriga mitu korda pähe, siis I.F valas oma ämbrist vee välja. Oli sunnitud ennast selle ämbriga kaitsma. Pidevate löökide tagajärjel jäi süüdistatavale pihku ämbrist ainult sang. Ei tea kust K vigastused sai, tal oli kriimustus kaela- ja õlapiirkonnas ning randmel. Süüdistatava ämber purunes ja ei saanud end kaitsta. K peksis edasi, võttis juustest kinni ja hakkas oma juukseid vabastama. Ühes käes oli süüdistataval sang ja seda käest lahti ei lasknud ja selle sangaga läks vastu Ki kaela ja selle sangaga läks ka koju. Tõenäoliselt kui hakkas Ki kätt enda küljest vabastama, võis sang minna vastu tema õlavart ja kriimustada. I.F endal tekkisid mõne päeva pärast peavalud ja paremal käel olid pindmised vigastused. Kuna K.V lõi teda peapiirkonda, siis hakkas tal varem avastatud kasvaja vohama, mistõttu pidi hiljuti operatsioonil käima. HKsel päeval ei näinud. Kui K nad lahutas läks oma sangaga koju ja K läks solgiämbriga oma koju. Kiirabi kutsus U V . Ise KVt ei löönud. Endal oli mitu korda parandatud vana ämber, mida hoidis enda ees. K mitu korda tagus, kuni see ämber purunes. Kil oli tugevast materjalist must solgiämber. K.V ja S. V ei karda teda. Kannatanu S t V andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt I.F on nende naaber, keda ta kardab. Läks 02.06.2007 mereäärde kalapäid viima, sest seal käivad kajakad ja rebased neid söömas. Läks läbi metsa mere äärde. Tee ei lähe läbi I.F-i maatükki, s.o nelja kinnistu ühine tee. Oli poolel teel kui nägi et I.F käib järel. Läks mere äärde kivi juurde, kus on tavaliselt olnud ja nägi kuidas I.F tuli sõjakalt tema poole. Üritas temast mööda minna, kuid ei saanud ja siis läks mere poole. Läks I.F-i eest ära, sest ei olnud kusagile minna. Arvas, et saab teiselt poolt lahte koju joosta, aga ei saanud sest vesi oli liiga külm. Ei saanud veest välja tulla, sest I.F oli täpselt ees ja tuli järjest lähemale, kartis teda eelmistest juhtumitest. Helistas emale, et I.F on temaga koos mere ääres. Siis isa ja ema tulid kiirest mere äärde, kannatanu oli nii kaua külmas vees, pisarad põsel. Ema seisis kaldal ja isa tuli lähemale, et saaks veest välja ja siis hakkas veest välja tulema. Kui isa oli lähemal siis I.F läks ära ja karjus et kannatanu on kasvatamatu laps ja samasugune kurjategija nagu ta vanemad. Selle juhtumi tagajärjel tekkisid psüühilised häired, käib psühhiaatri juures, on põie pidamatus ja pidev nohu. Vesi oli külm. I.F füüsilist vägivalda tema suhtes ei rakendanud. Algul oli I.F käes reha, aga ei mäleta kuhu ta selle pani. Ära joosta ei saanud, sest I.F tuli hästi otse lähemale ja lähemale, siis ta piiras kannatanut igalt poolt ja kui üritas minna kõrvale siis ta tuli sinna kannatanu juurde. Oli vees kuskil 10-15 minutit. Kui tuli veest välja istus oma toas ja nurgas ei tulnud välja ja aina nuttis. Nii kui I.F-i nägi, läks oma tuppa ja hakkas kohe nutma ja värises. Ei mäleta kui kaua on juba I.F-i kartnud. Kannatanu U V andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt I.F on nende naaber, keda teised perekonnaliikmed kardavad. 02.06.2007 oli õues kui abikaasa ütles, et S t helistas mere äärest, et ta on hädas I.F-iga, kes ründab teda. Oli möödunud üle 5 minuti sellest ajast kui S t läks mere äärde. Läks kiirel sammul mereäärde 100-150 m oma krundist. I.F-i kriiskamist oli väga kaugele kuulda, kuid sõnadest aru ei saanud. Kui tekkis silmside mereäärega, nägi, et tütar on põlvist saadik vees ja täpset rannajoont. Seal ei ole liivarand, on suured kivimürakad, kui seal komistada võid selja ära vigastada ja muidu end katki lüüa. I.F oli tütre vastas kalda peal ja vehkis intensiivselt kätega. Tegi kõva häält. I.F nägi teda ja Karinit ning keeras otsa ringi ja hakkas oma kinnistu poole minema, ise seal veel karjus mitmesugu ähvardusi. I.F läks ära, aga laps ei tulnud kohe välja. Pidi talle ise järgi minema ja praktiliselt käe otsas tassis ta tuppa. Lapsel või üks käsi märg olla, püksid olid põlvini märjad Ise ei saanud lapsega terve nädal kontakti. Veetemperatuur oli alla 6 kraadi. Ütleb seda kalurikogemusest Peale seda juhtumit tütar pissis voodi, ebame v rääkida .Ja siis hakkasid tal seljavalud, hiljem arstid, psühhiaatrid, ohvriabi, taastusravi ja asi pole ikka veel paremaks läinud. Ei olnud kavatsust ja ei saanud I.F-i lüüa, sest ta oli 10 m kaugusel. Mere äärde minemise tee pärast on I.F-iga pidevalt vaidlused, s.o tsiviilsuhe. Maad ostes said teeservituudi, et võivad seda läbivat teed kasutada. №tar ei viitsinud teha servituudilepingut ehituskeelu vööndis ja 25 m on see, mille üle käib vaidlus. Ülejäänud tee peale on teeservituut. S t kartis juba enne I.F-i. Kannatanu KV andis kohtuistungil järgmisi ütlusi:

2. 2007 episoodi kohta 2 Alates 2005 on nende perel I.F-iga halvad suhted. S t pidi kalapead viima mereranda. Oli toas kui S t helistas, et I.F ei lase koju tulla ja nuttis telefonis. Hüüdis U ile, et läheksid S ile järele. Kui jõudsid mere äärde kuulsid I.F-i röökimist. U läks S ile järele. Kui I.F U it nägi, tuli ta S i juurest ära ja jäi kannatanu juurde röökima, kuidas nad ei tohi mere ääres käija ja tema hakkab kontrollima. S t oli kaldast nii kaugel vees .Veetemperatuur oli kolm või neli kraadi, oli seda mõned päevad varem kaatriga sõites vaadanud. Pärast seda läks S oma tuppa, istus üleval toas voodi nurgas, nuttis ja värises. Üritas teda rahustada suhkruveega, kuid tulemusteta. Kaks päeva oli ta nii toas ja siis ta alles julges majast välja tulla. Alati kui I.F-i nägi läks ruttu tuppa tagasi ja iga kord, kui teda näeb hakkab värisema. Siis hakkasid tal seljavalud, mida üritasid koduste vahenditega leevendada, kuid tulemusteta. Läksid kiropraktiku juurde. 2000 diagnoositi S , mis stabiliseerus pärast kahe aastast ravikuuri ja kuni selle sündmuseni tal pretensioone ei olnud. Nüüd on seljavalud tagasi ja käivad iga kuu seljavalude tõttu kiropraktiku juures ja 3 korda nädalas taastusravil, pluss psühhiaatriline ravi. Arsti arvates on haiguse ägenemine tingitud külmetamisest. Lapsel olid märjad jalad ja pükste alumine osa. Palavikku ei mõõtnud, sest seljavalu oli nii tugev, et ei aidanud isegi valuvaigistid. Lapsel oli isegi süda paha sest valust.
3. 07.2007 episoodi kohta Läks ämbriga kalaraipeid mere äärde viima. Jõudis mere äärde ja kuulis kaugelt I.F-i kisa. I.F jõudis kannatanuni ise samal ajal röökides, et kannatanu peab olem sealt kadunud, kui sitapurujutt ja tema ongi Leesi küla naabrivalve. Tema ei luba seal käija, sest see olevat tema oma. Kannatanu õudselt kartis I.F-i, jalad värisesid, sest ta oli kannatanut varem ka rünnanud. Kartis, et I.F lükkab ta kivide vahele ja ei saa enam tõusta. Loputas ämbri ja hakkas koju minema. I.F kõndis pool meetrit taga poolt ja karjus :“Kiiremini, jookse kiiremini“. I.F oli mere ääres oma ämbrisse vett võtnud ja lõi poolenisti vett täis ämbriga seljatagant pähe, nii et ämbri sisu langes kannatanule selja ja kaelapiirkonda. Arvas tol hetkel, et oli rase, tõmbas küüru ja ei astunud talle vastu. I.F peksis teda, kuid järjekorda ei mäleta nii pähe kui selga.. I.F hoidis kannatanut küünarvarrest, kõrist ja juustest kinni, pekstes samal aja ämbriga, kuni see ämber purunes kildudeks. Oli üle 10 löögi. Peksis edasi ämbri varrega. Siis kuulis kannatanu Kalevi häält ja palus Kalevit, et ta tõmbaks I.F-i eemale. Kalev viis I.F-i ära. Pärast nägi, et käe ja kõri peal oli verine, parema käe pöial oli sinine ja paistes. Annab tänaseni tunda isegi teetassi on raske tõsta. Läks koju helistas abikaasale, et kutsuks politsei ja kiirabi. Nad tulid poole tunni jooksul. Kannatanul olid vappekülmad ja vajas sooja. Oli šokis, kiirabi andis rahusteid. Rahalisi nõudeid I.F-i suhtes ei ole Tunnistaja HK andis kohtuistungil ütlus, mille kohaselt K läks hommikul kella 10 paiku kalaraipeid randa viima. Majal on kaks klaasist seina, köögi ja toa vahel seinu ei ole. Vaatas aknast mere poole. K alguses ei näinud, kui mere poolt ülespoole tulla, sealt ei ole palju tulla, siis nägi, kus on kõrgendik, et seal rüselesid I.F ja KV. Sirgelt on päris pikalt näha. Esimesena nägi ämbrit. I.F lõi sel hetkel K ämbriga, mis võis olla roheline. Ei oska öelda mitu korda. Ei mäleta kas ämber oli terve või katki. Lõi pähe ja ämber oli vett täis. Nägi ühte ämbrit. K.V hakkas I.F-ile vastu, vehkis kätega. Kaitses pead. K poolset ründamist ei näinud. Temal löömariista ei olnud ja ta ei löönud. Kui K vastu jooksis, siis I.F-i elukaaslane lahutas enne seda nad ära. K jooksis vastu, nuttis ja oli täiesti märg. Tulid K koju, K helistas abikaasale ja siis tuli ka kiirabi, sest U kutsus kiirabi ja politsei. KVl marrastusi ei näinud, ehmatus, šokk oli kole. Löömise ajal I.F midagi ei öelnud Rüselust algusest pealt ei näinud, kuid küllaltki algusest nägi, et seal nad kaklevad ja siis tuli I.F-i abikaasa neid lahutama. Terve ämbri pähe löömist ei näinud. Kiirabi vaatas K toas. Nägi I.F-i kiirabi autost väljumas. I.F-i ja tema vigastusi ei näinud. K oli mere äärde minnes kaasas kas must plastmassist prügikast või ämber, täpselt ei mäleta. K ise ütles, et I.F-i ämber oli vett täis, Ki riided oli läbimärjad, lausa tilkusid. K ei olnud koju tulles midagi käes. Ei vaadanud, mis abi kiirabi K osutas. Tunnistaja KT andis kohtuistungil järgmisi ütlusi: 3
5. 2007 episoodi kohta I.F on tema elukaaslane. Riisus, kui temast jooksid mööda mere poole U , K ja väike tüdruk. Nägi kuidas S t seisab merekaldal ja I.F on seal tema kõrval. U ja K jooksid nende juurde. Oli kuulda sõnavahetust, vahele ei läinud jälgis seda I.F-i krundilt. Sõnadest aru ei saanud Rüselust ei olnud. S oli kaldal. Seisis mereääres. Pilliroogude juures. Ta seisis püsti, neil oli omavahel sõnavahetus. I.F-i ja S i vahe oli 3-4 m. Ise oli nendest 20-25 m. I.F oli natuke šokeeritud, talle ei me kui randa loobitakse kalajäätmeid ja ta kutsus S ti lihtsalt korrale. I.F tagasi tulles ütles seda. Ei saanud aru miks V d mereäärde jooksid. Sõnavahetus oli tugev, ei läinud spetsiaalselt vahele, U oli I.F-ist 5 m kaugusel. Tagasi tulles V d ei suhelnud omavahel ja tunnistaja küsimuse peale kästi tal suu kinni panna. Tunnistaja mäletamist mööda ei tassinud U S it koju. Ei tea kas S nuttis. S t kõndis omal jalal terve tee. 10.07.2007 episoodi kohta Hommikul kuskil kella 10 ajal oli õues ja kuulis häält appi. Vaatas merepoole, nägi KV ja I.F hoiavad üksteise juustest kinni ja rüselevad. Jooksis nende juurde ja lahutas nad. K läks oma koju ja I.F tuli oma koju. See toimus mere äärde viiva tee peal. Ei näinud kummalgi vigastusi. Appi karjus I.F ja rüseluse juures K ka hüüdis, et tule K appi. Ja see juhtus veel ka siis, kui nad ära lahutas. Pidi neid juustest lahti sikutama, sest mõlemad hoidsid üksteise juustest kinni ja see kestis 2 sekundit. Kumbki naine konflikti ajal midagi ei öelnud. Ei tea kas see koht on V majast näha, võib-olla osaliselt. I.F ja K.V l olid ämbrid, millega nad vehkisid üksteise suunas. K viis oma ämbri koju ja I.F-i ämber purunes. Purunemist ise ei näinud, kui kohale jõudis oli ämber juba katki. V de juures rohkem kedagi ei näinud, kuid keegi võis Kile koju minnes vastu tulla, sest kogu ala ei ole näha. Kiirabi auto tuli kohale ja läks KV majja. Pärast tehti I.F-ile meditsiiniline ülevaatus, mis on ära fikseeritud arsti paberites. Politsei kuulas tema ja I.F-i kohapeal üle. Edasi läksid politsei korralduse peale Maardusse. Politsei võttis Maardus autost mingi kasti välja. Ei tea mis seal sees oli.K.V vahel ägestub, siis tuleb100 sõna sekundis. I.F on rahulik, teda peab üles kütma ja siis läheb küll. Naabritega on tal erimeelsust kalaraibete pärast, kui Hiie neid juba näeb, siis on ta juba üles köetud ja läheb neid korrale kutsuma. Tekib sõnavahetus. Kohus uuris järgmisi dokumente 02.06.2007 episood U V avaldus (I k lk 25); Tõend kiropraktiku arvamusega SV tervisliku seisundi kohta (I k lk 34); väljavõtte veetemperatuuri kohta (II k lk 53-54). 10.07.2007 episood Kiirabikaardis fikseeritud arstiarvamus KV kehavigastuste kohta (I k lk 5); KV töövõimetusleht (I k lk 21); Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos joonisega (I k lk 6-7); Asitõendi (plastämbri tükid) vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I k lk 19-20); Väärteomenetluse lõpetamise määrused (II k lk 14-15); Kiirabikaart I.F-i kohta (II k lk 17); Kohtuotsus (II k lk 55-56); Skeem (II k lk 18); Tallinna Vangla vastus järelepärimisele I.F-i tervisliku seisundi kohta Tallinna Vanglas (II k lk 85). Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. 4 Kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud I.F-i süü 02.06.2007 S V kehalises väärkohtlemises. I.F end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütluste kohaselt kutsus ta SVt korrale, et viimane ei tooks kalaraipeid randa. Füüsilist kontakti tal S ei olnud. Samuti ei ähvardanud ta S tit. Tema kannatanul vees olla ei käskinud ja vette teda ei ajanud. I.F-i ütlusi kinnitab ka S t V , kelle ütluste kohaselt nägi I.F-i sõjakalt enda poole tulemas ja kuna kartis teda, läks vette ja ei julgenud kaldale tulla, sest I.F oli kaldal. I.F karjus, et S t on kasvatamatu laps ja kurjategija. SV ütlustest ei nähtu, et I.F oleks tema suhtes rakendanud füüsilist vägivalda, teda ähvardanud või käskinud tal vette minna. Süüdistuse kohaselt on I.F hirmutanud S.V t, kuid kohtuistungil uuritud tõenditega ei leidnud hirmutamine kinnitamist. S.V enda ütluste kohaselt ütles I.F, et ta on kurjategija nagu tema vanemad ja kasvatamatu laps. Kohus ei loe sõnu kurjategija ja kasvatamatu laps, väljenditeks mille eesmärk saaks olla teise isiku hirmutamine. Kannatanu kinnitas, et läks ise vette, sest kartis I.F-i. Ka kannatanute U.V ja K.V ütlustest ei nähtu, et SV oleks neile vahetult peale sündmust rääkinud, et I.F oleks S ti suhtes rakendanud füüsilist vägivalda, teda ähvardanud või käskinud tal vette minna. K.V ja U.V ütlused kinnitavad asjaolu, et S.V kardab I.F-i. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et S.V oleks pöördunud vahetult pärast sündmust tervisekahjustustega seosese meditsiiniasutusse. Kiropraktiku tõendist (I k lk 34) nähtub vaid, et SV viibis ajavahemikul 18.06.2007-26.06.2007 ravil seoses scoliosi ägenemisega. Esinesid seljavalud. Arst soovitas mitte külmetada, raskusi mitte tõsta ja hoiduda selja äkilistest liigutustest. Kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole vastuvaidlematult ja ümberlükkamatult tõendatud, et SVl tekkis scoliosi ägenemine just seoses I.F-i käitumisega. Arsti juurde on pöördutud alles kaks nädalalt pärast vahejuhtumit. Kannatanute U.V , K.V ja S.V enda ütlustest nähtub, et S.V viis sageli ämbrit kalaraibetega mere äärde ja nagu tõendist nähtub on arst soovitanud raskusi mitte tõsta. Seega ei ole välistatud, et haiguse ägenemine võis olla tingitud ka raskuste tõstmisest või mõnest muust vahejuhtumist, mis toimus ajavahemikul 02.0618.06.2007.

§ 121

järgi on tervise kahjustamine iga tegu, mis võib põhjustada kehalise tervisekahjustuse. Oluline on, et tegu oma iseloomult oleks selline, mis suudab tekitada kehalise tervisekahjustuse, s.o inimorganismi koe või elundi terviklikkuse rikutuse või nende toime häire. I.F-i tegevus 02.06.2007 (karjumine ja kaldal jooksmine) ei olnud selline, mis suudab tekitada kehalise tervisekahjustuse s.o inimorganismi koe või elundi terviklikkuse rikutuse või nende toime häire. Samuti ei tekitanud I.F-i käitumine S V le sündmuskohal füüsilist valutunnet. I.F S V t vette ei ajanud ja ei ole leidnud tõendamist, et ta oleks taksitanud SVl veest välja tulemast, sest kannatanu ütlustest nähtub, et ta ei püüdnudki seda teha, kuna kartis I.F-i.

§ 121

koosseis ei ole täidetud tegude puhul, mis põhjustavad vaid ebamugavustunnet ja negatiivseid emotsioone. Seega ei ole kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et I.F oleks olnud tahtlus kahjustada S.V tervist ja selles episoodis tuleb I.F õigeks mõista. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud I.F-i süü 10.07.2007 KVle füüsilise valu ja kergete kehavigastuste tekitamises. I.F end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütluste kohaselt kutsus ta KVt korrale, et viimane ei tooks kalaraipeid randa. K.V lõi teda ise prügiämbriga mitu korda pähe. Oli sunnitud end ämbriga kaitsma. Ennast kaitstes võis ämbri sangaga kriimustada K.V õlavart. I.F endal tekkisid vahejuhtumiga seoses peavalud, mistõttu hakkas vohama kasvaja ja pidi isegi operatsioonil käima. Tunnistajad HK ja K. Teern ei oska anda ütlusi vahejuhtumi alguse kohta. Seega nende ütlused ei kinnita ega lükka ümber ei I.F-i ega K.V ütlusi selle kohta, kes esimesena lõi. Tunnistaja K. Teerni ütlustest nähtub, et tema nägi rüselevaid ja üksteise juustest kinnihoidvaid naisi, kes mõlemad hüüdsid appi. K.V hüüdis appi veel ka pärast nende lahutamist. Kumbagi naise vigastuste kohta ei oska ta midagi öelda. I.F-i ämber oli purunenud. K.V oma terve. Tunnistaja KT sõnade ei saa ta välistada, et K.V le tuli keegi koju minnes vastu. Kannatanu K.V sõnade kohaselt tuli I.F temaga õiendama kalaraibete mere äärde viimise pärast. I.F lõi talle ämbriga selja tagant pähe. I.F peksis teda selja ja kaelapiirkonda kuni ämber purunes ja 5 lõi teda edasi sangaga. KT tõmbas I.F-i eemale. Kannatanul olid käsi ja kõri verine ja pöial valus. Kannatanu ütlusi, mille kohaselt I.F peksis teda ämbriga kinnitab ka tunnistaja HK, kelle ütluste kohaselt nägi ta toa aknast kuidas I.F lõi Kit ämbriga pähe. K.V hakkas vastu vehkides kätega, kuid ei löönud, sest tal polnud löömariista. K.V oli märg kui talle vastu läks. Nägi kui KT naised lahutas. Kohtul pole alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud kannatanu K.V ja tunnistaja HK kokkulangevates ütlustes, mille kohaselt I.F lõi K.V t ämbriga pähe. K.V l 10.07.2007 tervisekahjustuste olemasolu kinnitab ka kiirabikaardis fikseeritud arstiarvamus KV kehavigastuste kohta (I k lk 5), mille kohaselt tuvastati K.V l 10.07.2007 kaela, õlavarre pindmised vigastused (marrastused). Samuti nähtub töövõimetuslehest (I k lk 21), et K.V on vahetult pärast vahejuhtumit I.F-iga olnud töövõimetuslehel. I.F-i väiteid, mille kohaselt temal esinesid pärast vahejuhtumit peavalud ja tema oli tegelikult ohver, ei kinnita kriminaalasjas kogutud teised tõendid. Kiirabikaardist I.F-i kohta (II k lk 17) ei nähtu, et I.F oleks kaevanud peavalu üle. I.F-i kaebustena on kirjas, et naaber lõi teda ämbriga 4 korda. I.F tuvastati pindmine randme- ja labakäevigastus. Samuti nähtub Tallinna Vangla vastusest, et viibides Tallinna Vanglas 12.07.2007-03.08.2007 kaebas I.F 12.07.2007 valusid alakõhus, 13.07 eitas valusid alakõhus ja kaebas maoprobleeme. Seega ei ole vahetult pärast vahejuhtumit K.V ga I.F mitte kuskil ise kaevanud peavalusid. Seega ei loe kohus usaldusväärseks I.F-i kohtuistungil antud ütlusi, mille kohaselt K.V lõi teda ämbriga pähe ja temal tekkisid K.V poolse löömise tulemusena peavalud. Samuti ei nähtu kiirabikaardist, et I.F oleks tuvastatud vigastusi pea- või kaelapiirkonnas. I.F on tuvastatud pindmised randme- ja labakäevigastused, mis loogiliselt võivad olla tekkinud kui kannatanu K.V üritas ennast kaitsta I.F-i löökide eest ja vehkis kätega. Kui KV rünne tema suhtes oleks tõesti olnud nii intensiivne nagu I.F seda kohtuistungil kirjeldas, olnuks I.F-i vigastused märksa tõsisemad. Erinevalt I.F-ist tuvastati K.V l kaela ja õlavarre pindmised vigastused, mis otseselt viitab sellele, et K.V t on löödud kas vastu selga või selja tagant vastu pead, mis kinnitab K.V ja tunnistaja HK ütlusi, mille kohaselt I.F lõi K.V t ämbriga pähe. Samuti kinnitab kannatanu K.V ja tunnistaja HK ütlusi, mille kohaselt I.F oli ründavaks osapooleks, ka asjaolu, et I.F-i ämber purunes (sündmuskoha vaatlusprotokoll lk 6, asitõendi vaatlusprotokoll lk 19-20), kuid K.V ämber oli terve. Seega on kiirabikaartides objektiivse leiuna fikseeritud tervisekahjustuste iseloom kohtu hinnangul pigem kooskõlas kannatanu K.V ja tunnistaja HK ütlustega I.F-i ründe ja selle tõrjumiseks kasutatud abinõude kohta. Eeltoodu alusel ei loe kohus usaldusväärseks I.F-i ütlusi, mille kohaselt tema ainult tõrjus K.V poolset rünnet ja leiab, et I.F-i ütlused on antud soovist vabaneda vastutusest. Kannatanu perekonna ja süüdistatava vahelised erimeelsused kalaraibete mere äärde viimise lubatavuse või mittelubatavuse osas ei ole kohtu hinnangul selliseks asjaoluks, mis välistaksid teo õigusvastasust ja õigustaks vägivalla kasutamist ning kalaraibete mere äärde viimise lubatavuse või mittelubatavuse üle juriidilise otsuse vastvõtmine ei ole käesoleva protsessi käigus vältimatult vajalik. K.V ja I.F-i ütlustele hinnangu andmisel arvestab kohus ka asjaolu, et nende vaheline konflikt tekkis kalaraibete mere äärde viimise pärast ja tunnistaja KTsõnade kohaselt on I.F juba üles köetud kui näeb naabreid kalaraibetega. Samuti arvestab kohus asjaolu, et I.F on ka varem rünnanud K.V t ja teisi nende pereliikmeid (U.V ) (Riigikohtu 22.06.2007 otsus; Harju Maakohtu 12.09.2007 kohtuotsus). Naabritevahelisi pidevaid lahkarvamusi kinnitavad ka väärteomenetluse lõpetamise määrused (II k lk 14-15) ja kohtuotsus (II k lk 55-56). I.F-i korduv käitumismuster (Riigikohtu 22.06.2007 otsus; Harju Maakohtu 12.09.2007 kohtuotsus) näitab, et tsiviilõiguslikke konflikte naabritega püüab ta lahendada vägivalla kasutamisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kannatanu K.V ja tunnistaja HK ütlustega, kiirabikaartides toodud arvamuste, asitõendi- ja sündmuskoha vaatlusprotokollidega on leidnud tõendamist I.F-i süü K.V korduvas löömises s.o kannatanu kehalises väärkohtlemises. Lüües kannatanut selja tagant teadlikult ja tahtlikult ämbriga selja- ja peapiirkonda pani I.F kuriteo toime kavatsetult. Tema käitumisest on näha, et tal oli eesmärgiks KVle füüsilise valu tekitamine. I.F-i tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 121

järgi kui teise inimese kehaline väärkohtlemine, s.o tervise kahjustamine ja löömine. 6 Kannatanu tsiviilhagi esitanud ei ole. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. I.F-i karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Arvestades I.F-i iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaalkorras kahel korral karistatud, uus kuritegu on seotud sama kannatanuga, kelle suhtes on I.F ka varem pannud toime vägivallategusid, et ta ei teinud varasematest rahalistest karistusest järeldusi, tal on kindel elukoht, kuid ankeetandmete kohaselt ta ei tööta ja alaline sissetulek puudub, leiab kohus, et kuigi

§ 121

sanktsioon näeb ühe võimaliku karistusena ette rahalise karistuse ei ole I.F-i võimalik karistada rahalise karistusega ja teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuid

§ 74sätteid kohaldades on võimalik I.F karistusest tingimisi vabastada.

I.F on varem süüdi mõistetud KV kehalise väärkohtlemise katses (ründas kannatanut vikatiga), ent vaatamata süüdimõistmisele ja sellega kaasnenud karistamisele jätkas I.F KV suhtes samalaadse kuriteo toimepanemist, mis näitab, et I.F ei ole oma tegude õigusvastasusest aru saanud, mistõttu on tema suhtes kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu seoses KV ja S V ga. Kuna kriminaalasjas ei leidnud tõendamist I.F-i süü õigusvastases käitumises S V suhtes, tuleb tühistada lähenemiskeeld, millega I.F keelati lähenemine S t V le lähemale kui 100 meetrit. Arvestades, et KV suhtes pani I.F toime isikuvastase kuriteo juba teistkordselt ja kannatanu taotleb lähenemiskeelu kohaldamist tuleb KV osas jätta lähemisekeeld jõusse kolmeks aastaks. Juhindudes KrMS § 306, 3101, 311, 312, 313, kohus otsustas: Õigeks mõista I.F süüdistuses

§ 121järgi 02.06.2007 episoodis.

Süüdi tunnistada I.F

§ 121

järgi (10.07.2007 episoodis) ja mõista karistuseks kuus kuud vangistust

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui I.F ei pane kahe aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elab aadressil XXX;

1. ilmub Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- õppimis- või töökoha vahetamiseks;

§ 74

lg 2 alusel määrata I.F Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuse viibitud aeg 10.07.2007-03.08.2007 s.o 25 päeva karistusaja hulka 7 Tõkend – kautsjon tühistada kohtuotsuse jõustumisel (kaheksakümmend neli tuhat) krooni kautsjoni tasunud isikule ja tagastada 84 000 Harju Maakohtu 12.09.2007 aasta kohtuotsus kuulub täitmisele iseseisvalt Tühistada I.F-ile kohaldatud lähenemiskeeld, millega keelati I.F lähenemine SVle lähemale kui 100 meetrit. Kohaldada I.F-ile lähenemiskeeld, keelata I.F lähenemine KVle lähemale kui 100 meetrit kolmeks aastaks alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asitõendid plastämbri tükid hävitada Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on kättesaadav 04.03. 2008 Kohtunik Liina Pohlak 8