Obsah (6)

§ 217§ 60§ 61§ 179§ 175§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 19.oktoober 2007 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-07-8443 (07237600208) Kohtunik JANIKA KALLIN Kohtu

) § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3, § 311-313 kohus o t s u s t a s: 1.) Süüdi mõista D.S KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud. 2.) KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistuse hulka D.S-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 3 (kolm) päeva (04.03.2007-06.03.2007). D.S tuleb ära kanda 5 (viie) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkune vangistus. 3.) KarS § 73 lg 1 ja 3 järgi jätta D.S-ile mõistetud vangistus 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva täielikult tingimisi kohaldamata, kui D.S ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. 2 4.) KarS § 78 p 1 järgi hakkab katseaeg kulgema 19.oktoobrist

1. 5.) D.S-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keel tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 6.) TN tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. 7.) Välja mõista D.S-ilt riigi tuludesse II astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 2 700,00 krooni. Sundraha 2 700,00 krooni jätta riigi kanda. 8.) Menetluskulu: riigi õigusabi tasu 3 218,45 krooni ja ekspertiisitasu 3 680,00 krooni jätta riigi kanda. 9.) Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
2. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. 10.) Asitõendid: jahipüss Toz-66 nr XXX koos nahast vutlariga ja nelja padrunikestaga anda Põhja Politseiprefektuuri käsutusse. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kirjalik teade ei pea sisaldama kaebuse põhjendusi. Kaebeõiguse kasutamise soovist teatamise viimane tähtaeg on 25.oktoober
3. Apellatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtule esitada 15 päeva jooksul alates otsusega tutvumisest. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 5.november
4. Menetluskulude hüvitamise otsustusele on võimalik esitada määruskaebus

15 ptk järgi Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Selgitada, et sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks. Esitatud süüdistus: D.S-i süüdistatakse selles, et tema 04.03.2007 kella 13 paiku XXX talu territooriumil tulistas registreeritud 12 kaliibrilisest sileraudsest jahipüssist XXX nr 1XXX MT, kellele põhjustas elule mitteohtliku tervisekahjustuse – laskehaava vasaku reie ülemises kolmandikus, samuti tulistas AN, kellele põhjustas elule mitteohtliku tervisekahjustuse – laskehaava vasaku reie keskmises kolmandikus. Seega D.S pani toime teise inimese tervise kahjustamise, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Esitatud tõendid: 1.) Kannatanu MT kohtuistungil antud ütlused. 3 Kannatanu MT andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sõitis ta sel päeval koos Arvo Nahkoriga Arukülla valima. Sõitmiseks kasutasid nad ANemale kuuluvat sõiduautot XXX, mille roolis oli tema. Ta oli eelnevalt alkoholi tarvitanud, kuid ei tundnud, et tal oleks joove. Tee pealt paistis tuulegeneraator, mida ta on ka varem märganud kuid varem ei ole seda vaatamas käinud. Selline tuulegeneraator ei ole tavaline asi, sellepärast otsustasid nad uudishimust seda vaatama minna. Nad sõitsid autoga majast mööda minevat teed pidi ja seiskasid sõiduki samal suunal generaatoriga; jätsid auto tee peale ja läksid jalgsi edasi. Paremal oli kuusehekk, talukoht, eemal mõned majad. Nad läksid generaatori juurde ja mõtlesid, et lähevad küsivad selle tööpõhimõtte kohta täpsemat informatsiooni. Maas olid värsked jäljed, nad läksid mööda jälgi, sest arvasid, et need peavad viima majani. Sealt poolt kus nemad sisenesid, sai täiesti vabalt kõndida, nad läksid paremalt poolt, üle põllu. Sellel teel ei olnud ühtegi tõket ega väravat. Väravale ja piiratud territooriumile sattusid mööda teerada, mis läks kuuseheki vahelt. Jäljed viisid väikse maja juurde, nad koputasid uksele, kuid silmasid maja eeldatavat peremeest, kes tuli tema suhtes vasemalt poolt. Nad eeldasid, et territoorium kuulub kellelegi – igal asjal on omanik; luba neil territooriumile minekuks ei olnud, ühtegi märki seal ka ei olnud. Nad läksid meesterahvale vastu, teretasid viisakalt, kuid meesterahvas hakkas karjuma: „Vargad, vargad!“, ta ütles, et nad ei soovi varastada vaid tahavad generaatori kohta teavet küsida. Meesterahvas ei kuulanud, astus neist mööda. Ta üritas uuesti kontakti luua, et „Rahune maha, ei taha me siit midagi, tahtsime vaid generaatori kohta infot küsida.“ Mees ei kuulanud neid ja suundus majja; eelnevalt ei käskinud mees neil ära minna, karjus ainult ja oli täiesti endast väljas. Nad vaatasid, et kontakti ei õnnestu saada, sest mees ei kuulanud neid üldse. Nad keerasid otsa ringi, et minema hakata ja kõndisid umbes 10 meetrit kui ta kuulis selja tagant krõbinat. Ta keeras ringi, peremees võis olla temast umbes 5 meetri kaugusel ning sihtis talle püssiga näkku. Ta jõudis öelda: „Ära tulista,” kuid paugud juba käisid. Nad jooksid minema, otse üle värava, ei olnud aega enam mõelda. Üks kuul tabas teda reide, teine riivas kergelt jalga ja läks pükstest läbi. Kuul tabas teda momendil, kui ta ennast ümber pööras, sel hetkel ta kõndis juba minema, vaatas taha ja nägi, et mees tulistas. Ei oska öelda, kas ta oli liikumise peal, kui kui esimesed lasud olid, see käis sekundi murdosa jooksul. Ta oli meesterahva poole poolviltu, keeras just tagasi, et öelda: „Ära tulista”, kuid mees juba tulistas. Nad jooksid autosse, sest kartsid, et mees tulistab veel; auto asus väravast umbes 80 meetri kaugusel. Nad ei hakanud uurima, kas värav oli lukus, nad ronisid väravast üle, jooksid minema, et eemale saada. Mees lasi veel kaks lasku: üks kuul tuli läbi juhiukse sisse, oleks teda tabanud, kuid jäi pidama turvatalasse. Teine kuul tuli auto vasakust tagumisest nurgaplekist läbi, läbi tagumise istme tema istmesse ning edasi AN vasakusse reide. Kõik kokku kestis kõige rohkem 10 minutit, peremehega vestlus võib-olla 2 minutit. Enne laskmist mees ei hoiatanud. Kui nad aias sees olid, siis toimus kaks lasku. Üldse kokku toimus neli lasku. Peale vigastuse saamist oli ta haiglaravil, kuid teda ei opereeritud. 2.) Kannatanu AN ütlused. Kannnatanu ANandis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sattus ta sündmuskohale nii, et tee pealt paistis generaator, nad mõtlesid, et lähevad vaatavad seda, oli tehniline huvi. Nad sõitsid tema ema autoga, temaga oli kaasas MT. Nad parkisid auto poolenisti teele, pooleldi tee äärde. Sealt, kus nad auto jätsid, ei olnud näha värav ja onn, ei tea, kas väravani läheb teerada. Seejärel kõndisid generaatori poole mööda karjamaad, üldkasutatavat teed seal ei olnud; tuulegeneraator oli autost umbes 50 meetri kaugusel ja oli tee pealt hästi nähtav. Generaator asus põllu peal, kuusehekist eemal, generaatori propeller pöörles. Siis nad nägid, et kuuskede vahelt läheb teerada. Nad läksid mööda rada, sest tahtsid peremehe käest tehnilist informatsiooni küsida – kuidas generaator voolu toodab, kaua selleks läheb, kuidas töötab. Nad eeldasid, et generaatori taga on peremees – tavaliselt mõtleb selliste asjade peale meesterahvas. Nad läksid kuusehekist läbi, kõndisid mööda teerada, MT koputas onnikesele, peremees tuli nurga tagant ja hakkas karjuma. Kui nad majakesse jõudsid, siis nad said aru, et on kellegi teise territooriumil, kuid keelavat silti ei olnud. Majakese juurest oli lukustatud värav näha. Peremees sõimas, et nad on vargad ja tahavad tema kola ära vedada, peremees oli väga närviline. Nad vastasid, et tulid tuulegeneraatori kohta küsima, kuid peremees neid üldse ei kuulanud. Peremehest olid nad vestluse ajal umbes 5 meetri kaugusel. Siis 4 nad vaatasid, et peremees kadus vaikselt minema, nad otsustasid ära minna, sest nad vaatasid, et ei saa kontakti. Nad said natukene aega kõndida, siis keerasid nad ringi, peremees sihtis MT püssiga. Kõlasid lasud ja nad panid jooksu, eemalt paistvast väravast üle, auto suunas. Kui lasud kõlasid, oli tema MTst meetri kaugusel, neid tulistati umbes 6-7 meetri kauguselt. Auto oli väravast kusagil alla 100 meetri kaugusel. Tagasi nad ei vaadanud. Tema sai pihta alles siis, kui nad olid autos ja auto hakkas liikuma. Kuul tuli kusagilt tagant, ta istus külje pealt autosse. Ta sai tabamuse vasakusse reide, ta ei näinud, kas MT sai ka kahjustada. Kui peremees neid varasteks sõimama hakkas, ei osanud ta arvata, et peremees võtab relva; juhul kui peremees oleks palunud neil lahkuda, oleksid nad lahkunud. Enne laskmist peremees neid ei hoiatanud, nad ei teadnud, et peremees hakkab tulistama. Kuul eemaldati temalt operatsiooni käigus. 3.) Kannatanu TNütlused. Kannatanu TNandis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli tema sõiduauto XXX tol päeval poja kasutuses. Kaks kuuli on autost läbi läinud ja seega soovib ta esitada tsiviilhagi autoremondi kulude osas 7 410,00 krooni suuruses summas, tegemist on eelkalkulatsiooniga. Ta sai õnnetusest teada poja käest, poeg pistis pea ukse vahelt sisse, ütles et teda tulistati ja palus helistada häirekeskusesse. Poeg tuli tuppa, ütles et MTon autos, M on ka tulistatud. Ta helistas ka politseisse. Kuulihaav oli auto esiukses, teine tagumises küljes, umbes 3 cm bensiinipaagist. Uurija tiris polstrid lahti. Auto korda ei ole tehtud, esialgu on eelkalkulatsioon. Auto on vana mudel, 1985 aastast. Tehas seda plekki enam ei tooda. 4.) Süüdistatava D.S-i ütlused. Süüdistatav D.S andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli ta 04.03.2007 omaette kodus, pidi Raasikule valima minema. Ta kuulis aia taga automürinat. Ta teadis, et värav on kinni, mõtles, et keegi tuttav tuli ja ta läheb teeb värava lahti. Ta läks värava juurde, seal ei olnud kedagi. Umbes 25 meetri kaugusel läheb tee mööda, ta vaatas värava pealt, et kummijäljed olid pööranud tema poole ringikeeramiseks ja auto oli sõitnud sinna, kust tuli. Auto oli sõitnud 100 meetrit ja seisma jäetud, inimesi näha ei olnud. Tal tekkis kahtlus, et keegi on omavoliliselt aeda tulnud. Mõtles, et läheb vaatab, kas kedagi on näha. Ta hakkas värava juurest tagasi minema, läks umbes 10 meetrit kui nägi, et õue poolt tulid kaks inimest, kes andsid märku, et märkasid teda ja siis vist teretasid. Tal oli süda täis, et inimesed omavoliliselt tulid ja küsis, kuidas nad sinna said – värav oli kinni ja seal ta käis enne vaatamas, seal ei olnud kedagi. Seejärel ta ütles neile, et olete vargad. Nad vastasid, et ei ole vargad vaid tulid tuulegeneraatori kohta küsima. Ta ütles, et ei usu neid – õige inimene oleks tulnud ikka väravast, suletud väravast omavoliliselt inimene ei tule, enne peab ikka nõusoleku saama. №ormehed ei olnud ähvardava olemisega, jäid longus seisma. Tal on pidevalt vargad käinud, 21.detsembri öösel käidi, viimasest korrast oli 1,5 kuud vahet, neli korda on vargad käinud, ikka 1,5 kuulise intervalliga. Sel korral oli eelmisest vargusest just sama aeg möödas. Ta arvas, et ilmselt on samad vargad, läks neist meetri kahe pealt mööda, oma elamusse ja võttis igaks juhuks relva ning läks püssiga tagasi. Püssi võttis ta sellepärast, et tundis ennast ohus olevat – kaks pätti ilmub lihtsalt tema hoovi peale. Kannatanud olid läinud värava juurde, nägid et värav on kinni ja ei teadnud enam mida teha. Nad nägid teda, seisid nagu kujud seal. Siis üks ütles teisele, et: „ossa kurat, tuleb püssiga siia.” Nad hüppasid mõlemad üle värava, olid korraga värava peal. Ta lasi paugu värava kõrvale, mõtles et kes nad sellised on, öelgu nimed. Nad ei vastanud midagi vaid hakkasid põgenema. Siis ta lasi teise paugu ka värava kõrvale. Ilmselt teisest paugust kartets läks jalga. Tal olid jämedad haavlid, 8 mm jämedused, mida kutsutakse kartetsideks. Ta ei lasknud kuuliga, need võisid tunduda kuulina. Nad jooksid auto poole minema, ta mõtles, et laseb auto tagumisse kummi, kuid tabas kõrgemale, paagi juurde. Nad ei olnud autoni jõudnud, kui ta esimese paugu auto suunas lasi. Autoni oli kannatanutel jäänud veel 20 meetrit. Nad kadusid silmist, jõudsid joosta auto taha ja läksid auto varjust autosse, tema autosse minekut ei näinud. Siis ta mõtles, et laseb teise paugu auto mootorisse, et saaks nii auto r/n teada. Kui politsei eelnevalt käis, siis öeldi, et ta prooviks auto r/n kindlasti ära vaadata. Ta ei näinud palja silmaga nii kaugele ja tahtis mootorisse sihtida. Kuul oleks ilmselt sinna läinud, kui ta vajutas, siis nägi, et hakkas auto liikuma. Juhul kui auto ei oleks liikuma hakanud, oleks kuul ilmselt mootorisse läinud, see oli kokkusattumus. Auto hakkas liikuma, sõitis kuulile vastu, kuul läks ukse sisse. Liikuvat märki 5 lastes tuleb võib-olla meeter maad ette lasta. Tema sihtis mootorisse, kuul läks esiukse sisse, muidu oleks mootorisse läinud. Kannatanud väitsid, et kuul tuli tagant, esimese paugu ta lasi ta siis kui inimesi sees ei olnud. Esimene kuul läks bensiinipaagi lähedusse, otse esimesse kõrvalistuja seljatagusesse sisse. Teise lasuga läks kuul läbi ja see tegi selle haava, mitte kuskilt mujalt. Teisiti ei saanud see olla. Õige inimene oleks tulnud väravast, poes ta ei käi, vahel 2 nädala tagant on ära. Kolm päeva tagasi oli sadanud värsket lund ja kannatanud nägid, et seal ei olnud ühtegi jälge - et kui keegi seal elaks, siis oleks ka mõned jäljed. Kannatanud ajasid auto eemale, tulid väljast poolt aeda tuulegeneraatori poole; tahtsid selgust saada, kas sealt poolt on jälgi. See on tema arvamus. Teerada tekib ikka tuulegeneraatori juurde, kui ta peab seal mõnikord mitu korda järjest käima. Kannatanud nägid, et on värsked jäljed ja said selguse, et keegi seal ikka on ja tulid kindluse mõttes vaatama. Muidu tekib mingi kahtlus, miks nad üldse tulid. Võimalik, et nad lihtsalt tahtsid tema asju näha, mis maas on - päevavalges on ju kõik hästi näha, kuid senini oli öösel käidud. Sel ajal käidi just kolmes talus sees, politsei ütles et 16 ja 21 vahel. Mitme päeva tagant käivad sealt vaatamas vahest, ta võib mõne päevaga eksida. Ühes talus oli käidud just natuke aega enne teda, politsei arvas ka, et ühes talus käidi üks öö, teises talus teine öö. Tal on talus väärtuslikke asju, põhiliselt on varastatud vanametalli, tema jaoks on need vajalikud asjad. Relvad on tal seaduslikud, ta on olnud 34 aastat jahimees. Ta ei lasknud kannatanute pihta, lasi nende suunas. Hoiatada ei olnud tal enam midagi, kui kannatanud nägid, et tal on püss, hüppasid nad kohe üle värava, et minema saada. Sel päeval kannatanud tema vara ei puudutanud, ilmselt tahtsid enne kindlaks teha, kas seal inimesi on või mitte. Juhul kui ta valima oleks läinud, siis oleks kannatanud võib-olla midagi ka ära viinud, kannatanud väitsid küll, et nad lähevad valima, kuid miks nad siis töötunkedes olid. Tema kodu on suhteliselt eraldi, vahemaa majade vahel on 400-500 meetrit. Tal on käinud juhuslikke külalisi, senini oli ta külalistega kenasti läbi saanud. Naabrinaine nägi tol korral, et auto seisis tee peal umbes tund aega. On nõus, et kahju on tekitatud, kuid ei pea varaste asju kinni maksma, raha tal ei ole, tal on ainult kaksikõde, kes teda toidab. 5.) Rae konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Sepa (Sepp) 04.03.2007 ettekanne (tl 3) millest nähtuvalt sai politsei kell 13:27 teate Arukülas XXXtoimunud tulistamise kohta. Kohapeal selgitasid A Nja MT, et XXX külas tulistati neid ja nende autot XXX r/n XXX. Kannatanute selgituste järgi sai ettekandja aru, kus täpselt ja kes tulistas; ettekandja on antud kohas enne käinud küsitlust tegemas. Põhja 16 kutsuti kriminalist ning sõideti XXX külla XXX tallu D.S-i (D.S) isikukood XXX juurde. D.S peeti peale selgituste ärakuulamist kell 14:50 kahtlustatavana kinni. D.S-ile tehti ettepanek relvad vabatahtlikult välja anda, isik nõustus ning andis välja relvaloa RL nr XXX välja antud 22.11.2006 Põhja Politseiprefektuuri poolt, kus oli kirjas IZ 18 MH 222 Rem nr 011805394, Toz 78 22 LR nr 0301196, samuti relva, millest D.S enda sõnul tulistas – XXX nr XXX, samuti andis D.S välja signaalraketi püstoli nr CD 0373, kaba ilma rauata üheraudsele relvale nr C 11189, 2-raudse relva toru ilma kabata nr 122000 cal 16 ning tühja puukaba; lisaks andis D.S välja 4 padrunikesta, millega ta isikuid tulistas. D.S-i sõnul tungisid tema kinnistule kaks talle tundmatut isikut, kellel ta palus esitada dokumendid ning ütles, et kutsub politsei, talus on enne kaks korda vargil käidud. D.S selgitas, et lasi isikutele kaks korda jalge ette, isikute põgenedes tahtis ta tulistada auto kumme, kuid tulistas läbi auto ja isikud said reiehaavad. Politseisse ei helistanud põhjusel, et telefoniaku oli tühi. 6.) Relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 4) millest nähtuvalt andis D.S 04.03.2007 vabatahtlikult politseile üle järgimised relvad ja laskemoona (asitõendid kriminaalasjas): relvaluba RL nr XXX välja antud 22.11.2006 Põhja Politseiprefektuuri poolt, Toz 78 nr 0301196 22 LR, signaalraketi püstol CD 0373, 2 RDN toru nr 122000 cal 16, kaba nr C11189 ilma rauata, puukaba ilma metallita, optika nr 0101266 (valgevene), optika nr N4312605, 4 jahipüssi padruni cal 12 kesta, cal 12 laenguga ? 012 padrunit, cal 12 kuni 020 padrunit, cal 16 kuul 01 padrun, cal 5,6 sportpüssi padrun 064 tk ??, 222 Rem täismantel kuul padrunid 020 tk, 222 Rem poolmantel kuul padrunid 018 tk, cal 12 padrunid kilepakendis 010 tk kuulilaenguga, cal 12 haavellaenguga 010 padrunit kotis, ? signaalrakettpadun, cal 5,6 padrun 2 tk. 6 7.) 04.03.2007 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 8-11) millest nähtuvalt vaadeldi XXX külas XXX talus asuvat sündmuskohta. Sündmuskoha vaatlusega tuvastati, et sündmuskoht asub XXX teelt Raasiku suunas vasakule keerates. Mööda teed liikudes asub paremat kätt XXX talu. Talu väravate ees on metallist soojak, talu terriotooriumile sisenedes on näha erinevaid metallesemeid, vagunikärusid ja muid majapidamisvahendeid. Territooriumi keskel on helerohelist värvi vagunsoojak. Soojaku parema nurga juures riidest katte all on näha mobiiltelefon №kia 5210. Liikudes soojaku paremalt poolt on soojaku paremas küljes uks. Liikudes sisse on soojaku eesruumis näha erinevaid relvi ja laskemoona, mille hulgas on sileraudne jahipüss XXX nr XXX. Sündmuskohalt võeti kaasa mobiiltelefon №kia 5210. 8.) 04.03.2007 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 12-19) millest nähtuvalt vaadeldi XXX (rohelist värvi) r/n XXX asuvat sündmuskohta. Sündmuskoha vaatlusega tuvastati, et juhi tagumisest küljest vaadatuna on vasakul küljel umbes 2,5 x 5,5 cm suurused, sissepoole viivad lasujäljed (kuuli sisenemisjälg) nr 2. Lasujälg asub tagumise aknaklaasi ja rattakoopa vahel, vasakpoolse tagumise tule lähedal. Juhipoolse ukse alumisel osal, mis on kaetud valgest metallist ribaga, asub lasujälg (kuuli sisenemisjälg) nr 1, mis on samuti umbes 2,5 x 5,5 cm suurune. Avades auto tagaosas oleva ukse, on auto sees, vasakul küljel, tagumises osas tulekustuti ja rattakoopa juures lasu (kuuli) väljumisava. Juhipoolse istme paremas osas on istmekattes kinni laskemoona element. Juhipoolse ukse kahe metallseina vahel asuva tühimiku põhjas, tühimiku eesotsas on laskemoona element. Juhipoolse istmekatte küljes olev laskemoona element pakendati plasttopsi nr 2; ukse metallseinte vahel asuv laskemoona element pakendati plasttopsi nr 1. 9.) MT haigusloo nr XXX koopia (tl 25-41) mille vahel olevast kiirabikaardist nähtuvalt sai kiirabi 04.03.2007 kell 13:22 väljakutse Arukülla XXX külla, kus oli lastud jahipüssist MT. Kiirabi saabus kell 13:50, MT oli tulistatud vasakusse jalga, kuul oli naha all. MThospitaliseeriti SA PERH Mustamäe Erakorralise Meditsiini üksusesse. Patsiendikaardi kohaselt tulistati MT 04.03.2007 jahipüssist, patsient kaebas valu vasaku reie ülemises kolmandikus. Arsti diagnoosi järgi oli MTl vasaku reie eesküljel laskehaav, metallist võõrkeha vasakus reies. Haigusloo kohaselt MToperatsioonil ei käinud ning isik lubati kodusele ravile 07.03.2007. 04.03.2007 kell 15:15 teostati uuring alkoholidele, uuringu tulemuste kohaselt oli MT veres 0,18 promilli etüülalkoholi. 10.) Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 107 (tl 44-46) millest nähtuvalt viidi 23.03.2007 Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja-Eesti osakonnas ravidokumentide põhjal läbi MT kohtuarstlik ekspertiis. Eksperdi arvamuse kohaselt tuvastati MTl viibimisel SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 04.03.2007 laskehaav vasaku reie ülemises kolmandikus. Tervisekahjustus ei ole elule ohtlik, tüsistumata kulu korral paranemisaeg kuni 6 nädalat. Tervisekahjustus võis olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal 04.03.2007 ja asjaoludel ühest tulirevlalasust sisenemisavaga vasaku reie ülemises kolmandikus, kuuli peetumisega vasaku reie ülemises kolmandikus nahaaluses koes. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo nr XXX andmetel MT 04.03.2007 kell 15:15 võetud veres oli 0,18 promilli alkoholi. 11.) ANhaigusloo nr XXX koopia (tl 50-68) mille vahel olevast kiirabikaardist nähtuvalt sai kiirabi kell 13:22 väljakutse Arukülla XXX külla, kus oli lastud jahipüssist AN. Kiirabi saabus kell 13:50, AN oli tulistatud vasakusse jalga, puusa piirkonda, kuul oli sees. ANhospitaliseeriti SA PERH Mustamäe Erakorralise Meditsiini üksusesse. Patsiendikaardi kohaselt tulistati AN 04.03.2007; patsient kaebas valu vasaku reie piirkonnas. Arsti diagnoosi järgi oli ANvasaku reie lahtine haav, võõrkeha vasakus reies. ANsuunati kohesele operatsioonile, naha all olev võõrkeha eemaldati ja haav puhastati. Isik lubati kodusele ravile 07.03.2007. 04.03.2007 teostati uuring alkoholidele, uuringu tulemuste kohaselt ei olnud ANveres etüülalkoholi. 12.) Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 106 (tl 69-71) millest nähtuvalt viidi 23.03.2007 Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja-Eesti osakonnas ravidokumentide põhjal läbi ANkohtuarstlik ekspertiis. Eksperdi arvamuse kohaselt tuvastati ANviibimisel SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 04.03.2007 laskehaav vasaku reie keskmises kolmandikus eesmisel-külgmisel pinnal. Tervisekahjustus ei olnud elule ohtlik, tüsistumata kulu korral paranemisaeg kuni 6 nädalat. Tervisekahjustus võis olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal 04.03.2007 ja asjaoludel ühest tulirelvalasust sisenemisavaga vasaku reie keskmises kolmandikus eesmisel-külgmisel pinnal, 7 kuuli peetumisega vasaku reie alumises kolmandikus sisemisel pinnal nahaaluses koes. SA PõhjaEesti Regionaalhaigla haigusloo nr 35151 andmetel AN04.03.2007 kell 14:56 võetud veres oli etüülalkohol negatiivne. 13.) 06.03.2007 ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (tl 89-97) millest nähtuvalt seostati D.S-i ütlusi olustikuga. Sõideti mööda Tallinn-Tartu maanteed, Jüris pöörati Aruküla suunas. Sõideti läbi Igavere ja Kalesi, viit näitas XXX küla 2 km. Peatuti sissesõiduteel. D.S näitas kohale, kus ta kohtas kannatanuid (foto nr 1) ja näitas vagunelamule, kus ta tõi püssi (foto nr 2). D.S näitas kohale, kust ta lasi kaks hoiatuslasku (foto nr 3) ning kohale, kuhu tabas esimene hoiatuslask (foto nr 4). Ülevaade laskekauguse hindamiseks (foto nr 5). D.S näitas laskesuunda läbi kuuskedevahelise ava, mille kaudu ta sooritas kaks lasku auto pihta (foto nr 6). D.S näitas kohale, kus seisis auto, mille pihta ta sooritas kaks lasku (foto nr 7). D.S näitas samale kohale ja eemal paistva kuuseheki suunas, mille serva mööda kannatanud tuulegeneraatorini läksid (foto nr 8). D.S näitas, et läbi kuuseheki lookleb jalgrada, mida mööda kannatanud sisenesid D.S-i territooriumile (foto nr 9). D.S näitas avale kuuseheki sees (foto nr 10) ning tuulegeneraatorit (fotoi nr 11). 14.) Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 98-100) millest nähtuvalt vaadeldi jahipüssi Toz-66 nr XXX, millest on D.S-i sõnul tulistatud 4 padrunit. Jahipüss on kaheraudne, 116 cm pikk (foto nr 1), puust kabaga. Jahipüssi laesäär 34 cm pikk, püssitoru alumises osas kinniti, kinniti ka kaba küljes. Kaba külge on kinnitatud nahast lukkudega pruuni värvi kandmisrihm. Jahipüss on lahtivõetav, püssiga kaasas nahast vutlar (foto nr 2) ja neli padrunikesta (foto nr 3). Jahipüss pakiti nahast vutlarisse, neli padrunikesta kummikindasse ja saadeti Põhja Politseiprefektuuri hoidlasse. Prokuröri seisukoht: Prokuröri hinnangul on D.S-ile süüksarvatav kuritegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Prokurör leiab, et kuritegu on tõendatud kannatanute ja süüdistatava enda kohtuistungil antud ütlustega: süüdistatav ei eita sündmust, kuid õigustab ennast, öeldes, et ei sihtinud kannatanutele pihta, vaid tahtis neist mööda lasta. D.S oli relv ja relvaluba, relvad ja laskemoona andis ta vabatahtlikult ka politseile välja. Kannatanute tervisekahjustusi tõendavad eksperdi arvamus ja kannatanute haiguslood; tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud. Prokuröri hinnangul pani D.S kuriteo toime kaudse tahtlusega: D.S küll selgitab, et ta ei tahtnud kannatanutele vigastusi tekitada, kuid prokuröri arvates pidi D.S kannatanute ning auto suunas tulistades pidama võimalikuks, et kannatanud võivad pihta saada. Prokurör leiab, et D.S-i tegu ei õigusta ka hädakaitseseisund põhjusel, et tegemist ei olnud kannatanutepoolse vahetu ründega; kannatanud selgitasid kohe oma tuleku eesmärki, samuti kinnitasid kannatanud, et oleks lahkunud kohe kui D.S oleks neilt seda palunud. Prokurör taotleb D.S-i süüdi tunnistamist KarS § 121 järgi ja karistamist 6 kuulise tingimisi vangistusega ning 3-aastase katseaja määramist KarS § 73 lg 1 , 3 järgi. Prokurör leiab, et arvestades asjaolu, et D.S puudub regulaarne sissetulek, ei ole põhjendatud tema karistamine rahalise karistusega. D.S on eelnevalt kriminaalkorras karistamata, seega ei ole vajalik talle reaalse vangistuse mõistmine, samuti ei vaja isik kriminaalhooldaja järelevalvet. Lisaks tuleb mõistetavast karistuse hulka vastavalt KarS § 68 lg 1 arvestada 2 päeva - D.S peeti kriminaalasja eeluurimisel kinni

§ 217järgi.

Prokuröri hinnangul tuleb kannatanu TNpoolt esitatud tsiviilhagi 7 410,00 krooni suuruses summas rahuldada. D.S tulistas autot, kahju on tekitatud. Prokuröri arvates piisab tsiviilhagi suuruse tõendamiseks kohtule esitatud eelkalkulatsioonist. Kriminaalasja juures olev asitõend: jahipüss Toz tuleb anda Põhja Politseiprefektuurile. 8 Kaitsja seisukoht: Kaitsja leiab, et D.S tuleb õigeks mõista põhjusel, et KarS § 121 välistab vastutuse juhul kui tegemist ei ole tahtlikult põhjustatud kehavigastustega. Kaitsja hinnangul tuleb lähtuda süüdistatava enda ütlustest, kes kinnitas siiralt, et ta ei soovinud kannatanutele vigastusi tekitada. D.S-i juures oli eelnevalt käidud vargil, isik oli sündmuse toimumise ajaks sisuliselt kaotanud usu õiguskaitseorganitesse. Kannatanud ilmusid D.S-i õue ootamatult, mitte väravast vaid läbi kuuseheki. Lukustatud värav pidi kaitsja arvates andma mõista sellest, et külalised ei ole oodatud. Kaitsja kahtleb kannatanute versioonis külastuse eesmärgi kohta põhjusel, et kannatanute ütlustest nähtuvalt ei pea nad D.S-i tehnikageeniuseks. D.S ei eita relva kasutamist, isik on omanud relva väga kaua, ta oskab seda käsitleda ja on oma laskevõimetes kindel. Kaitsja ei ole nõus, et antud juhtumi näol on tegemist olukorraga, mis viitaks D.S-i kaudsele tahtlusele. Kaitsja osundab, et kriminaalasi on pealiskaudselt ja halvasti uuritud: ei ole uuritud erinevaid autojälgi, samuti laskesuundi, sealhulgas haavlitega tulistamist; uurimise käigus ei ole isegi seda kindlaks tehtud, kui palju laskemoona D.S kasutas. Kaitsja hinnangul ei ole alust kahelda, et esimese lasu värava suunas tegi D.S haavlitega, vastupidised tõendid puuduvad Haavlite kasutamisele viitavad ka kannatanute haiguslood ja eksperdi arvamused – MT kuulihaava ei opereeritud. Fototabelitest nähtuvalt proovis D.S lasta hoiatuslasu, selgitamaks välja kellega on tegemist. Kaitsja arvates on kõige usaldusväärsemad kannatanu MT ütlused, kannatanu ANei suutnud öelda, mil viisil see kuulihaav talle tekkis. Ja kuna süüdistatav oli eemal, siis tema versioonid on oletuslikud ja neid ei pea kaitsja tõepäraseks. Kaitsja hinnangul tuleb juhul, kui D.S-i tegevuses tuvastatakse kaudne tahtlus, arvestada asjaolu, et D.S oli oma kodus, oma õue peal ning ilmselgelt seisukohal, et võib oma vara ja võibolla ka elu kaitsta; tegemist oli eravaldusega. Kaitsja leiab, et kannatanud ei käitunud antud juhul õiguspäraselt. Süüdimõistva otsuse langetamisel, tuleb kaitsja arvates arvestada D.S-i materiaalseid võimalusi ming menetluskulu määramisel isiku elu-olu. Kaitsja palub jätta tsiviilhagi rahuldamata. Kuriteo puhul on tegemist isikukahju, mitte varalise kahjuga. Kahjusumma suurus ei ole tõendatud, eelkalkulatsioonist ei piisa, samuti võib juhtuda, et auto müümine on kannatanule sõiduki remontimisest kasulikum. Kohtu seisukoht:

§ 60

lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks;

§ 61lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Kohus ei nõustu kaitsja väidetega selle kohta, et kriminaalasja on pealiskaudselt ja puudulikult uuritud; kohtuistungil on esitatud piisavalt tõendeid, mille pinnalt on kohtu arvates võimalik kriminaalasi lahendada. Kohtuistungil andsid nii kannatanud kui süüdistatav riimuvaid ütlusi selles osas, et 04.03.2007 sisenesid kannatanud D.S-i territooriumile kuuseheki vahelt läbi mineva teeraja kaudu mitte väravast. Erinevad on kannatanute ja süüdistatava versioonid ANja MT külastuse eesmärgi osas. Mõlemad kannatanud selgitasid kohtuistungil, et D.S-i õue läksid nad seetõttu, et soovisid saada teavet tuulegeneraatori kohta, mida nad olid eelnevalt tee pealt märganud. Süüdistatava hinnangul tahtsid kannatanud veenduda, kas ta on kodus ning kas temalt on midagi varastada. Süüdistatav põhjendas oma arvamust asjaoluga, et tema juures on enne neljal korral vargil käidud 1,5 kuuliste 9 intervallidega; viimane kord käidi 21.detsembril 2006 ning seega oli 4.märtsiks 2007 viimasest vargusest möödas umbes 1,5 kuud. Kohtu hinnangul on usutavad kannatanute väited selles osas, et nad läksid D.S-i juurde põhjusel, et soovisid teavet tuulegeneraatori kohta. Ütluste ja olustiku seostamise protokolli lisaks oleva fototabeli fotolt nr 11 nähtub tuulegeneraator. Tegemist on ilmselgelt harrastaja poolt ehitatud seadeldisega, mis ei ole kohtu arvates tavapärane ning mille lähem vaatlemine ja tööpõhimõtete selgitamine võis kannatanutele huvi pakkuda. Kohtul ei ole alust kahelda ka kannatanute väidetes, mille kohaselt märkasid nad tuulegeneraatorit mööda sõites: kannatanute ütlusi selle kohta kinnitab ütluste ja olustiku seostamise protokolli lisaks oleva fototabeli foto nr

1. Samuti ei ole alust kahelda kannatanute väidetes selle kohta, et märganud tuulegeneraatori juures teerada, otsustasid nad minna mööda värskeid jälgi põhjusel, et nii jõuavad nad generaatori ehitanud isikuni. Kohus leiab, et kannatanute selline järeldus on loogiline. Kannatanu MTandis ütlusi, et väravale ja piiratud territooriumile sattusid nad mööda teerada, ühtegi märki seal ei olnud, enne sai vabalt kõndida; kannatanu ANandis ütlusi, et majakese juurde jõudes said nad aru, et on kellegi valdustes, kuid keelavat silti ei olnud. Seega nähtub kannatanute ütlustest, et nad pidid igal juhul aru saama, et tegemist on D.S-i eraterritooriumiga hetkel, kui nad hakkasid minema läbi kuuseheki. Kohus nõustub D.S-i ja tema kaitsja väidetega selle kohta, et isiku territooriumile sisenemiseks on kohane kasutada selleks ettenähtud sissepääsu (antud juhul väravat), teise isiku territooriumile sisenemine selleks mitte ette nähtud kohast ei ole õige. Kohus leiab, et eraterritooriumile sisenemist ei õigusta ka asjaolu, et selleks ei ole keelavat märki. Keelava märgi puudumisel võib eraterritooriumile viidata näiteks ka hoonete paigutus, võimalikud viited asustatusele, hooneid piirav haljastus vms. Territooriumi omanikul on õigus eeldada, et sisenevatel isikutel on selleks luba ning nad tulevad valdustesse selleks ettenähtud kohast. Juhul kui võõrad sisenevad teise isiku valdustesse omaniku tahte vastaselt on omanikul õigus nõuda, et isikud viivitamatult lahkuks. Käesoleval juhul on kannatanute MT ja ANütlustega tõendatud, et D.S ei palunud neil lahkuda. D.S-i ütlustest nähtuvalt ei nõudnud ta kannatanute lahkumist. Kannatanute ja süüdistatava ütlused riimuvad selle kohta, et poolte kohtumisel sisulist dialoogi ei tekkinud. Kannatanud andsid ütlusi, et proovisid D.S-ile selgitada, miks nad tulid, kuid D.S oli ärritunud ja pidas neid varasteks. D.S andis ütlusi, et oli ärritunud seetõttu, et kannatanud sisenesid omavoliliselt tema territooriumile kasutamata sisenemiseks väravat, õiged inimesed tulevad väravast, seega tõenäoliselt olid kannatanud vargad; D.S andis samuti ütlusi selle kohta, et kannatanud ei läinud teda märgates ära, vaid tervitasid ja selgitasid, et tulid tuulegeneraatori kohta küsima, kuid tema kannatanute selgitusi ei uskunud. Samuti osundas D.S, et kannatanud ei olnud ähvardavad vaid longus olemisega. Kohus leiab, et kuigi kannatanud tegid omalt poolt kõik võimaliku selgitamaks oma tuleku eesmärke oli D.S õigus pidada kannatanute selgitusi mitteusaldusväärseteks ning D.S oleks võinud sel hetkel nõuda, et isikud lahkuksid. Kannatanu ANandis kohtuistungil ütlusi, et nad oleksid ära läinud kohe kui D.S seda nõudnuks. Kannatanud andsid ütlusi, et D.S ei kuulanud neid ja suundus majja ning seejärel otsustasid nad lahkuda. D.S andis samuti ütlusi, et otsustas minna oma elamusse ja võtta igaks juhuks püssi, sest tundis ohtu. Relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt omas D.S relvaluba, tulirelvi ja laskemoona. Samuti tuvastati sündmuskoha vaatlusega, et D.S-i elamus olid relvad ja laskemoon. D.S-i ütluste kohaselt olid kannatanud selleks ajaks, kui tema püssiga majast väljus, jõudnud värava juurde ning ei teadnud mida edasi teha, põhjusel et värav oli lukustatud. Kannatanud andsid samuti ütlusi, et hakkasid ära minema hetkel kui nad said aru, et neil ei õnnestu Kalev 10 D.S-iga kontakti saada ning D.S ise lahkus majja. Seega on kannatanute ja süüdistatava ütlustega tõendatud, et kannatanud olid hetkel, mil D.S elamust püssiga välja jõudis, D.S-i territooriumilt vabatahtlikult lahkumas. D.S andis ütlusi, et kannatanud ei puudutanud tema vara. Uuritud tõenditest ei viita ükski sellele, et kannatanute käitumisest võinuks järeldada seda, et nad soovisid võtta D.S-ile kuuluvat vara või rünnata D.S-i ennast. Järelikult on õige prokuröri seisukoht selles, et käesoleval juhul ei ole D.S-i puhul alust rääkida hädakaitse seisundist. Samas leiab kohus, et D.S-i soov võtta enda ja oma vara kaitseks relv on inimlikult mõistetav. Rae konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Sepa ettekandest nähtuvalt oli ettekandja eelnevalt D.S-i elukohas käinud menetlustoiminguid läbi viimas. D.S selgitas kohtuistungil, et tema juures on eelnevalt käidud vargil neljal korral. D.S-i ütlustest nähtuvalt ei ole vargaid kätte saadud ning politsei andis talle juhiseid varaste isikute kindkakstegemiseks edaspidiste võimalike juhtumite korral. Samuti selgitas D.S, et tal on vara, vanametalli ning tema eluase asub teistest elamutest 400-500 meetri kaugusel. Seega elab D.S üksi, eraldatud kohas, tema territooriumile tulid kaks talle tundmatut isikut, eelnevalt on tema juures käidud vargil. Kuigi kohtu hinnangul kannatanute käitumisest tulenevalt alus relva haaramiseks puudus, ei ole D.S-i olukorras olles relva võtmises midagi keelatut, juhul kui relva hoitakse üksnes käepärast, tugevdamaks oma nõudmisi soovimatute võõraste viivitamatuks lahkumiseks. Kannatanute ja süüdistatava ütlused tulistamise kohta riimuvad üksnes osas, et D.S enne relva kasutamist kannatanuid ei hoiatanud. Laskmise asjaolude osas on kannatanud ja D.S andnud erinevaid ütlusi. Kannatanu MTandis ütlusi, et kui nad olid ära minemas, kuulis ta selja tagant mingit heli, pööras ümber ning sel hetkel nägi ta kuidas D.S on umbes 5 meetri kaugusel ja sihib teda püssiga; ta jõudis öelda, et D.S ei tulistaks, kuid paugud juba käisid; nad jooksid minema, otse üle värava, üks kuul tabas teda reide sel hetkel kui ta ennast ümber pööras, ta ei oska öelda, kas ta oli liikumises. Kannatanu ANandis ütlusi, et nad said natukene kõndida, keerasid siis ennast ringi ja D.S sihtis MT püssiga, kõlasid lasud, neid tulistati umbes 6-7 meetri kauguselt, tema oli MTst umbes meetri kaugusel ja nad panid jooksu. Seega puudub vastuolu kannatanute ütlustes D.S-i kauguse osas põhjusel, et kannatanu ANja MTei olnud teineteise kõrval vaid nende vahel oli umbes 1 meeter vahet. Süüdistatav D.S andis ütlusi, et nägi kannatanuid värava juures seismas ja üks ütles teisele, et: „oh sa kurat, tuleb püssiga siia“; mõlemad kannatanud hüppasid korraga üle värava, tema lasi esimese paugu värava kõrvale ja siis teise paugu värava kõrvale ning ilmselt teisest lasust läks kartets (haavel) kannatanu jalga. Ütluste ja olustiku seostamisel on D.S näidanud kohta, kust ta sooritas kaks hoiatuslasku (ütluste ja olustiku seostamise protokolli lisa fototabel foto nr 3) ja samuti kohta, kuhu tabas esimene hoiatuslask (ütluste ja olustiku seostamise protokolli lisa fototabel foto nr 4), laskekaugus nähtub ütluste ja olustiku seostamise protokolli lisa fototabeli fotolt nr
2. Seega väitsid kannatanud D.S-i püssiga MT sihtimas ja tulistamas hetkel, kui nad ära läksid, mingi heli tõttu ümber keerasid ning seejärel jooksid nad minema, otse üle värava; süüdistatav väidab, et kannatanud seisid lukustatud värava juures, märkasid teda püssiga ja hüppasid üle värava, misjärel lasi ta kaks hoiatuslasku lumme. Kohtu hinnangul on süüdistatava ning kannatanute ütlustega tõendatud asjaolu, et D.S enne tulistamist kannatanuid sõnaliselt ei hoiatanud ning kannatanud märkasid D.S-i käes püssi ja läksid paanikasse. Samuti nähtub nii süüdistatava ja kannatanute ütlustest ning ütluste ja olustiku seostamise protokolli lisa fototabeli fotolt nr 4, et kannatanud olid tulistamise hetkel värava läheduses, kuhu suunas D.S enda sõnul kaks hoiatuslasku lasi. Süüdistatav ei ole andnud ütlusi selle kohta, kas kannatanud olid tema poole seljaga kui ta püssiga majast väljus, kannatanud andsid ütlusi, et nad olid. Kohtu hinnangul võisid kannatanud olla seljaga: nii süüdistatava kui kannatanute ütlustest nähtuvalt olid kannatanud territooriumilt lahkumas. 11 Vastuolud laskmise ajahetke osas kannatanute ja süüdistatavate ütlustes ei kõrvalda kohtu veendumust selles, et D.S-i lasud olid suunatud igal juhul värava ning seega ka värava läheduses olnud kannatanute poole. Kohus märgib, et puudub alus kahelda kannatanute ütlustes. Kohtule jääb arusaamatuks, miks D.S enne tulistamist ei hoiatanud, miks ta ei teinud hoiatuslasku õhku vaid kannatanute suunas. D.S andis kohtuistungil ütlusi, et ta tulistas haavlitega – 8 mm kartetsidega. Kohtul ei ole alust selles väites kahelda, haavlite kasutamisele viitab ka asjaolu, et MT reies olnud võõrkeha ei eemaldatud operatsiooni käigus. D.S selgitas, et üks kartets võis teisest lasust minna MT jalga; kohus järeldab, süüdistatava ütlustest, et et seega ei saanud ta teha üksnes hoiatuslaske vaid pidi tulistades möönma, et lasud võivad tabada ka kannatanuid. Edasiste sündmuste osas andsid kannatanud ütlusi, et nad jooksid auto suunas. Kannatanu MT ütluste kohaselt kartsid nad, et D.S tulistab veel; D.S lasigi kaks lasku – üks kuul tuli läbi juhipoolse ukse, oleks teda tabanud, kuid jäi turvatalasse pidama, teine kuul tuli auto vasakust tagumisest nurgaplekist läbi, läbi tagumise istme tema istumesse ning edasi ANvasakusse reide. Kannatanu ANandis ütlusi, et tema sai pihta siis, kui nad olid autos ja auto hakkas liikuma, kuul tuli kusagilt tagant ja ta sai tabamuse vasakusse reide. Sõiduauto XXX vaatlusega tuvastati kuuli sisenemisjälg juhipoolse ukse alumisel osal (fototabel fotod nr 4, 5, 6, 7), samuti kuuli sisenemisjälg juhi tagumisest küljest vaadatuna vasakul küljel, tagumise aknaklaasi ja rattakoopa vahel, vasakpoolse tagumise tule lähedal (fototabel fotod nr 10, 11, 14), tulekustuti ja rattakoopa juures kuuli väljumisava (fototabel fotod nr 14, 15). D.S selgitas, et kannatanute sõidukit tulistas ta põhjusel, et näeb halvasti, ta ei näinud sõiduauto numbrit. Politsei on talle soovitanud võimaluse korral sõiduki number teada saada ja seega soovis ta auto numbri ülesmärkimise eesmärgil tulistada mootorisse, takistamaks sõidukil lahkuda. D.S väitis, et esimese lasu auto pihta lasi ta hetkel, kui kannatanuid autos veel ei olnud ning kannatanud jooksid alles auto juurde. Esimese kuuli tahtis ta lasta tagumisse kummi, kuid tabas bensiinipaagi lähedusse, otse juhipoolse kõrvalistuja seljatagusesse. Teise lasu tahtis ta lasta auto mootorisse, kuid auto hakkas liikuma ning kuul läks ukse sisse. D.S-i arvates pidi AN tabama teine, mitte esimene lask. Sõiduauto XXX vaatluse protokollist nähtuvalt on sõiduki juhipoolse ukse alumisel osal fikseeritud üksnes kuuli sisenemisjälg, protokollist ei nähtu, et oleks fikseeritud kuuli väljumisjälg. Nimetatu kinnitab MT väidet selle kohta, et kuul jäi turvatalasse kinni ning lükkab ümber süüdistatava versiooni, mille kohaselt võis AN tabada kuul, mille süüdistatav lasi juhipoolse ukse sisse. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanute usaldusväärsuses, kannatanud ei ole andnud vastuolulisi ütlusi. Seega tuleb usaldusväärseks lugeda kannatanu MT ütlused selle kohta, et D.S tulistas sõidukit hetkel kui kannatanud olid autosse sisenenud või sisenemas ning esimene lask tabas juhipoolset ust. Kohtu hinnangul ei ole usutav D.S-i väide selle kohta, et ta ei näinud kuidas kannatanud autosse läksid ning ta tahtis tabada paigalseisva auto mootorit, vajutas päästikule, kuid sel hetkel hakkas auto liikuma ning kuul tabas juhipoolset ust. Kohus märgib, et sõiduk ei saanud D.S-ile ootamatult liikuma hakata põhjusel, et paigalseisevat autot tuleb eelnevalt käivitada, auto käivitamisega kaasneb müra. Seega pidi D.S olema tulistamise hetkel või vahetult enne päästikule vajutamist teadlik, et kannatanud on siiski autos, mitte auto taga ning samuti sellest, et auto hakkab liikuma. Ka on kohtu hinnangul kannatanu MT ütlustele laskude järjekorra osas tuginedes usutav, et D.S püüdis esmalt muuta autot sõidukõlbmatuks selle mootorit rikkudes, ebaõnnestumisel aga proovis tabada lahkuva sõiduki tagumise ratta kummi. Asjaolu, et ta proovis tulistada sõiduki tagaratast, kinnitab D.S ka ise. Esitatud süüdistuse kohaselt põhjustas D.S MTle ja ANelule mitteohtlikud tervisekahjustused; MTle laskehaava vasaku reie ülemises kolmandikus, AN laskehaava vasaku reie keskmises kolmandikus. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles ning on tõendatud, et 12 tervisekahjustused põhjustas kannatanutele D.S 4.märtsil
3. MT ja ANhaiguslugude koopiatest nähtuvalt hospitaliseeriti 4.märtsil 2007 mõlemad isikud kiirabiga SA PERH Mustamäe Erakorralise meditsiini üksusesse põhjusel, et isikud tulistati. Arsti diagnoosi järgi oli MTl vasaku reie eesküljel laskehaav ja metallist võõrkeha vasakus reies; A№li vasaku reie lahtine haav ja võõrkeha vasakus reies. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 107 toodud eksperdi arvamuse kohaselt võis MT tervisekahjustus olla tekitatud 4.märtsil 2007 ühest tulirelvalasust sisenemisavaga vasaku reie ülemises kolmandikus, kuuli peetumisega vasaku reie ülemises kolmandikus nahaaluses koes; eksperdi arvamuse järgi ei olnud tervisekahjustus elule ohtlik ning tüsistumata kulu korral oli paranemisaeg kuni 6 nädalat. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 106 toodud eksperdi arvamuse kohaselt võis ANtervisekahjustus olla tekitatud 4.märtsil 2007 ühest tulirelvalasust sisenemisavaga vasaku reie keskmises kolmandikus eesmisel-külgmisel pinnal, kuuli peetumisega vasaku reie alumises kolmandikus sisemisel pinnal nahaaluses koes; eksperdi arvamuse järgi ei olnud tervisekahjustus elule ohtlik ning tüsistumata kulu korral oli paranemisaeg kuni 6 nädalat. Seega ei ole ekspertiisiaktides sedastatud arvamuse kohaselt kannatanutele D.S-i poolt tekitatud tervisekahjustused eluohtlikud ning D.S-i teos on KarS § 121 teokoosseisu tunnused. KarS § 121 järgi tuleb teise inimese tervise kahjustamine kvalifitseerida juhul, kui tegu on toime pandud tahtlikult, so vähemalt kaudse tahtlusega. D.S selgitas, et tema ei tahtnud kannatanute pihta lasta. Kohtu hinnangul tegutses D.S kaudse tahtlusega. D.S andis ütlusi, et ta on olnud 34 aastat jahimees. Antud aeg on kohtu hinnangul piisav eeldamaks, et isik oskab tulirelvaga (jahipüssiga) ümber käia ning omab sellest tulistamisel tavainimesest rohkem teadmisi ja kogemusi. D.S-i väitel kasutas ta haavleid; haavlid paiskuvad tulistamisel laiali. Arvestades sündmuste käiku ei ole kohtul alust kahelda, et kannatanud olid D.S-i käes püssi märgates närvilised ning püüdsid võimalikult kiiresti lahkuda, sellises seisundis isikute võimalikku liikumistrajektoori ei ole kohtu hinnangul võimalik ette ennustada ning see asjaolu pidi arusaadav olema ka D.S-ile . D.S andis ise ütlusi, et MT reide läks kartets ilmselt teisest lasust ja seega pidi D.S kohtu hinnangul kannatanute suunas tulirelvaga tulistades pidama võimalikuks asjaolu, et lasud võivad tabada ka kannatanuid; kannatanute pihta mitte sihtides kuid siiski nende poole lastes võivad kuulid põrkuda metallväravale ning nende suund võib muutuda ja tabada kannatanuid. Kui kannatanud auto poole jooksid, siis pidi kohtu hinnangul D.S-ile olema arusaadav, et kannatanud proovivad võimalikult kiiresti autoga minema sõita. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hetkel mil D.S sõidukit tulistas, olid mõlemad kannatanud sõidukisse sisenemas või sisenenud – D.S pidi sellest aru saama, kui MTautot käivitas. Vaatamata sellele tulistas D.S ka autot ja pidi seega võimalikuks pidama, et sõidukisse sihitud lasud võivad tabada ka autos viibivaid isikuid. D.S andis ütlusi, et pidas kannatanuid varasteks, süüdistatavapoolne negatiivne hoiak kannatanute suhtes ning järjekindel arvamus, et kannatanud on vargad väljendus ka kohtuistungil. Kohus leiab, et D.S-i selline suhtumine kinnitab samuti asjaolu, et D.S pidas võimalikuks, et kannatanute poole nii värava juures kui sõidukit tulistades võivad kuulid tabada ka kannatanuid, kuid suhtus võimalikku tagajärge ükskõikselt, õigustades kohtu hinnangul oma tegevust veendumusega, et isikute näol on tegemist varastega, kes tuleb kinni pidada. Kohtu hinnangul on D.S-i tegevus seega õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. D.S-i süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikule mõista rahalise karistuse 13 või kuni 3 aastase vangistuse. D.S on eelnevalt kriminaalkorras karistamata, regulaarset sissetulekut isik ei oma; kohtuistungil selgitas D.S, et raha tal ei ole, õde käib talle süüa toomas. D.S-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistamise aluseks on isiku süü. D.S pani talle süüksarvatava kuriteo toime kaudse tahtlusega; tervisekahjustused ei olnud kannatanutel küll eluohtlikud, kuid kohtu hinnangul piisavadlt kannatanute elukorraldust häirivad ja ebamugavusi tekitavad (kannatanute haiguslugudest nähtuvalt viibisid mõlemad haiglas). Tervisekahjustused tekitas D.S kannatanutele tulirelvaga. Kohtu arvates ei ole sellisel juhul rahalise karistuse mõistmine põhjendatud; lisaks ei ole D.S võimaline rahalist karistust tasu,a. seega ei ole võimalik rahalise karistuse mõistmisel saavutada karistuse eesmärke. Kohus leiab, et D.S-i tuleb karistada sanktsiooni keskmisest tasemest allapoole jääva vangistusega, mis on võimalik jätta tingimisi täitmisele pööramata KarS § 73 lg 1 ja 3 järgi. D.S on eelnevalt kriminaalkorras karistamata, senise elu on isik elanud õiguskuulekalt ning puudub alus arvata, et isik edaspidi kuritegusid toime paneks – seega ei ole põhjendatud tema allutamine käitumiskontrolli nõuetele. Kohtu hinnangul tuleb D.S-i karistada vangistusega 6 kuud, mis tuleb jätta KarS § 73 lg 1, 2 järgi täielikult täitmisele pööramata, juhul kui D.S ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi: Kannatanu TNesitas tsiviilhagi ja tõendas oma nõuet eelkalkulatsiooniga. D.S tunnistas, et ta on kahju tekitanud, kuid väitis, et tal ei ole kahju hüvitamiseks raha. Kohus juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et kahju hüvitamise eesmärgiks vastavalt VÕS § 128 lg 1 on isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. Seega on kannatanul õigus soovida sõiduki parandamist ning remondikulude hüvitamist D.S-i poolt; kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kahju tekitajale soodsama kahju hüvitamise viisi leidmine. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Tiina Nahkorile kuuluva sõiduki rikkus D.S , põhjustades nii kannatanule varalise kahju. VÕS § 128 lg 6 järgi võib kohus juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustada hüvitise suuruse; seega ei ole hüvitise suuruse kindlaksmääramine kohtule siduv. Käesoleval juhul nõustub kohus D.S-i kaitsja väidetega selle kohta, et kahju täpne ulatus ei ole kindlaks määratud ja tõendatud. Kohtule esitatud eelkalkulatsioon on hinnanguline, sõiduki remont võib, kuid ei pruugi nii palju maksma minna. Kohtu hinnangul tuleb tsiviilhagi jätta seetõttu läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada hagi kahju hüvitamise nõudes tsiviilkohtusse. Menetluskulud:

§ 179

lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 273 alusel on kuupalga alammäär 3 600,00 krooni. D.S tunnistati süüdi II astme kuriteo toimepanemises, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 5 400,00 krooni.

§ 175

lg 1 p 3 ja 4 kohaselt on riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja määratud kaitsjale makstud tasu menetluskulud. 14 Kriminaalasja eeluurimisel on Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja-Eesti osakonna poolt läbi viidud kannatanute kohtuarstlikud ekspertiisid; ekspertiiside maksumus on 3 680,00 krooni (tl 47, 72). D.S-ile on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsjad on esitanud taotlusi 3 218,45 krooni riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises, kaitsja taotlused on rahuldatud.

§ 180

lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

§ 175lg 1 p 9 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha menetluskulu.

D.S selgitas, et ta ei tööta, tal ei ole regulaarset sissetulekut. Nimetatud asjaolu nähtub ka teatisest D.S-i keskmise päevasissetuleku kohta (tl 87). Kohtu hinnangul ei ole D.S võimeline menetluskulusid tasuma, menetluskulude väljamõistmine paneks D.S-i veelgi raskemasse materiaalsesse olukorda. Seega tuleb menetluskulu osaliselt jätta riigi kanda. Kohtunik: