1-08-5421 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juunil 2008.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-08-5421 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, lii

§ 199lg.2 .4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 21.aprilli 2008.a.

otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav I.M Prokurör Mairi Heinsalu Süüdistatav I.M ik. xxx, ei tööta , eluk. x varem seitsmel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 18.septembril 2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg.

§ 199lg.2 p.4 ning § 183 lg.

2 p.2 järgi 1 a. vangitusega, vabanes tingimisi enne tähtaega 3 kuud ja 11 päeva; alates

1. aprillist 2008.a. viibib vahi all; Kaitsja advokaat Mirjam Frey RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
2. aprilli 2008.a. otsus I.M-i suhtes jätta muutmata ja tema apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
3. juunil 2008.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
4. aprilli 2008.a. otsusega tunnistati I.M süüdi KarS § 25 lg.

§ 199lg.2 p.4 järgi ning Kr

MS § 238 lg. 2 kohaselt karistati 4 kuu vangistusega, mida KarS 65lg.2 alusel suurendatu eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse võrra ja lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 7 kuud ja 11 päeva vangistust. I.M tunnistati süüdi selles, et tema,

1. aprillil 2008.a. Tallinnas, Endla tn.45 asuvas kaupluses Prisma Peremarket, võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ära erinevate firmamärkidega sokke, kokku 1404 kr. väärtuses ja kassas kauba eest tasumata väljus müügisaalist, misjärel oli turvatöötaja poolt kinni peetud. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis ei vaidlusta süüdistatav I.M varguse katse toimepanemist ega kuriteole maakohtus antud õiguslikku hinnangut, vaid mõistetud karistust. Apellandi väitel on karistus liialt range ning ta taotleb mitme kohtuotsuse eest mõistetud karistuste liitmist nii, et kergem karistus oleks raskema karistusega kaetud. Süüdistataval kindel elukoht ja võimalu asuda tööle ning ta avaldab puhtsüdamlikku kahetsust. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav I.M ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ning taotlesid selle rahuldamist. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsioonis esitatud taotlus liitkaristuse muutmise osas pole seaduslik ega saa olla arvestatav maakohtu otsuse muutmise alusena süüdistatavale I.M-ile mitme kohtuotsuse järgi mõistetud lõpliku karistuse osas. Süüdistatav R. Khahritonov vabanes
2. veebruaril 2008.a. eelmise kohtuotsusega mõistetud tähtajalise vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 3 kuud ja 11 päeva. Harju Maakohtu
3. jaanuari 2008.a. määrusega kehtestati süüdistatavale I.M-ile, vangistusest vabanemise päevast alates, 1 aasta pikkune katseaeg. Uue kuriteo pani süüdistatav I.M toime katseajal – veidi enam kui 2 kuu möödudes pärast vangistusest vabanemist. Sellises olukorras kuulub uue kuriteo eest mõistetud karistusele KarS § 65 lg.2 järgi liitmisele eelmise kohtuotsuse järgi ära kandmata karistus täies ulatuses KarS § 64 lg-s 2, 4,5 sätestatud korras. KarS § 64 lg.2, 4, 5 ei näe ette liitkaristuse moodustamist üksikkaristusest raskema suurendamise teel või kergema karistuse kaetuks lugemist raskema karistusega. Ringkonnakohus on veendunud, et maakohus on süüdistatavale I.M-ile lõpliku liitkaristuse moodustamisel järginud seadust. Karistus on mõistetud seaduses kehtestatud sanktsiooni piires. Käesolevas kriminaalasjas arutatava kuriteo eest karistuse mõistmisel on maakohus juhindunud KarS § 56 sätestatud karistamise alusest, võtnud arvesse süüdistatava I.M-i süü suurust, tema karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendava asjaolu puudumist. Maakohtu poolt karistuse mõistmisel juba arvesse võetud asjaoludele uuesti apelleerimine ja nende teistkordne arvestamine ringkonnakohtu poolt pole põhjendatud. Süüdistataval I.M elukoha ja tööle asumise võimaluse olemaolu ei vähenda tema süüd ega välista toimepandud teo karistatavust. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
4. aprilli 2008.a. otsuse muutmata ja süüdistatava I.M-i apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN J. KATŠKOVSKAJA I. KESKÜLA