lg 1 järgi mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka vahi all viibitud aeg 20.0222.02.2008.a, s.o 3 (kolm) päeva. Ärakandmisele kuulub 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada P.J-i kinnipidamisest, s.o 22. juulist 2008.a. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. 1
lg 1 järgi ja karistuseks on mõistetud 5 kuud vangistust.
lg 1, 2, 3 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust, ülejäänud karistust 4 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui P.J 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
Kohtuotsusega kohustati P.J
lg 2 p 1 alusel tasuma kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 94 807 krooni hiljemalt 30.11.2007.a. Kohtuotsusega määrati P.J käitumiskontrolli teostamiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 31.05.2007.a. 22.01.2008.a esitas kriminaalhooldusametnik Kina Vasemägi kohtule erakorralise ettekande P.J-i kohta, milles teeb ettepaneku pöörata mõistetud vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt ei täida P.J talle kohtuotsusega
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kohustust – ei heasta kuriteoga tekitatud kahju. 01.02.2008.a kohtuistungile süüdimõistetu ei ilmunud. Tema elukohta saadetud kohtukutse tagastati kohtule märkega „ei olnud kodus“. Kriminaalhooldaja ja prokurör taotlesid P.J-i tagaotsitavaks kuulutamist ja vahistamist. Kohus tegi määruse P.J-i suhtes tõkendina vahistamise kohaldamise kohta ning kuulutas ta tagaotsitavaks. P.J peeti kinni 20.02.2008.a. Kohus 22.02.2008.a määrusega pani P.J-ile täiendava kohustuse hüvitada kuriteoga tekitatud kahju katteks igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 5000 krooni kuus, lisaks tühistas kohus P.J-i suhtes kohaldatud tõkendi ja vabastas ta viivitamata vahi alt. 06.05.2008.a esitas kriminaalhooldusametnik Kina Vasemägi kohtule teise erakorralise ettekande P.J-i kohta, milles teeb ettepaneku pöörata mõistetud vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt ei täida P.J talle kohtumäärusega pandud kohustust – ei heasta kuriteoga tekitatud kahju. 10.06.2008.a kohtuistungile süüdimõistetu taas ei ilmunud. Elukohta saadetud kutse sai P.J isiklikult kätte 09.06.2008.a, ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest süüdimõistetu ei teatanud. Kriminaalhooldaja ja prokurör taotlesid P.J-i uuesti tagaotsitavaks kuulutamist ja vahistamist. Kohus tegi määruse P.J-i suhtes tõkendina vahistamise kohaldamise kohta ning kuulutas ta tagaotsitavaks. P.J peeti kinni 22.07.2008.a. 16.09.2008.a kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et oli teadlik eelmise istungi ajast, kuid ei saanud sinna ilmuda, kuna tal oli samaks ajaks ammu varem arstiaeg kokku lepitud ja ta ei saanud visiiti ära jätta. Miks ta sellest kohtule ei teatanud, ei osanud süüdimõistetu selgitada. Selle kohta, miks ta ei täitnud kohustusi, andis P.J vastuolulisi ütlusi. Kord ta selgitas, et ta ei saanud töötada, kuna ta oli alates maikuust haige kogu aeg. Hiljem selgitas, et tal jäi töö seoses vahistamisega pooleli ja kui ta selle saaks ära lõpetada, siis saaks ta kohe ära tasuda 15000 krooni. Veel selgitas, et võttis taolisi kohustusi, kuna siis olid teised asjaolud – vennad olevat lubanud teda aidata rahaliselt. Kuid nüüd vennad ei ole nõus seda enam tegema. Enda selgituste kinnituseks ta kohtule ühtegi tõendit ei esitanud. Samuti ei ole ta esitanud kriminaalhooldajale ühtegi tõendit töövõimetuse kohta, kuna ta ei teadnud, et selliseid asju peaks tegema. P.J leidis, et tema karistust ei tuleks täitmisele pöörata, vaid anda talle veel võimalus. Vabanedes loodab ta tasuda 15000 kr, kuid tööle ta kindlasti ei lähe, kuna tal on tervisega probleeme ja mis edasistest maksetest saab, ei tea. Kriminaalhooldaja taotles kohtuistungil karistuse täitmisele pööramist ja selgitas, et kriminaalhooldus P.J-iga on kestnud küllalt pikka aega, et kujuneks ülevaade inimese käitumisest ja võimalustest. Talle on korduvalt vastu tuldud. Ta annab pidevalt lubadusi asuda kohustusi täitma, kuid ei tee seda. Kriminaalhooldaja on suhelnud Ülle 2
lg 4 alusel võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Süüdimõistetu ei ole katseajal täitnud kontrollnõudeid – ei ole heastanud kuriteoga tekitatud kahju. Harju Maakohtu 15.05.2007.a kohtuotsusega kohustati süüdimõistetut hüvitama kuriteoga tekitatud kahju 94 807 krooni hiljemalt 30.11.2007.a. Esimese erakorralise ettekande ajaks 22.01.2008.a ei olnud süüdimõistetu kahjutasu maksmist alustanud. Kuna süüdimõistetu hüvitas vahetult enne esimest vahistamist 20.02.2008.a tekitatud kahjust 8500 krooni, andis Tartu Maakohus süüdimõistetule võimaluse täiendava kohustuse määramisega kahjude hüvitamiseks igakuiste maksetena 5000 krooni kuus. Kohustuse määramisel lähtus kohus P.J-i enda hinnangust tasumiseks jõukohase summa kohta. P.J tasus 07.04.2008.a 5000 krooni kohtutäituri arveldusarvele, kuid pärast seda ei ole ta kahju hüvitamise kohustust täitnud. Kohus, uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid ja korduvalt kuulanud ära süüdistatava selgitused toimunu kohta, leiab, et P.J võtab endale väga kergekäeliselt erinevaid kohustusi ja ei suhtu piisavalt tõsiselt nende täitmisesse. Ta leiab kiiresti vabanduse igale tegematajätmisele, on ennastõigustav ja süüdistab teisi enda ebaõnnestumistes. Samas ei näe ta endal mingit vastutust. Ta ei esita kohtule ühtegi tõendit enda väidete kinnituseks. Ta selgitab vaid, et kui kohus soovib, siis võiks ta neid kunagi hiljem esitada. Ka kaitsja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit P.J-i võimaliku terviserikke kohta, mis takistas tal töötamast või kohtusse ilmumast. Vastuolulised on P.J-i väited ka selle kohta, justkui ta oleks olnud töövõimetu ja haiglas, kuid samas olevat ta FIE-na töötanud. Ta ei ole seda varem kordagi kriminaalhooldajale avaldanud ega vastavaid tõendeid esitanud, vaid esitas hoopis töölepingu koopia ja selgitas, et saab kahjusid tasuda peale palgapäeva. Asja materjalidest nähtub, et kahel korral on ta ka suutnud tasuda küllalt suure summa korraga (8500 kr ja 5000 kr), seega on tal olnud erinevaid rahalisi võimalusi. Kohtul pole põhjust kahelda ka kriminaalhooldaja väites, et süüdimõistetu ei ole sihipäraselt kasutanud ema poolt talle kahjude hüvitamiseks antud raha. Süüdimõistetu suhtumist kohustuste täitmisse väljendab kohtu arvates ilmekalt ka asjaolu, et peale seda, kui P.J oli korra juba vahistatud ja siis uuesti vabastatud, ei ilmunud ta taas kohtusse, kuigi oli istungi toimumise ajast teadlik ega pidanud ka vajalikuks kohut informeerida väidetavast takistusest, kuigi teadis varasemast ajast võimalikest tagajärgedest. Vähetähtis pole ka kannatanu esindaja poolt KrMS § 432 lg 2 kohaselt esitatud seisukoht selle kohta, et ta soovib P.J-i karistuse täitmisele pööramist, kuna viimane ei ole 3
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka vahi all viibitud aeg 20.02-22.02.2008.a, s.o 3 päeva. Ärakandmisele kuulub 3 kuud 27 päeva vangistust. Vangistuse algust arvestada ajast, mil P.J kinni peeti. Kohus lähtub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.