Kriminaalasi nr 1-05-1937 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 15.veebruaril 2006.a. Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kohtunik Anneli Tanum, läbi vaadanud käskmenetluses kriminaalasja Z.E , varem kriminaalk

§ 120

ja § 275 järgi t u v a s t a s: Z.E süüdistatakse selles, et tema 18.novembril 2004.a. kella 10.30 paiku Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vangla ruumides ümberpaigutusel kambrist nr. 1156 kambrisse 1137 ähvardas tööülesandeid täitvat Tartu Vangla vanglavalvurit S.L. tapmisega, korduvalt karjudes viimasele „raisk kui ma siit välja saan, löön su maha vabaduses“ ning S.L. oli alust karta ähvarduse täideviimist. Seega pani Z.E toime

§ 120järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. 18.novembril 2004.a. kella 10.30 paiku Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vangla ruumides ümberpaigutusel kambrist nr. 1156 kambrisse 1137 solvas tööülesandeid täitvat Tartu Vangla vanglavalvurit S.L., sõimates teda ebatsensuursete sõnadega ning nimetades teda „loomaks“ , millega alandas vanglaametniku väärikust. Seega pani Z.E toime

§ 275järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võimuesindaja solvamise. Prokurör taotleb Z.E süüdi tunnistamist

§ 120

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 100 päevamäära ulatuses. Kuna Z.E maksustatava tulu kohta andmed puuduvad, tuleb

§ 44

lg 2 alusel päevamääraks lugeda 50 krooni ja seega rahaliseks karistuseks määrata 5000 krooni. Samuti Z.E süüdi tunnistamist

§ 275

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 120 päevamäära ulatuses. Kuna Z.E maksustatava tulu kohta andmed puuduvad, tuleb

§ 44

lg 2 alusel päevamääraks lugeda 50 krooni ja seega rahaliseks karistuseks määrata 6000 krooni.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks rahaline karistus 120 päevamäära ulatuses, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, s.o 6000 krooni. Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. Süüdistatav on end kuriteos süüdi tunnistanud. Tema süü on tõendatud kannatanu S.L., tunnistaja M.M. kohtueelses menetluses antud ütlustega ja Tartu Vangla ettekannetega.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Z.E käitumises tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema kahetsust. Z.E on varem kriminaalkorras karistatud isik. Väärteokorras on teda samuti karistatud. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud kaks teise astme kuritegu.

§ 120

näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 275näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse. Kr

MS § 251 alusel võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses, kui tegemist on teise astme kuriteoga, on võimalik kohaldada põhikaristusena rahalist karistust ja tõendamise asjaolud on selged. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et Z.E-le on põhjendatud kohaldada käesolevas kriminaalasjas käskmenetlust ning mõista süüdistatavale prokuröri poolt taotletud karistus. Kuriteoga materiaalset kahju tekitatud ei ole. Z.E-lt tuleb välja mõista menetluskuludena KrMS § 180 alusel süüdimõistva kohtuotsusega süüdimõistetult väljamõistetav sundraha 4500 krooni ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsjate tasud kokku 849.60 riigituludesse Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Z.E

§ 120järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus ükssada

§ 275järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus ükssada kakskümmend

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista Z.E-le liitkaristuseks rahaline karistus ükssada kakskümmend