Obsah (5)

§ 121§ 200§ 274§ 275§ 323

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.detsember 2005.a. Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-495/2005 Kohtukoosseis eesistuja kohtunik Rutt Teeveer, ra

§ 121järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme ) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada I.

§ 200lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada I.

§ 274lg 1 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada I.

§ 275järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada I.

§ 323järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Kar

S § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista I.S-ile (I.S) liitkaristuseks 6 (kuus ) aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust tulenevalt Tartu Maakohtu 29.09.2005.a. otsusega mõistetud karistusest 1 (ühe) aasta võrra ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista I.S-ile (I.S) 7 (seitse ) aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestada I.S-i kinnipidamisest 12.01.2005.a. Süüdi tunnistada JANNO KING KarS § 200 lg 2 p 7,8 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.02.2004.a. kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (ühe) aasta võrra ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista JANNO KINGALE (KING) 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestada Janno Kinga karistuse kandmisele asumisest. Õigeks mõista TIIT KIVIVARE KarS § 121 järgi. Tõkend-vahistamine- jätta I.S-i suhtes muutmata. Tõkend-elukohast lahkumise keeld- tühistada Tiit Kivivare suhtes kohtuotsuse jõustumisel ja Janno Kinga suhtes karistuse kandmisele asumisel. Rahuldada J.J. tsiviilhagi ja välja mõista I.S-ilt (I.S) ja Janno Kingalt (King) solidaarselt J.J. kasuks 29 573.- (kakskümmend üheksa tuhat viissada seitsekümmend kolm) krooni. Asitõendid: võtmekimp viie võtme ja kahe võtmehoidjaga, lõhnavesi Marius, mobiiltelefon Sony Ericsson K700i IMEI koodiga 354007000999422, millised on tagastatud omanikule J.J.- vabastada asitõendi staatusest. KrMS §-de 175 lg 1 punktide 4,9, 179 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel välja mõista I.S-ilt 2 (I.S) menetluskulud järgmiselt: sundraha 6 725.- (kuus tuhat seitsesada kakskümmend viis) krooni; määratud kaitsjale eeluurimise eest ja kohtus esinemise eest väljamakstav tasu summas 16 284 (kuusteist tuhat kakssada kaheksakümmend neli) krooni; postikulu 162 (ükssada kuuskümmend kaks) krooni ja 70 senti. KrMS §-de 175 lg 1 punktide 4,9, 179 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel välja mõista JANNO KINGALT (KING) menetluskulud järgmiselt: sundraha 6 725.- (kuus tuhat seitsesada kakskümmend viis) krooni; määratud kaitsjale eeluurimise eest ja kohtus esinemise eest väljamakstav tasu summas 14 655 (neliteist tuhat kuussada viiskümmend viis) krooni ja 60 senti; postikulu 162 (ükssada kuuskümmend kaks) krooni ja 70 senti. TIIT KIVIVARE menetluskulu, s.o. riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 8142 (kaheksa tuhat ükssada nelikümmend kaks) krooni jätta riigi kanda. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, Tartu Maakohtu viitenumber

1. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioonkaebus, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu kantselei kaudu 06.jaanuaril 2006.a. kell 14.
2. Süüdistuse sisu I.S-i süüdistuse sisu: 03.04.2004 kella 23.00 paiku I.S Tartus, Suur-Kaar 53 asuvas pubis 6TEIST KANNU solvas turvafirma Scorpion turvatöötajat R.I. seoses tema ametikohustuste täitmisega, sõimates teda ebatsensuursete sõnadega. Sellega pani I.S toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo so. avalikku korda kaitsva muu isiku solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. 03.04.2004 kella 23.00 paiku I.S Tartus, Suur-Kaar 53 asuvas pubis 6TEIST KANNU lõi rusikaga näkku turvafirma Scorpion turvatöötajat R.I. , seoses tema ametikohustuste täitmisega avaliku korra kaitsmisel. 03.20.2004 kella 19.50 paiku Tartus X maja ees lõi ametikohustusi täitvat Lõuna Politseiprefektuuri nooremkonstaablit Kristo Lensmenti jalaga kubeme piirkonda ning sulges X maja ukse nii, et politseiametnik Kristo Lensmendi sõrmed jäid ukse vahele, põhjustades sellega Kristo Lensmendile füüsilist valu. Sellega pani I.S toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo so. võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. 3 I.S isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, grupis koos Janno King’iga viibides 15.12.2004 õhtul Tartus X asuvas J.J. elukohas, võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise eesmärgil lõi J.J. jalaga kukla piirkonda. Seejärel hakkasid I.S ja Janno King J.J. käte ja jalgadega peksma, mille tulemusena lõid J.J. välja 2 esihammast. I.S nõudis J.J. pangakaarti, sularaha ja väärtpabereid. I.S võttis J.J. käest ära mobiiltelefoni Sony Ericsson K700i. Janno King võttis tööriistariiulist peitli ja pani selle J.J. kõri peale ja ähvardas peitliga kõri läbi torgata, samal ajal nõudis J.J. pangakaarti ja sularaha. J.J. võttis oma rahakotist Hansapanga deebetkaardi ja andis selle Janno Kingi kätte öeldes ka PIN koodi. Janno King küsis, kas arvel ka raha on, saades eitava vastuse hakkas viimane J.J. nõudma 5000 krooni. I.S koos Janno Kingiga viisid J.J. kööki ja sidusid J.J. käed selja taha kinni. Pärast seda tõmbas Janno King J.J. kruvikeerajaga mõned korrad tugevalt üle otsaesise. J.J. püüdis lahkuda kuid I.S ja Janno King takistasid teda, mille tagajärjel J.J. kukkus peaga vastu põrandat. I.S ja Janno King tirisid J.J. teise tuppa, I.S püüdis J.J. sõrmest sõrmust ära võtta, kuid loobus sellest. I.S otsis J.J. läbi ja võttis J pükstetaskust ära 85 krooni ja soris rahakoti läbi. Peksmise käigus lõhuti J.J. taskus olnud taskuarvuti Citisen väärtusega 100 krooni. Korterist lahkudes röövisid I.S ja Janno King J.J. mobiiltelefoni Sony Ericsson K-700i väärtusega 6000 krooni, lõhnavee Marius väärtusega 200 krooni, EV passi J.J. nimele väärtusega 75 krooni ja võtmekimbu viie võtme ja kahe võtmehoidjaga koguväärtusega 100 krooni, sularaha 85 krooni, Hansapanga deebetkaarti väärtusega 30 krooni. Korterist lahkudes lukustas I.S korteri ukse. Vallasasjade äravõtmisega tekitasid I.S ja Janno King J.J. kahju kokku 6590 krooni. Sellega pani I.S toime KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo so. röövimise isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja isikute grupi poolt, relvana kasutatava muu esemega ähvardades. I.S selleks, et takistada J.J. teostamast oma õigusi kriminaalmenetluses, kasutades J.J. suhtes psüühilist vägivalda: 15.12.2004 peale J.J. suhtes röövimise toimepanemist ja enne Tartu, X asuvast J.J. korterist lahkumist, ähvardas J.J. tapmisega, kui J.J. pöördub seoses röövimisega politseisse. ähvardas telefoni teel J.J. tema maja põlema panemisega ehk olulises ulatuses vara hävitamisega. Sellega pani I.S toime KarS § 323 järgi kvalifitseeritava kuriteo so. kannatanu suhtes vägivalla toimepanemise, et takistada teostamast oma õigusi kriminaalmenetluses. I.S koos Tiit Kivivare’ga 01.01.2005 kella 02.00 ja 03.00 vahel Tartus X asuvas korteris peksis K.S. jalgadega pea ja kehapiirkonda, millega kahjustas K.S. tervist ja põhjustas K.S. valu. Sellega pani I.S toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo so. kehalise väärkohtlemise. Janno Kingi süüdistuse sisu: Janno King grupis koos I.S-iga viibides 15.12.2004 õhtul Tartus X asuvas J.J. elukohas, võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise eesmärgil I.S lõi J.J. jalaga kukla piirkonda. Seejärel hakkasid Janno King ja I.S J.J. käte ja 4 jalgadega peksma, mille tulemusena löödi J.J. välja 2 esihammast. I.S nõudis J.J. pangakaarti, sularaha ja väärtpabereid. I.S võttis J.J. käest ära mobiiltelefoni Sony Ericsson K700i. Janno King võttis tööriistariiulist peitli ja pani selle J.J. kõri peale ja ähvardas peitliga kõri läbi torgata, samal ajal nõudis J.J. pangakaarti ja sularaha. J.J. võttis oma rahakotist Hansapanga deebetkaardi ja andis selle Janno Kingi kätte öeldes ka PIN koodi. Janno King küsis, kas arvel ka raha on, saades eitava vastuse hakkas viimane J.J. nõudma 5000 krooni. Janno King koos I.S-iga viisid J.J. kööki ja sidusid J.J. käed selja taha kinni. Pärast seda tõmbas Janno King J.J. kruvikeerajaga mõned korrad tugevalt üle otsaesise. J.J. püüdis lahkuda kuid Janno King ja I.S takistasid teda, mille tagajärjel J.J. kukkus peaga vastu põrandat. Janno King ja I.S tirisid J.J. teise tuppa, I.S püüdis J.J. sõrmest sõrmust ära võtta, kuid loobus sellest. I.S otsis J.J. läbi ja võttis J pükstetaskust ära 85 krooni ja soris rahakoti läbi. Peksmise käigus lõhuti J.J. taskus olnud taskuarvuti Citisen väärtusega 100 krooni. Korterist lahkudes röövisid Janno King ja I.S J.J. mobiiltelefoni Sony Ericsson K-700i väärtusega 6000 krooni, lõhnavee Marius väärtusega 200 krooni, EV passi J.J. nimele väärtusega 75 krooni ja võtmekimbu viie võtme ja kahe võtmehoidjaga koguväärtusega 100 krooni, sularaha 85 krooni, Hansapanga deebetkaarti väärtusega 30 krooni. Korterist lahkudes lukustas I.S korteri ukse. Vallasasjade äravõtmisega tekitasid Janno King ja I.S J.J. kahju kokku 6590 krooni. Sellega pani Janno King toime KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo so. röövimise isikute grupi poolt relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Tiit Kivivare süüdistuse sisu: Tiit Kivivare koos I.S-iga 01.01.2005 kella 02.00 ja 03.00 vahel Tartus X asuvas korteris peksis K.S. jalgadega pea ja kehapiirkonda, millega kahjustas K.S. ’i tervist ja põhjustas K.S. valu. Sellega pani Tiit Kivivare toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo so. kehalise väärkohtlemise. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused I I.S-i ja Janno King’a süüdistus KarS § 200 lg 2 p. 4,7,8 järgi I.S tunnistab end talle esitatud süüdistuses süüdi, kuid selgitab, et mõningad asjaolud ei ole süüdistuses kajastatud nii nagu nad tegelikult olid. Janno King end süüdi ei tunnista. Kohus on seisukohal, et I.S-i ja Janno Kinga süü röövimise toimepanemises on tõendatud järgmiste tõenditega. Kannatanu J.J. antud ütlustest nähtub, et 15.12.2004.a. oli ta külas majanaaber S ja tema tütrel, kui korterisse tulid kolm temale tundmatut meesterahvast. Kuna S ei olnud huvitatud nende meeste korteris viibimisest, palus ta neil lahkuda. Kannatanu tunnistab, et koos võõrastega lahkus ka tema ja läks koos M nimelise noormehega, kes tundus olevat kõvasti purjus, enda korterisse. Teised kaks noormeest, I.S ja Janno, lahkusid M autoga. Hiljem, umbes kahe tunni möödudes, peale M helistamist, tulid I.S ja Janno tagasi ning olid ärritunud. Kuna M oli lubanud politseisse teatada auto kadumisest. M oli väsinud ja läks voodisse ja jäi magama. Kannatanu jäi I.S-i ja Jannoga vestlema. I.S oli ikkagi veel vihane ja tahtis lauda ümber paisata ning keelamise peale hüppas toolilt püsti ja lõi jalaga kannatanut ootamatult kukla piirkonda mille tagajärjel viimane kukkus. Kannatanu ütluste kohaselt hakkasid peale kukkumist nii Janno kui I.S teda jalgade ja kätega peksma. Peale seda hakati kannatanu sõnul küsima temalt raha ja pangakaarti. Küsisid nii I.S kui Janno. Janno tõi koridorist peitli ning ähvardas sellega kannatanu kõri läbi torgata. Kannatanu ütluste kohaselt 5 andis ta Jannole Hansapanga deebetkaarti ning ütles ka PIN koodi. I.S saatis seepeale Janno pangaautomaadi juurde, kuid mingil põhjusel Janno ei läinud. Siis hakkasid I.S ja Janno kannatanu taskuid läbi otsima ning võtsid taskust ära sularaha 85 krooni. Samuti võttis I.S kannatanult ära mobiiltelefon Ericsson K 700 ning asetas selle lahtivõetult lauale. Kannatanu ütluste kohaselt „kustus“ Janno mingi hetk ära ning jäi põrandale magama, kuid vahepeal ärkas ning siis lõi I.S ka Jannot, mille tagajärjel Janno jäi uuesti põrandale magama. I.S kutsus korterisse ka oma tüdruksõbra H, kes ka tuli. Kannatanu palus H mobiiltelefon kokku panna, kuna ta ise ei olnud selleks võimeline. I.S ning H plaanisid äraminekut ning kannatanu palus ka Janno kaasa võtta. Kannatanu ütluste kohaselt tuli I.S mõte korterist muusikakeskus või televiisor kaasa võtta, kuid H ei lubanud seda. Laualt oli kadunud ka mobiiltelefon. I.S küsis kannatanult ka Nike dresse ning lahkudes võttis riiulilt kaasa ka lõhnavee „Marius“ ning korteri ja kuuri võtmed. Korterist lahkusid I.S, Janno ja H, kannatanu korterisse jäi magama M. Kannatanu J.J. on eeluurimisel enda peksjana ära tundnud I.S-i (kd II, lk 71-72). Kannatanu on nii eeluurimisel kui ka kohtus andnud sarnaseid ütlusi. Tunnistaja M.S. ütluste kohaselt läks ta koos I.S-i ja Janno Kingiga külla tütarlapsele, keda tundis I.S. Tunnistaja ei mäleta täpselt, aga mingil põhjusel sattusid nad samas majas teise korterisse. Vahepeal käisid Heiki ja Janno tema masinaga sõitmas ning kuna nad jäid kauaks ära, siis helistas tunnistaja Heikile ja lubas politsei kutsuda. Tagasi jõudes olid Heiki ja Janno tigedad. Tunnistaja oli koos korteri peremehega õlut joonud, oli väga väsinud ja purjus ning seetõttu jäi magama. Üles ärkas seetõttu, et voodi, kus ta magas läks ümber. Tunnistaja suundus seepeale teise tuppa magama. Kui tunnistaja üles ärkas, olid I.S ja King korterist lahkunud. Korteri peremehe välimusest oli näha, et ta oli korralikult peksa saanud. Tunnistajale seletas korteri peremees, et teda olid peksnud King ja I.S ning samuti olid nad korterist kaasa võtnud raha, pangakaarti ja mobiiltelefoni. Korteri uks oli lukus. Paari päeva pärast läks tunnistaja I.S-i juurde ning soovitas kannatanule asjad tagastada ning olukorra korda ajada. Tunnistaja kuuldes vestles I.S telefoni teel ka kannatanuga ning lubas asjad tagastada. Tunnistaja S.T. ütluste kohaselt tuli 15.12.2004.a. tema juurde külla naabrimees J, kellega nad ajasid juttu ja jõid kohvi. Umbes 19.00 paiku tulid korterisse ka kolm noormeest. Keegi nendest noormeestest tundis tema tütart K. Tunnistaja arvates oli noormeestel soov korteris alkoholi tarvitada. Kuna tunnistaja sellega nõus ei olnud, palus ta noormeestel lahkuda. Koos noormeestega lahkus korterist ka naabrimees J. Tunnistaja lahkus koos tütrega kodust. Öösel jõudis tunnistaja koju enne tütart. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kohe peale koju tagasi jõudmist tuli tema poole naabrimees J, kelle nägu oli paistes ja verine. Tal oli hammas oli suust välja löödud, kampsun oli samuti verine ning kannatanu oli šokis, närviline ja värises üle keha. Kannatanu rääkis, et need noormehed, kes olid soovinud tunnistaja poole tulla, olid läinud kannatanu poole, kus mingi aja pärast oli neil tekkinud tüli ning I.S-i nimeline noormees ning heleda peaga noormees olid kannatanu kinni sidunud, peksnud ja piinanud. Kannatanult olevat ära võetud pangakaart, sularaha, mobiiltelefoni, passi, kuuri ja korteri võtmed ning lõhnavesi. Kannatanu ei julgenud politsei poole pöörduda, kuna need noormehed olid ähvardanud kannatanu ära tappa ja maja põlema panna. Tunnistaja ütluste kohaselt ei julgenud kannatanu enda korterisse minna ning seetõttu elas tunnistaja juures umbes poolteist nädalat. Tunnistaja S.T. kinnitas äratundmiseks esitamisel, et tema korteris Tartus X olid 15.12.2004.a. I.S ja Janno King (kd II, lk 53-56). 6 Tunnistaja K.K. ütluste kohaselt tulid tema juurde koju 15.12.2004.a. kolm noormeest- I.S, M ning kolmas noormees, kes oli heledate juustega. №ormehed soovisid aega viita. Kuna tunnistaja neid noormehi isiklikult ei tundnud, palus tema ema neil lahkuda. №ormehed lahkusid ning nendega koos lahkus ka tunnistaja korteris külas viibinud naabrimees J. Tunnistaja lahkus kodust koos emaga ning kui ta öösel koju tagasi jõudis, siis istus koos emaga köögis naabrimees J. Naabrimehe jutust sai tunnistaja aru, et teda olid peksnud I.S ning heledate juustega noormees. Tunnistaja H.R. ütlustest nähtub, et 2004.a. enne aastavahetust käis ta X tänava ühes korteris, kuhu oli teda kutsunud I.S. Korterisse jõudes olid seal peale I.S-i veel Janno King, korteri peremees ning noormees hüüdnimega Pekk. Janno King ning Pekk magasid põrandal, I.S ja korteri peremees ajasid omavahel juttu. Tunnistaja ei mäleta küll täpselt, kas ta korteris verd nägi aga korteri peremehel olevat olnud mõned kriimud näos ning silm sinine. Tunnistaja mäletab, et laual oli mobiiltelefon, millel oli aku tagant ära ning korteri peremees palus tal selle korda teha. Tunnistaja pani telefonile aku taha ning pani telefoni lauale tagasi. Samuti mäletab tunnistaja, et järsku oli korteri omanik hakanud telefoni otsima, telefoni laual enam polnud. Tunnistaja helistas enda telefonilt kannatanu telefoni numbrile, kuid helinat kuulda polnud. Korterist lahkusid koos tunnistajaga I.S ja Janno King, kolmas mees jäi korterisse magama. Samuti mäletab tunnistaja, et korterist lahkudes tegi I.S ettepaneku televiisor või muusikakeskus kaasa võtta, kuid seda ei tehtud. Mingite asjade kaasavõtmist tunnistaja ei näinud. Tunnistaja S.K. ütlustest nähtub, et 2004.a. detsembri lõpupoole tõi tema poeg I.S talle kasutamiseks mobiiltelefoni Sony Ericsson K
3. Tunnistaja ei tea kus kohast oli poeg selle saanud. I.S-i ütlustest nähtub, et 15.12.2004.a. läks ta koos Janno Kingi ja M.S. X tänavale tuttavale tütarlapsele külla, sest neil oli igav ja nad soovisid juua. Korteris viibis ka samas majas elav noormees. Tütarlapse ema palus korterist lahkuda ja koos nendega lahkus korterist ka selles majas elav noormees, kes kutsus neid enda korterisse. Kannatanu ja M läksid korterisse, King ja I.S läksid aga autoga ära, kuid pidid hiljem tagasi tulema. Mingi aja pärast jõuti tagasi ja siis tekkis I.S M tüli, mis läks edasi kannatanu peksmiseks. Heiki I.S-i nii eeluurimisel kui kohtus antud ütlustest nähtub, et kannatanu J.J. peksis tema üksinda. Janno King oli I.S-i sõnul purjus ning ei olnud seetõttu võimeline rääkimagi. Kannatanu kinni sidumisest I.S ei tea midagi. I.S tunnistab, et tema võttis kannatanu korterist kaasa mobiiltelefoni, lõhnavee, võtmed. Janno Kinga eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et 15.12.2004.a. läks ta koos I.S-i ning M nimelise noormehega külla J.J. Viinavõtmise käigus tekkis Heiki ja J vahel tüli ning kaklus. Janno King läks nende kakluse vahele, kuid sai I.S-ilt löögi näkku ning kukkus pikali. Toibudes oli kaklus läbi ja I.S nõudis J raha. Sinna korterisse saabus ka I.S-i tuttav H ning kolmekesi lahkuti korterist. M jäi korterisse magama. I.S keeras korteri väljastpoolt lukku ning tänaval näitas I.S Janno Kingile ka mobiiltelefoni, mille oli korterist kaasa võtnud. Kannatanu J.J. vigastusi kajastavad järgmised tõendid. Perearst Lea Miidla-Leitu 10.01.2005.a. õiendi kohaselt pöördus J.J. perearsti poole 27.12.2004.a. traumajärgsete peavalude tõttu. Perearsti poolt suunati patsient edasi neuroloogi konsultatsioonile. Neuroloog Riina Sula õiendi kohaselt viibis J.J. Tartu Linna Polikliinikus neuroloogi juures ravil 27.12.2004.a. kuni 21.01.2005.a. diagnoosiga pea-ja nimme põrutus. 7 Asjaolu, et kannatanu J.J. 15.12.2004.a. peksti kinnitab peale kannatanu enda ka süüdistatav I.S. I.S küll kinnitas nii eeluurimisel kui ka kohtus, et kannatanut peksis vaid tema, kuid kohus on seisukohal, et I.S on püüdnud nii eeluurimisel kui ka kohtus antud ütlustega kergendada kaassüüdistatava Janno Kinga olukorda. I.S-i enda poolt eeluurimisel räägitu on vastuoluline, samuti on tema ütlused vastuolus kannatanu ja tunnistajate K.K., S.T. ja M.S. ütlustega. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütluste tõepärasuses, vaatamata sellele, et sündmuste toimumise ajal oli ka kannatanu alkoholi mõju all ja sellest tulenevalt ei pruugi ka tema kõiki asjaolusid täpselt mäletada. Kannatanu on kirjeldanud sündmuse erinevaid aspekte sarnaselt tunnistajate ja ka süüdistatavatega, seega saab järeldada, et kannatanu mäletab sündmust üsna üksikasjalikult. Kannatanu kirjeldas aga vahetult peale sündmust tunnistajatele S.T. ja K.K. temaga toimunut. Tunnistaja K K on sõnaselgelt väitnud, et kannatanu sõnul peksid teda I.S ja heledate juustega noormees, seega kindlasti kaks isikut. Tunnistaja S.T. kinnitas kohtus, et kohe kui ta öösel koju tuli tema poole ja J.J., kelle nägu oli verine ja paistes. Kannatanu sõnul olid teda peksnud I.S ja heledate juustega noormees. S.T. ütlustest nähtub, et kannatanu kirjeldas pikemalt kuidas tema peksmine oli toimunud, kannatanu rääkis kinnisidumisest, peksmisest ja piinamisest ning esemete äravõtmisest. Samuti on kannatanu tunnistaja M.S. vahetult peale sündmust öelnud, et teda peksid nii I.S kui ka King. Kannatanu möönab, et mingil hetkel väsis Janno King ära ja jäi põrandale magama, kuid süüdistuses kajastatud peksmine, peitli kõri peale panemine ja ähvardamine kõri läbi torgata, pangakaardi ja raha nõudmine toimus kannatanu sõnul kõik enne seda. Kannatanu ütluste tõepärasust toetavad ka süüdistatava I.S-i ütlused eeluurimisel, kus ta on kinnitanud et , siis kui tema läks J kallale, siis istus Janno tooli peal. I.S on rääkinud eeluurimisel ka seda, et siis kui J oli nägu juba verine, siis tahtis teda lüüa ka Janno King, kuid I.S-i väitel läks tema vahele ja ei lasknud Jannol J lüüa (kd II, lk 96). Nimetatud ütlused on vastuolus I.S-i poolt kohtus räägituga, mille kohaselt Janno King oli nii purjus, et ei olnud võimeline rääkimagi. Eeltoodud tõenditele tuginedes on kohus veendumusel, et röövimise panid toime kaastäideviijatena I.S ja Janno King. Asjaolu, kus suures ulatuses kasutas reaalset füüsilist vägivalda Janno King ei oma kohtu arvates suurt tähtsust, sest juba tema osalemine sündmuses, mille käigus kannatanult vägivalda kasutades nõuti vara üleandmist näitab, et röövimine pandi toime mõlema süüdistatava tegevuse läbi, kelle oli ühine eesmärk omastada seeläbi vara. Kohus on arvamusel, et asjaolu, et Janno King ei saanud enda valdusse kannatanu vara, ei anna alust tema tegevuse teistsuguseks kvalifitseerimiseks, sest teo toimepanemise ajal tegutses ta koos I.S-iga ja vägivalla kasutamise ja veel raskema vägivallaga kasutamisega ähvardamisel oli vaid üks eesmärk-saada kätte kannatanult võimalikult palju tema vara. Eeltoodust tulenevalt on mõlema süüdistatava tegevus kvalifitseeritud õigesti KarS § 200 lg p 7 järgi. Kohus märkis juba varem, et puudub alus kahelda kannatanu ütluste tõepärasuses. Kannatanu on kinnitanud nii eeluurimisel kui ka kohtus, et pangakaarti ja sularaha nõudes pandi talle peitel kõri peale ja lubati kõri läbi torgata. Nimetatud asjaolu annab aluse kvalifitseerida süüdistatavate tegevuse läbi KarS § 200 lg 2 p
4. Kohtuvaidluses püstitus küsimus sellest, kas I.S-i tegevust 15.12.2004.a. saab kvalifitseerida ka läbi KarS § 200 lg 2 punkti 4 või mitte. Kaitsja väitel ei ole see võimalik, sest I.S-i ei ole varem röövimise eest süüdi mõistetud. I.S on 16.06.1999.a. Tartu Linnakohtu otsuse alusel süüdi tunnistatud KrK § 140 lg 2 p 1,2,3 järgi 25.08.2000.a. Tartu Maakohtu otsuse alusel KrK § 140 lg 2 p 2,3 järgi (Ringkonnakohus muutis otsust ja tunnistas I.S-i süüdi KrK § 140 lg 1 p 1,2,3 järgi). KrK § 140 lg 2 p 1 sätestas kriminaalvastuse võõra vara avaliku vargus eest kui sellega kaasnes vägivald isiku kallal, mis ei olnud ohtlik elule või tervisele, või ähvardus kasutada vahetult sellist vägivalda. Viidatud süüteokirjeldus on käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 200 järgi röövimisena. Kohus on seisukohal, et I.S-i poolt 15.12.2004.a. toimepandu kvalifitseerimisel on oluline tema poolt varem toimepandud tegude sisu, s.o. asjaolu kas 8 tegemist on isikuga, kes on varem toime pannud võõra vara äravõtmise vägivalda kasutades või mitte. Eelpool viidatud kohtuotsused kinnitavad, et I.S on ka varem toime pannud võõra vara äravõtmise selle omastamise eesmärgil vägivalda kasutades ja on nende tegude eest süüdi mõistetud. Seega peab kohus põhjendatuks tema tegevus 15.12.2004.a. kvalifitseerida läbi KarS § 200 lg 2 p
5. Kohus leiab, et tulenevalt tõenditest, mis kajastavad süüdistatavate tegutsemist panid I.S ja Janno King röövimise toime otsese tahtlusega. Eeloodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud I.S-i ja Janno King’a pool röövimise toimepanemine süüdistuses kajastatud viisil, s.h. süüdistuses kajastatud esemete äravõtmine kannatanult. II I.S-i süüdistus KarS § 323 järgi Kannatanu J.J. ütlustest nähtub, et 15.12.2004.a. peale peksmist ähvardas I.S teda ära tappa ning maja põlema panna, kui kannatanu peaks politseisse pöörduma. Kannatanu sõnul ähvardas I.S teda uuesti 2 päev peale röövimist telefoni teel rääkides, korrates, et kannatanu ei tohi politsei poole pöörduda. I.S lubas vastasel juhul kannatanu maja põlema panna. Tunnistaja S.T. ütlustest nähtub, et J.J. sõnade kohaselt ähvardasid noormehed teda ära tappa ning maja põlema panna, kui ta peaks politseisse pöörduma. Tunnistaja M.S. kinnitas, et mõned päevad peale röövimise sündmusi vestles I.S telefoni teel kannatanuga, kuid millest vestlus käis, seda tunnistaja ei kuulnud. I.S ennast kannatanu ähvardamises süüdi ei tunnista. Ta küll kinnitab, et küsis kannatanult politseisse pöördumise kohta, kuid tema sõnul ta päris kindlasti ei ähvardanud kannatanut tappa ja maja põlema panna. I.S väidab, et tegi kannatanule ettepaneku kokku saada ning asjad ära klaarida, kuid ähvardanud ta kannatanut ei ole. Kohus kordab eelpool kajastatud seisukohta, et puudub alus kahelda kannatanu ütluste tõepärasuses. Kohus on seisukohal, et kannatanu enda käitumine peale 15.12.2004.a. röövimist kinnitab tema hirmu süüdistatavate ees. Tunnistaja S.T. sõnul ööbis kannatanu tema juures umbes poolteist nädalat. J.J. kinnitas kohtus, et ta oli kodust ära mitu ööd. Selle üheks põhjuseks nimetas ta hirmu peksjate ees, samuti viitas ta asjaolule, et tema korteri võtmed olid teda peksnud isikute käes ja ta ei teadnud, mis meestega on tegemist. Kannatanu ei pöördunud vahetult peale sündmusi ei politsei ega ka arstide poole. Ka nimetatud asjaolu viitab otseselt sellele, et kannatanu pidas vajalikuks lähtuda I.S-i nõudmisest, mitte politsei poole pöörduda. Politsei sai juhtunust teada naabrite kaasabil ja kannatanu sõnul veensid politseinikud teda siiski avaldust kirjutama. Kohus on seisukohal, et kannatanu ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et I.S nii 15.12.2004.a. röövimise järgselt kui ka 17.12.2004.a. telefoni teel ähvardas J.J. tapmise ja maja põlema panemisega, kui kannatanu peaks pöörduma seoses röövimisega politseisse. KarS § 323 süüteokoosseisu objektiivne külg seisneb vägivallas kriminaalmenetluses osaleva kannatanu suhtes. Vägivallateona on KarS § 120 kohaselt vaadeldav tapmise või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine. I.S-i poolt kannatanu ähvardamine on vaadeldav KarS § 121 sätestatud vägivallateona. Kohtuvaidluse käigus avaldas I.S-i kaitsja, et ka juhul kui on tõendatud I.S-i poolt J.J. ähvardamine, siis ei saa I.S-i tegevust kvalifitseerida KarS § 323 järgi, sest ei röövimise järgselt ega ka paar päeva peale röövimist ei olnud J.J. kriminaalmenetluslikus tõlgenduses kannatanu, 9 sest kriminaalmenetlust ei olnud sel hetkel veel alustatud. Kohus on seisukohal, et eelpool kajastatud seisukoht ei ole õige. KrMS § 37 lg 1 sätestab, et kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. KrMS ei sätesta ega saagi sätestada, et kannatanuks loetakse isik alles sellest hetkest, mil kriminaalmenetlust on KrMS § 193 lg 1 alusel alustatud. Tihtipeale pannakse toime KarS § 323 kajastatud teokoosseis just vahetult peale mõne muu KarS järgi kvalifitseeritava teo toimepanemist, selleks et takistada selle teo ilmsikstulekut. Kaitsja poolt avaldatud seisukoha järgi tuleks selline kaastoimepanijate, kannatanute jt kriminaalmenetluses osalevate isikute ähvardamine lugeda õiguspäraseks. Kohus sellega nõustuda ei saa ja on veendumusel, et kuivõrd KarS §-des 310-323 kajastatud süüteokoosseisud on suunatud kohtueelses ja kohtumenetluses osalevate isikute õiguste kaitsele, siis on I.S-i tegevus 15.12.2004.a. ja 17.12.2004.a kvalifitseeritav kannatanu suhtes vägivalla toimepanemisena, mille eesmärgiks oli takistada tõe tuvastamist ja vältida kriminaalvastutust raske kuriteo toimepanemise eest, seega takistada kannatanu poolt teostamast oma õigusi kriminaalmenetluses. Kohus on seisukohal, et nimetatud tegu oli toime pandud kavatsetusega, sest I.S seadis oma eesmärgiks mõjutada kannatanut mitte pöörduma politsei poole, et teada anda raske kuriteo toimepanemisest. III I.S-i ja Tiit Kivivare süüdistus KarS § 121 järgi I.S tunnistab end K.S. peksmises süüdi, kuid kinnitab, et peksis K.S. üksinda. Tiit Kivivare end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Tõendite uurimisel on kohus tuvastanud järgmist. Kannatanu K.S. antud ütlustest nähtub, et 01.01.2005.a. öösel kella 2-3 ajal sai ta Sõpruse poe juures kokku J nimelise noormehega, kellega ta isiklikult tuttav ei olnud. See noormees kutsus teda enda poole pidu pidama. Koos mindi aadressile X, 6-7 korrusele. Kuna oli aastavahetus, siis kannatanu sõnade kohaselt oli ta enne J nimelise noormehega kokkusaamist joonud ära 45 pudelit õlut ning 200 gr. puhast viina. Korteris, kuhu jõuti, pidasid pidu 4-5 noormeest ja 45 naissoost isikut, keda kannatanu ei tundnud Kannatanu ütluste kohaselt oli seltskond parasjagu purjus. Korteris viibimise aja jooksul istus kannatanu köögis, kus vestles peamiselt teda sinna korterisse kutsunud noormehega. Köögis käisid ka teised korteris viibinud isikud, kellega kannatanu vahetas mõned laused. Kannatanu enda sõnade kohaselt oli ta muu jutu sees, nalja pärast öelnud, et „spetsnaz teeb ära“, mille peale keegi köögis olnud noormeestest oli talle selja tagant selga hüpanud. Selle tagajärjel oli kannatanu kukkunud üle laua põrandale ning siis olid hakanud kaks meest teda jalgadega peksma nii pea kui keha piirkonda. Peksmise ajal peale peksjate teisi isikuid köögis ei viibinud. Kannatanu on kindel, et teda peksid kaks noormeest, aga kes kui palju lõi, ei oska ta öelda. Eeluurimisel on kannatanu öelnud, et teda peksid korraga kaks noormeest ja lööke oli 6-7, kohtus antud ütluste kohaselt oli lööke 2-3 ning need sai ta näkku paremale poole. Samuti on kannatanu kohtus antud ütlustes väitnud, et ta nägi pidevalt kahte jalga ennast löömas. Seda, kas ka kaks hoopi tabasid kannatanut korraga, ei oska ta öelda. Enda vigastuste kohta ütleb kannatanu kohtus antud ütlustes, et tema vasak silm oli peksmise tagajärjel kinni, sellest ei näinud midagi, kuna oli verevalum ning samuti oli mingi roie valulik. Traumapunkti pöördus kannatanu koheselt peale korterist lahkumist. Traumakaadist nr 19 (II kd tl 76-78) nähtub, et kannatanu K.S. on pöördunud 01.01.2005.a. kell 6.13 traumapunkti ning tal on sedastatud ninal vähene turse ning marrastus ja otsmikul marrastus ning vähene hematoom. Peksjad on kannatanu ära tundnud fotode järgi (II kd tl 71-72, 73-74, 81-83). I.S-i on kannatanu ära tundnud silmade, nina, iseloomuliku suu ja lauba järgi (tl 71), tätoveeringu, kehahoiaku, kaela ja kuklapiirkonna järgi (tl 73). Samuti on kannatanu fototabeli järgi ära tundnud Tiit Kivivare (tl 81-83). Ütlustes (tl 80) on kannatanu öelnud, et teine peksja oli 10 tumedate juustega ja siilisoenguga, 180-185 cm pikk, tavalise kehaehitusega, midagi iseäralikku või erilist temas ei olnud. Tunnistaja P.K. ütluste kohaselt peeti X asuvas üürikorteris aastavahetuspidu. Seal viibisid peale tunnistaja veel I.S, K.P., T.K., J.A. ning veel olid mõned tüdrukud, kelle nimesid ei oska ta öelda. Pidutsema hakati juba
6. detsembril päeval. Peale südaööd liitus pidutseva seltskonnaga J.A., kellega oli kaasas tundmatu noormees. Tunnistaja ütluste kohaselt istus J koos võõra noormehega köögis ning ajasid juttu. Köögis käisid nii tunnistaja kui ka teised pidutsejad, suitsu tegemas. Tunnistaja käis korterist ära koos K.P. ning peale korterisse tagasi jõudmist ning kööki minnes märkas ta kannatanu otsaees suur muhk. Millal kannatanu korterist lahkus, seda P.K. öelda ei oska, kuid hommikul korteris kannatanut ei olnud. Tiit Kivivare kohta on tunnistaja öelnud, et Tiit oli väga purjus ja peale südaööd ta üldse magas juba kuskil toas. Sellest, et I.S oli noormehele, kes koos J korterisse tuli peksa andnud, sai tunnistaja teada hiljem. Seda, kas keegi veel peksmises osales, ei oska tunnistaja öelda. Tunnistaja K.P. ütluste kohaselt pidas ta möödunud aastavahetuspidu X korteris koos I.S-i , P.K., Tiit Kivivare, Priidu klassivend J ja mõnede tüdrukutega. Koos J viibis selles korteris veel blond võõras noormees, kes istus köögis. Kaua võõras noormees korteris viibis ja kuna ta lahkus, seda tunnistaja ei tea. Sellest, et see noormees oli korteris peksa saanud, sai tunnistaja teada hiljem. Tunnistaja ütluste kohaselt mäletab ta seda, et kui ta nägi köögis seda võõrast noormeest, siis oli tal juba muhk otsaees. T.K. ütlustest nähtub, et möödunud aastavahetusel elas ta X korteris koos venna ja K.P. Selles korteris peeti ka aastavahetuspidu, kus viibisid peale tema veel I.S , P.K., K.P. ja mõned tütarlapsed. Koos J nägi Tiit Kivivare öösel köögis istumas veel ühte blondi noormeest, keda ta ei tundnud. Millal see noormees oli korterisse tulnud ja millal ta lahkus, selle kohta ei oska Tiit Kivivare midagi öelda, kuna ta olevat olnud väga purjus ning magas vahepeal. Seda, kelle käest ta kuulis, et I.S oli korteris olnud blondi noormeest peksnud, ei mäleta. I.S-i ütlustest nähtub, et 01.01.2005.a. öösel viibisid peale tema veel X korteris K.P. , Tiit Kivivare, P.K. , P sõber ning tütarlapsed. Alkoholi oli tarvitama hakatud juba 31.12.2004 päeval. Koos tähistati aastavahetust. Pidu toimus peamiselt toas. Mingil ajal, kui I.S kööki läks, istus seal veel üks tundmatu noormees. I.S-i ütluste kohaselt küsis ta teistelt pidutsejatelt, kas keegi tunneb seda võõrast ning eitava vastuse peale hakkas ta seda noormeest korterist ära ajama. №ormees olevat vastanud, et teda oli kutsutud sinna jooma. Seepeale olevat I.S kannatanut mõned korrad näkku löönud. Pärast löömist jooksis võõras noormees minema ning lubas politsei kutsuda. Seda, et keegi teine ka oleks seda noormeest löönud, I.S eitab. I.S-i sõnul ei vasta kannatanu väide kahest peksjast tõele, kuna ütlemist olevat olnud ainult temaga, tema olevat tõmmanud kannatanu kraanikausi ja seina vahelisse nurka ning samuti oli löönud ainult tema. Kannatanu K.S. on peksjana ära tundnud äratundmiseks esitamisel I.S-i nii näo kui ka tema seljal oleva tätoveeringu järgi. K.S. on äratundmiseks esitamisel enda teise peksjana ära tundnud Tiit Kivivare. Enne äratundmiseks esitamist on K.S. ülekuulamisel 20.04.2005.a. kirjeldanud teist peksjat järgmisel: tumedate juustega siilisoenguga, 180-185 cm pikk, tavalise kehaehitusega, midagi iseäralikku või erilist teises peksjas ei olnud. Äratundmiseks esitamisel 20.04.2005.a. ei ole K.S. kirjeldanud, milliste tunnuste järgi ta Tiit Kivivare ära tundis. Kannatanu on vaid märkinud, et tegemist on noormehega, kes talle selja tagant selga hüppas. 11 Kohtus kannatanu poolt antud ütluste kohaselt oli Tiit Kivivare sündmuse toimumise ajal tume kiilakas. Kohtus kinnitas K.S. , et juba eeluurimisel oli ta öelnud, et teise osas ei saa ta 100% olla kindel, et see isik, kelle ta ära tundis oli see, kes talle selga hüppas. Kannatanu avaldas, et ta ei saa ka kohtus öelda 100%-lise kindlusega, et Tiit Kivivare oli teine peksja. Kannatanu kirjeldas kohtus, et ta oli püsti, kui keegi kargas talle selja tagant kallale. Kannatanu sõnade kohaselt sai ta 2-3 lööki paremale poole näkku. Hiljem on kannatanu täpsustanud, et tema vasak silm oli peksmise tagajärjel kinni ja oli verevalum, samuti oli tal roie valulik. Kannatanu väitis, et ta nägi pidevalt kahte jalga end löömas. Traumakaadist nr 19 (II kd tl 76-78) nähtub, et kannatanul tuvastati ninal vähene turse ning marrastus ja otsmikul marrastus ning vähene hematoom. Kohus ei kahtle asjaolus, et kannatanu K.S. 01.01.2005.a. peksti, kuid kohus peab vajalikuks viidata asjaolule, et kannatanu ütlused tema peksmise asjaolude kohta ei kattu tuvastatud vigastustega, samuti on kannatanu ütlused peksmise intensiivsuse osas erinevad. Seega on kannatanu ütlused kohati vastuolulised. Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud I.S-i poolt K.S. peksmine 01.01.2005.a. hommikutundidel. Kohus ei saa lugeda aga kannatanu ütlusega vastuvaidlematult tõendatuks, et koos I.S-iga peksis ka Tiit Kivivare kannatanut. Kannatanu ütlustest tõusetub küll kahtlus, et teda võis koos I.S-iga peksta veel ka keegi teine, kuid kohtul puuduvad kindlad tõendid, mis annaksid aluse Tiit Kivivare süüdi mõista K.S. peksmise eest. Kohus peab vajalikuks tõusetunud kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb Tiit Kivivare süüdistuses KarS § 121 järgi õigeks mõista. I.S pani K.S. peksmise toime otsese tahtlusega, sest lüües kannatanut jalaga mõistis I.S suurepäraselt, et sellise teoga kahjustab ta teise siku tervist. I.S-i tegevus K.S. peksmises tuleb kvalifitseerida KarS § 121 järgi. IV I.S-i süüdistus KarS § 274 lg 1 järgi A R.I. löömine I.S tunnistas kohtus, et ta lõi kannatanu R.I. . Kohus on seisukohal, et I.S-i süü R.I. kui avalikku korda kaitsva isiku löömisel on tõendatud järgmiste tõenditega. Kannatanu R.I. ütluste kohaselt töötab ta pubis 6TEIST KANNU turvatöötajana. Nimetatud asjaolu kinnitab ka R.I. tööleping (II kd, lk 11-139 ja patrullekipaaži turvatöötaja ametijuhend (II kd, lk 14-16). Täpset kuupäeva, millal vahejuhtum aset leidis, kannatanu ei mäleta, kuid tõenäoliselt toimus see kannatanu sõnul 2004.a. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta tööl ja kandis ka AS Skorpion vormiriietust, kui pubi ukse taha tuli klient, kellele oli varasemate korrarikkumiste eest pubis määratud sisenemiskeeld. Turvatöötajana palus ta kliendil, kelleks oli I.S, lahkuda, kuid seepeale tekkis nende vahel rüselus ning I.S lõi kannatanut rusikaga näo piirkonda. Rüselus ja löömine toimus kannatanu sõnade kohaselt pubi välisukse juures. R.I. sõnade kohaselt oli I.S tarvitanud alkoholi. Keegi pubi töötajatest kutsus politsei ning I.S viidi ära. Kannatanu läks peale I.S-i äraviimist traumapunkti. Tunnistaja A.S. ütluste kohaselt töötab ta baaris „Kuusteist kannu“ baarmanina. Tunnistaja mäletas intsidenti, mis toimus baaris toimunud I.S-i ja baari turvatöötaja Roometi vahel. Tunnistaja sõnade kohaselt oli I.S baari külastanud ka varem mitmel korral ja alkoholijoobes olles oli hakanud baaris kaklema, mistõttu oli kohale kutsutud turvafirma ja turvamees. Nende varasemate intsidentide tõttu oli I.S-ile baari perenaise poolt määratud baari sisenemise keeld. Konkreetse sündmuse kohta mäletas tunnistaja seda, et 12 I.S koos tütarlastega soovis baari siseneda, kuid turvamees ei lasknud teda sisse. Seepeale tekkis I.S-i ja turvamehe vahel rüselus ja tunnistaja läks vaatama, ega abi tarvis ei ole. Tunnistaja vahelesekkumise ajaks olid I.S ja turvamees juba väljas ning seal toimus rüselus edasi. Tunnistaja nägi, et turvamehe huul on verine. Tunnistaja A.V. ütluste kohaselt viis ta I.S-i koos tüdrukutega baari „Kuusteist kannu“. Tunnistaja mäletab, et I.S-i baari sisse ei lastud ning seetõttu oli I.S-i ja turvamehe vahel tekkinud rüselus. Turvamehe löömist tunnistaja enda sõnade kohaselt ei näinud. Tunnistaja L..L sõnul on pubi „Kuusteist kannu“ omanikuks tema poeg. Tunnistaja kinnitas, et ta tegutseb pubi perenaisena ja on seetõttu kursis pubis toimuvaga. Tunnistaja sõnade kohaselt on pubisse palgatud pidevaks kohalolekuks firmast Skorpion turvamees, kuna seal toimub pidevalt toimub pahandusi ning seetõttu on turvamehe kohalolek vajalik. Turvamehe ülesanded on kindlaks määratud ja samuti on pubi ukse juurde üles pandud pubi kodukord, et klientidel oleks võimalik sellega tutvuda. Tunnistaja ütluste kohaselt määratakse külastajatele, kes on pubi kodukorda rikkunud, pubisse sisenemiskeeld. Tunnistaja mäletas, et ka I.S-ile oli selline sisenemisekeeld määratud. Konfliktist I.S-i ja turvamehe vahel kuulis L.L. hiljem, ise ta seda pealt ei näinud. Samuti teab ta, et konflikti käigus sai turvamees vigastada. I.S-i ütlustest nähtub, et enne 2004.a. sündmust oli ta ka varem külastanud pubi 6 TEIST KANNU. Sel korral läks I.S pubisse koos A.K.. Enne pubisse minekut oli I.S tarvitanud alkoholi. Pubisse viis neid autoga A.V.. Pubisse sisse I.S ei pääsenud, kuna turvamehe sõnade kohaselt oli tal keeld peal. Tekkis rüselus, mille käigus turvamees lükkas I.S-i trepist alla ning I.S-i ütluse kohaselt ta lõi turvameest, et pääseda lahti. Kohus on seisukohal, et nii süüdistatava enda kui ka kannatanu ja tunnistaja ütlustega on tõendamist leidnud, et I.S lõi 03.04.2004.a. R.I. , kes töötas sel päeval pubis 6TEIST KANNU turvatöötajana. Kohus leiab, et I.S-i tegevus on süüdistuses õigesti kvalifitseeritud KarS § 274 järgi. R.I. on vaadeldav nimetatud sätte raames avalikku korda kaitsva muu isikuna. I.S-i poolt kannatanu löömine toimus seoses R.I. poolt ametikohustuste täitmisega. Kohus on seisukohal, et I.S pani teo toime otsese tahtlusega. B Kristo Lensmenti löömine Kristo Lensmenti tahtlikku löömist ja tahtlikult tema sõrmede ukse vahele tõmbamist I.S eitab. Tõendite uurimisel on kohus käesolevas kuriteoepisoodis tuvastanud järgmised asjaolud. Kannatanu Kristo Lensmenti ütluste kohaselt oli ta koos paarimees Argo Treialiga tööl politseis, kui nad said väljakutse X. Väljakutse tegi S.K., kes teatas, et ta ei saa oma korterisse sisse, kuna seal käib joomapidu. Kohale jõudes mindi maja II korrusele, kus toimus pidu. Kannatanu koos paarimehega soovisid korteris olevaid isikuid kindlaks teha ja küsisid korteris olevatelt isikutelt dokumente. Seltskond oli purjus ja ei olnud nõus korterist lahkuma. Kuid kuna nad rikkusid korteris rahu otsustati I.S kaasa võtta ja politsei bussi juures tema isik kindlaks teha. Kannatanu sõnade kohaselt tuli I.S nendega kuni politsei bussini kaasa rahulikult, kuid bussi paigutamisel hakkas ta vastu, rabeles haardest lahti ning hakkas käte ja jalgadega vehkima. Vehkimise käigus lõi I.S kannatanut jalaga kubeme piirkonda. Kristo Lensment koos Argo Treialiga püüdsid I.S-i maha suruda ja ta käsi raudu panna, kuid nende tegevusse sekkus keegi I.S-i seltskonnas olnutest ning I.S 13 pääses lahti ja jooksis majja. Kannatanu järgnes I.S-ile, kuid majja sisenedes lõi I.S ukse kinni. I.S-i poolt ukse kinni löömisel jäid kannatanu sõrmed ukse vahele. Nimetatud asjaolu kinnitab ka traumakaarti koopia (I kd tl 14-16) I.S saadi majast kätte peale seda, kui kohale oli tulnud veel politseinike ning S.K. saadud võtmega avati maja uks. Tunnistaja S.K. ütlustest nähtub, et tema kutsus politsei aadressile X, kuna korteris toimus jooming ning seltskond lärmas. Politseid ootas tunnistaja tänaval ning koos mindi korterisse, kus politsei küsis korteris viibijatelt dokumente ning palus neil lahkuda. Koos mindi tänavale tagasi, kuid I.S põgenes majja tagasi ning tõmbas enda järel ukse kinni, nii et politseiametnikul jäid sõrmed ukse vahele. Tunnistaja sõnul ei võinud I.S seda näha, et sõrmed ukse vahele jäid. A.T. ütluste kohaselt oli tema koos kannatanu Kristo Lensmendiga tööl ja neile tuli väljakutse. Väljakutsega seonduvaid asjaolusid on tunnistaja kirjeldanud sarnaselt kannatanuga. Tunnistaja ütluste kohaselt ei näinud tema konkreetselt pealt, kuidas Kristo Lensment jalaga kubemesse sai, kuid vahetult peale I.S-i politseibussi paigutamist oli kannatanu talle sellest rääkinud. I.S kinnitas kohtus, et tema ei tahtnud, et tema käed pannakse raudu. Selleks pandi teda asfaldile pikali , kuid tema siples sellest asendist välja, sai püsti hüpata ja jooksis koridori tagasi ning lõi koridori ukse kinni. I.S ei tunnista, et ta oleks politseinikku löönud, kuid möönab, et kui ta oli pikali ja jalgadega vehkis, siis võis politseiametnik jalaga kubemesse saada. Samuti kinnitab I.S , et ta oleks tahtlikult kannatanu sõrmed ukse vahele tõmmanud. KarS § 274 koosseis eeldab subjektiivsest küljest tahtlust ja süüteokoosseis on täidetud kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et I.S pidi politseitöötajatele vastu hakates ja jalgadega veheldes pidama võimalikuks, et selle käigus võib tema jalg tabada politseitöötajat ja põhjustada viimasele valu, seega on tõendatud vähemalt I.S-i kaudne tahtlus. Samas on kohus seisukohal, et ei ole tõendamist leidnud I.S-i tahtlus tõmmata Kristo Lensmenti sõrmed ukse vahele. Tunnistaja S.K. kinnitas kohtus, et I.S ei saanud näha ust kinni tõmmates, et politseiniku sõrmed olid ukse vahel. Kohtu poolt uuritud tõendid ei viita vastuvaidlematult sellele, et I.S oleks ust kinni tõmmates näinud, et ukse vahel on kannatanu sõrmed. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et nimetatud episoodis pole tõendatud I.S-i tahtlus ja see tuleb tema süüdistusest välja jätta. Kristo Lensmenti jalaga löömine on aga kvalifitseeritav KarS § 274 lg 1 järgi I.S-i poolt toime pandud tahtliku teona. V I.S-i süüdistus KarS § 275 järgi I.S tunnistab, et ta võis 03.04.2004.a. pubi 6TEIST KAANU juures tõepoolest sõimata kannatanu R.I. . Kohus on seisukohal, et I.S-i süü nimetatud kuriteoepisoodis on tõendatud nii süüdistatava enda kui kannatanu ütlustega. Kannatanu R.I. ütluste kohaselt toimus tema ja I.S-i vahel lisaks pubi 6TEIST KANNU juures asetleidnud löömisele ka sõnavahetus, mille käigus I.S kasutas kannatanu suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Nende väljendite tõttu tundis kannatanu ennast solvatuna. I.S möönab oma ütlustes, et eks ta vihahoos sõimas turvameest küll. 14 Kohus on seisukohal, et I.S-i tegevus 03.04.2004.a. pubi 6TEIST KANNU juures seoses kannatanu R.I. sõimamisega on süüdistuses õigesti kvalifitseeritud KarS § 275 järgi. R.I. näol oli tegemist avalikku korda kaitsva isikuga ja viimane tunnistas, et I.S-i poolt talle öeldu solvas teda. I.S pani käsitletud teo toime otsese tahtlusega. Kohus on seisukohal, et I.S-i ja Janno Kinga puhul puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Süüdistatavad on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas J.J. on esitanud tsiviilhagi summas 29 673 krooni. I.S esitatud tsiviilhagile vastu ei vaidle. Kohus on seisukohal, et J.J. poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja ka tõendatud. Röövimise käigus põhjustati kannatanule hammaste väljalöömise tõttu vajadus need taastada. J.J. on AS-is Med Dent lasknud teostada hammaste ravi kalkulatsiooni kahe variandina, ühe variandi maksumus 16795.- krooni ja teise variandi maksumus 23 365 krooni. Kohus on seisukohal, et kahju hüvitamise eesmärgiks on taastada kannatanule kahju tekitamisele eelnenud olukord. Käesoleval ajal ei osak hambaarstid täpselt prognoosida ravi maksumust, kuid endise olukorra taastamine ei tohi jääda rahaliste probleemide taha. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kannatanu kasuks välja mõista hambaravi kulu kallima kalkulatsiooni järgi. Juhul kui kannatanul ei kulu hambaravile reaalselt nii palju, siis võib tekkida süüdimõistetutel hiljem õigus kannatanu poolt enamsaadu välja nõuda VÕS vastavate sätete alusel. Peksmise käigus lõhuti J.J. taskus olnud taskuarvuti Citisen väärtusega 100 krooni. Kannatanu pidi kandma uue passi tegemise kulu summas 75 krooni ja Hansapanga deebetkaarti tegemise kulu summas 30 krooni. Kannatanult rööviti sularaha summas 85 krooni. Röövimise käigus sai kannatada kannatanu jope, mille eest viimane nõuab kahjutasu 550.- krooni. Samuti tekitati luku vahetamise vajadusega kannatanule kahju 500.- krooni. Kannatanu on esitanud ka nõude seoses saamata töötasuga summas 4868.- krooni. Kohus on seisukohal, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele ja kahju tuleb välja mõista solidaarselt nii I.S-ilt kui ka Janno Kingalt. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate I.S-i ja Janno Kinga osas karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja 58 mõttes ei esine. Süüdistatavad on toime pannud tahtlikud kuriteod. I.S on varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Janno King on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, kuid käesoleva kriminaalasja raames menetletav tegu on toime pandud katseajal. I.S-i on varem karistatud korduvalt reaalse vabadusekaotusliku karistusega, mis ei ole aga mõjutanud teda õiguskuulekalt elama. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt tuleb I.S-i taas karistada reaalse vangistusega. Käesoleva kriminaalasja raames menetletav röövimine on aset leidnud Janno Kinga katseajal. Kohus on seisukohal, et kuivõrd tema poolt on katseajal toime pandud uus kuritegu, siis tulenevalt kehtivast seadusest tuleb käesolevas kriminaalasjas röövimise toimepanemise eest Janno Kinga karistada reaalse vangitsusega, liites sellele Tartu Maakohtu 06.02.2004.a. otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse. Kohus on arvamusel, et kuivõrd Janno Kinga süü ja roll röövimise toimepanemisel oli väiksem kui I.S, siis on põhjendatud mõista Janno Kingale karistus röövimise sanktsiooni alammäärale lähedases ulatuses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus vajalikuks karistada Janno Kinga 3 aasta ja 6 kuu pikkuse 15 vangistusega. I.S-i süü ja roll röövimise toimepanemisel oli suurem kui Janno Kingal. Eeltoodust tulenevalt peab ka tema karistus nimetud teo toimepanemise eest olema suurem ja kohus leiab, et I.S-i tuleb röövimise toimepanemise eest karistada 5 aasta pikkuse vangistusega. Ka KarS §-des 121, 274 lg 1, 275 ja 323 toimepandud kuritegude eest tuleb I.S-ile mõista karistuseks vangistus. Samuti on kohus seisukohal, et I.S-ile tuleb liitkaristus mõista KarS § 64 lg 1 sätteid järgides, suurendades üksikkaristustest raskeimat. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks süüdimõistetutelt välja mõista kohtukulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 10 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub süüdimõistetutel väljamõistmisel sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises (röövimine) süüdimõistmise tõttu summas 6 725.- krooni, milline summa vastab 2,5 palga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavatelt ka määratud kaitsjatele väljamakstava tasu ja krMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu. Tiit Kivivare menetluskulud tuleb KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda. Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik 16