T.I on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 16.06.2005 kella 20.30 paiku xxxx asuvas korrusmajas tungis ebaseaduslikult omaniku tahte vastaselt lukustamata uksest sisenedes oma naabri I T.I . Seega T.I, tungides ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi, pani toime
T.I on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 16.06.2005 kella 20.31 paiku xxxx asuvas I T korteris isiklikest suhetest ajendatuna lõi käes oleva telefoniraamatuga lapseealist M T (isikukood xxxx) ühe korra vastu õlga ja ühe korra vastu vasakut põske ning seejärel lõi sama telefoniraamatuga ühe korra vastu nägu temalt toimunu kohta selgitust nõudnud M T alaealist venda R T (isikukood ), kes löögi tagajärjel kaotas tasakaalu ja kukkus selili, põhjustades oma tegevusega kannatanutele füüsilist valu. Seega T.I, lüües teisi inimesi ja põhjustades neile füüsilist valu, pani toime
Süüdistatav T.I ennast temale esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav T.I ei mäletanud kohtuistungil midagi sellest, mis toimus 16.06.2005, sest tal oli eelmisel päeval järjekordne haigushoog, mille põhjustasid kõrgvererõhutõbi ja probleemid südamega ning ta oli voodis. Samas mäletas süüdistatav T.I seda, et talle käidi 16.06.2005 ravimeid andmas. Süüdistatava T.I väitel oli ühel päeval hakanud I T teda kiusama, parkides oma auto nii, et tema ei saanud oma autoga välja. Süüdistatava T.I sõnul on pidevalt T korteris kõva muusika, kuid seda ta neile öelnud ei ole. Süüdistatava T.I ütlustest nähtub, et T perega ta ei suhtle, nad isegi ei ütle talle tere. Süüdistatav T.I on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna kahtlustatavana (tl 13) öelnud, et „Millalgi selle aasta mais lollitati mind uksekellaga, lasti ukse taga kella ja siis pandi jooksu. Ühel korral jäin passima ja nägin kahte poissi ära jooksmas, kelledest ühena tundsin ära T poja“. Süüdistatav T.I kinnitas kohtuistungil, et kooli ajal 2 mitu päeva jutti mingid poisikesed andsid tema korteri uksekella, aga ta ei tundnud kedagi ära, ta vaid arvas, et üks neist poisikestest on T poeg. Kannatanu M T kinnitas kohtuistungil, et ta tahtis minna alla ema sõbranna lapsele trepikojaust avama, aga ta ei jõudnud veel trepist alla, kui tuli tädi Tiiu, kes ütles kõvema häälega, et „kas siin majas rahu saab või ei saa“. Kannatanu M T ütlustest nähtub, et ta hakkas tädi Tiiut kartma ja läks uuesti oma korterisse tagasi. Kannatanu M T tunnistas, et ta jõudis teleka juurde, kui tuli tädi Tiiu ja lõi talle sõnagi lausumata raamatuga vastu vasakut põske, mispeale tema hakkas nutma. Kannatanu M T sõnul oli tal valus. Kannatanu M T väitel oli vend küsinud, et „mis toimub“ ja siis oli tädi Tiiu löönud venda ka vastu põske, läinud välja ja pannud pauguga ukse kinni. Kannatanu R T kinnitas kohtuistungil, et 16.06.2005 oli ta üksi köögis, aga õde M T ja T R olid suures toas. Kannatanu R T tunnistas, et algul kuulis ta mingeid hääli ja läks siis suurde tuppa vaatama, nähes, et T.I lõi tema õde M T kollast värvi telefoniraamatuga ühe korra vastu õlga ja ühe korra vastu vasakut põske, mispeale õde M T oli hakanud nutma ja läinud oma tuppa. Kannatanu R T sõnul oli ta küsinud, et „mis siin toimub“ ja siis oli tulnud T.I ning löönud ka teda selle raamatuga vastu põske, mille tagajärjel tema oli kaotanud tasakaalu ja kukkus. Kannatanu R T väitel oli T.I läinud seejärel toast välja ja pannud ukse pauguga kinni. Kannatanu R T tunnistas, et tal oli valus, kui teda löödi. Kannatanu R T väitel oli õde M T talle öelnud, et hakkas trepist alla minema, et alt trepikojaust lahti teha, kuid alla ta ei olevat jõudnudki, kui nägi, et T.I tuleb raamatuga talle vastu. Kannatanu R T ütluste kohaselt oli õde M T tulnud seejärel jooksuga trepist üles tagasi, jõudmata tõmmata korteri ust kinni. Kannatanu R T sõnul paikneb T.I korter nende korteri all. Kannatanu R T väitel ei ole tema ega õde M T käinud T.I korteri uksekella laskmas. Kannatanu I T kinnitas kohtuistungil, et 16.06.2005 oli ta kodust ära, aga talle helistati ja kuskil tunni aja pärast oli ta kodus, nähes maja ees kahte politseinikku, kes olid käinud T.I juures. Kannatanu I T tunnistas, et koju jõudes nägi ta šokis tütart, kes lausa värises. Kannatanu I T sõnul tütrel väliseid vigastusi ei olnud, aga rahunemine võttis tal 1-1,5 tundi aega. Kannatanu I T oli koju jõudes laste käest kuulnud, et T.I tungis nende korterisse ja ründas neid. Kannatanu I T teada süüdistas T.I tema lapsi selles, et need annavad tema ukse taga süstemaatiliselt kella. Tunnistaja T R kinnitas kohtuistungil, et 16.06.2005 oli ta oma onu I T juures ja vaatas telekat. Tunnistaja T R väitel oli M T läinud uksest välja külalisele trepikojaust avama ja järsku jooksnud tuppa tagasi. Tunnistaja T R sõnul ei jõudnud M T korteriust kinni panna, kui üks naisterahvas tuli talle järele ja lõi teda rohkem kui ühe korra, mispeale M T oli hakanud nutma. Tunnistaja T R väitel oli R T küsinud naisterahvalt, et mis viimane teeb, mispeale naisterahvas sõnagi lausumata oli löönud R T raamatuga vastu pead ja peale löömist läinud minema. Tunnistaja T R kinnitas kohtuistungil, et kohtueelsel menetlusel mäletas ta sündmust paremini. Tunnistaja T R on kohtueelsel menetlusel (tl 8) öelnud, et „Sel naisel oli käes telefoniraamat (keskmise paksusega, mitte kõige õhem) ja ta lõi M 2-3 korda selle raamatuga vastu õlga ja vastu pead, ise midagi lausumata. M hakkas selle löömise peale nutma ja kui R küsis, et mis siin toimub, siis läks naine teleka juurest R juurde ja lõi ka teda midagi lausumata sama raamatuga vastu nägu, mispeale R kaotas tasakaalu ja kukkus korraks põrandale. 3 Seejärel ütles naine, et ega me mingid ministrid ei ole, et võime tema uksekella lasta ning lahkus siis korterist lüües korteri välisukse suure pauguga kinni“. Kohus, hinnanud kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et omavahel kooskõlasolevad ning seetõttu usaldusväärsed on kannatanute R T , M T , I T ning tunnistaja T R ütlused, millised tõendavad, et süüdistatav T.I pani toime talle inkrimineeritavad kuriteod. Süüdistataval T.I ei olnud luba siseneda oma naabri I T korterisse nr 7 ning seda luba ta eelnevalt kelleltki ei küsinud. Kohus on seisukohal, et võrreldes kannatanu M T ütlustega, on täpsemad kannatanu R T ja tunnistaja T R ütlused, sest nemad nägid M T löömist kõrvalt. Kohus arvestab enam kannatanu R T ja tunnistaja T R antud ütlustega veel seetõttu, et kannatanu M T oli sündmuse toimumise ajal kõigest kuue aastane ning peale lüüa saamist puhkes kohe nutma ja oli 1-1,5 tundi šokis, mistõttu ta võis unustada selle, et esimest korda lõi süüdistatav T.I teda telefoniraamatuga vastu õlga, sest löögid olid järjestikused. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 33 sätestab, et kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Teiste inimeste löömine, mille tagajärjel põhjustatakse neile füüsilist valu, ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav tegevus. Eraldi väärib märkimist asjaolu, et kuna käesolevas kriminaalasjas on kannatanuteks lapseealised, s.o. nooremad kui neljateistaastased isikud, siis lüüa saamine on paratamatult kahjustanud ka nende vaimset tervist.
lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest.
näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Süüdistatava T.I poolt toimepandud kuriteod on kohtueelsel menetlusel õigesti
lg 1 ja
järgi kvalifitseeritud, sest ta tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ja lõi teisi inimesi, põhjustades neile füüsilist valu. Subjektiivsest küljest eeldavad vaadeldavad koosseisud tahtlust, kuid süüteokoosseisud on täidetud, kui isik paneb teod toime vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu arvates pani süüdistatav T.I kuriteod toime kaudse tahtlusega.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdistatava T.I karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi, süüdistatava T.I isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat T.I ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid teda on väärtegude 4 toimepanemise eest 3-l korral karistatud.
lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse ning
Kohtu arvates süüdistatava T.I karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest süüdistatav T.I ei tööta, olles invaliidsuspensionär. Kohus leiab, lähtudes eeltoodust, et süüdistatavat T.I tuleb toimepandud kuritegude eest karistada lühemaajalise vangistusega, millise võib tema suhtes
alusel jätta tingimisi kohaldamata, määrates talle sealjuures minimaalse pikkusega katseaja. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada T.I
Süüdi tunnistada T.I
järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista T.I liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata
alusel täitmisele, kui T.I ei pane kaheksateistkümne kuulisel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Määrata T.I katseajaks Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. T.I-lemääratud katseaja alguseks lugeda 13.04.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.