V.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles 02.05.2005 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 11 400 krooni ja olles 31.05.2005 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 11 400 krooni, juhtis 28.11.2005 kell 20.55 alkoholijoobes olles mootorsõidukit Opel Vectra, registreerimismärk 683 TEO, LääneVirumaal Sõmeru vallas Sõmeru alevikus Puiestee tänaval. - selles, et tema, olles 02.05.2005 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 11 400 krooni ja olles 31.05.2005 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 11 400 krooni, juhtis 08.01.2006 kell 02.35 alkoholijoobes olles mootorsõidukit Mazda 626, registreerimismärk 454 AHH, Lääne-Virumaal Vinni vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 176. kilomeetril. Seega V.G , juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem korduvalt karistatud sellise teo eest, pani toime
Süüdistatav V.G tunnistas ennast temale esitatud süüdistustes täielikult süüdi, kinnitades kohtuistungil, et novembris 2005 tarvitas ta õhtul kella 6-7 ajal Rakveres alkoholi, õlut ja viina, hakates autoga koju sõitma. Süüdistatav V.G möönis, et ta oleks saanud teisiti koju minna. Süüdistatava V.G ütlustest nähtub, et 08.01.2006 helistas talle vana sõjaväekaaslane ja kutsus külla ning siis oli ta sõitma minnes samuti tarvitanud õlut ja viina. Süüdistatav V.G ei osanud oma käitumist põhjendada, väites, et see oli lollus. Tunnistaja A L kinnitas kohtuistungil, et 08.01.2006 oli ta abipolitseinikuna koos A V Rakveres patrullis ja nad läksid sööma Piira tanklasse, kui nägid, et Sõmeru poolt tuli sõiduauto Mazda, mis sõitis aeglaselt ja vingerdas, siis jäi seisma ja autol pandi ohutuled põlema. Tunnistaja A L sõnul mõtlesid nad, et äkki on juhil abi vaja ja sõitsid selle auto juurde. Tunnistaja A L väitel suhtles A V juhiga, kontrollides tema joovet. Tunnistaja A L teadis kinnitada, et kui A V oli küsinud juhilt auto võtmete kohta, siis oli viimane rääkinud, et sõber juhtis autot, minnes taksoga tanklasse ja võtmed jäid tema kätte. Tunnistaja A L väitis, et nemad ei näinud ühtegi autot sealt lahkumas. 2 Tunnistaja A V andis kohtuistungil tunnistaja A L analoogseid ütlusi, lisades, et juht väitis, et tuli juhi kõrvalistmelt rooli taha muusikat kuulama. Tunnistaja A V avaldas, et kui patrullauto tuli, siis A S leidis autovõtmed üles. Tunnistaja A V kinnitas, et keegi teine ei saanud sellest autost välja tulla. Süüdistatava V.G süü temale esitatud süüdistustes on tõendatud nii süüdistatava V.G enda süüd omaksvõtvate ütlustega, kui ka tunnistajate A L ja A V ütlustega, samuti alljärgnevate kohtueelsel menetlusel kogutud kirjalike tõenditega: 1) väärteoprotokolliga AB 749607 29.11.2005 ning sinna juurde kuuluva joobeseisundi tuvastamise protokolliga (tl 6-7), millisest nähtub, et süüdistatav V.G nõustus indikaatorvahendi näidu ja tuvastamise tulemusega (1,21 mg/l – joobes), joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest (sealhulgas ka alkoholi sisalduse määramisest veres) loobus, kinnitades seda oma allkirjaga. 2) väärteoprotokolliga AB 783410 08.01.2006 ning sinna juurde kuuluva joobeseisundi tuvastamise protokolliga (tl 16-17), millisest nähtub, et süüdistatav V.G nõustus indikaatorvahendi näidu ja tuvastamise tulemusega (0,92 mg/l – joobes), joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest (sealhulgas ka alkoholi sisalduse määramisest veres) loobus, kinnitades seda oma allkirjaga. 3) Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Linaski otsusega väärteoasjas nr: 2590,05,002015 02.05.2005 süüdistatava V.G karistamise kohta Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, s.o. 11 400 krooni (tl 21). 4) karistatuse õiendiga (tl 31), millisest nähtub, et süüdistatavat V.G on Ida Politseiprefektuuri poolt 31.05.2005 karistatud Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 11 400 krooni.
näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatava V.G poolt toimepandud kuriteod on kohtueelsel menetlusel õigesti
järgi kvalifitseeritud, sest süüdistatav V.G juhtis 2-l korral mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem 2-l korral karistatud sellise teo eest.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdistatava V.G karistust kergendab süü tunnistamine, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi, süüdistatava V.G isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat V.G ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest on teda 3-l korral karistatud, kusjuures mõistetud rahatrahvid on tal tasumata.
Kohus leiab, lähtudes eeltoodust, et süüdistatava V.G karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest varem talle mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis määratud rahatrahvid nii HÕS § 96 lg 2 järgi kui ka Liiklusseaduse § 7419 järgi on tal tasumata (tl 30). Kohus on seisukohal, et süüdistatava V.G karistamine üksnes reaalse vangistusega ei ole mõistlik, samas ei ole süüdistatava V.G puhul võimalik karistuse eesmärke saavutada, vabastades ta
Riigikohus on oma 11.04.2005 otsuses 3-1-1-21-05 (RT III 2005, 13, 132) 3 öelnud, et vangistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes. Kohus on seisukohal, et šokivangistuse kohaldamisega on võimalik saavutada eripreventatiivne eesmärk süüdistatava V.G kui isiku suhtes, keda on vaja suunata õiguskuulekale käitumisele ja kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine ei ole tema tegudest lähtuva süü suuruse tõttu põhjendatud. Kohus leiab, et süüdistatavat V.G tuleb toimepandud kuritegude eest karistada vangistusega, millest
lg 2 alusel kuulub kohe ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust ning ülejäänud vangistuse võib tema suhtes jätta tingimisi kohaldamata, määrates talle sealjuures minimaalse pikkusega katseaja.
lg 1 p 1 sätestab, et mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest võib kohus süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Riigikohus on oma 20.05.2003 otsuses 3-1-1-69-03 (RT III 2003, 20, 190) asunud seisukohale, et
järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Kohus leiab, et süüdistatavalt V.G-lt tuleb lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära võtta, sest kohus ei tuvastanud kohtulikul uurimisel mingeid erandlikke asjaolusid, mis seda välistaksid. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.G
järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 p 1 alusel võtta V.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks ja kuueks kuuks.
lg 2 alusel kuulub mõistetud vangistusest kohe ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust ning ülejäänud 7 (seitset) kuud vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui V.G ei pane kaheksateist kuulisel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
p 1 alusel hakkab V.G-le määratud katseaeg kulgema 13.06.2006 ning
lg 5 alusel kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld V.G suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 4 V.G karistuse kandmise algust lugeda tema karistuse kandmisele ilmumise päevast või tema kinnipidamisest. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista V.G-lt (elukoht xxxx) menetluskuluna sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 2354.10 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend neli krooni ja 10 senti, s.h. on käibemaks 18 %, s.o. 359.10 krooni) krooni v.-adv. Kristel Vedro määratud korras süüdistatava V.G kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista V.G-lt (elukoht xxxx ) menetluskuluna määratud kaitsjale makstu tasu 3203.70 (kolm tuhat kakssada kolm krooni ja 70 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel Vedro osavõtu eest kohtueelsest menetlusest, kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumise ja selles osalemise eest. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista V.G-lt (elukoht xxxx ) menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 29.80 (kakskümmend üheksa krooni ja 80 senti) krooni riigituludesse. Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik /allkiri/ H.Väinaste Ärakiri õige №oremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 22.novembril 2006.a Riigikohtu määrusega №oremreferent I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.