) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused
S § 200 lg 1 järgi. S.F kahtlustatakse selles et 13. märtsil 2006 kella 14.00 paiku Viljandi linnas Ilmarise 1 asuvas Viljandi bussijaamas võttis Rauno Keskkülalt füüsilise vägivallaga ähvardades ära 60 krooni. Vahistamistaotlust on põhjendatud asjaoludega, et S.F on toime pannud esimese astme kuriteo. Riigikohtus on menetluses kriminaalasi, milels süüdistatakse S.F mõrvas, s.o esimese astme kuriteo toimepanemises. Ajal mil kohtuotsus on jõustumata pani S.F toime vägivallaga seotud avaliku korra raske rikkumise. Samas kriminaalasjas kahtlustatakse teda ka alaealiste korduvas kallutamise alkoholi tarvitamisele 2005.a. detsembrikuus. Nüüd kahtlustatakse teda järjekordse esimese astme kuriteo toimepanemises. Detsembrikuus on ta toime pannud ka väärteo väheväärtusliku asja suhtes, mille eest teda karistati rahatrahviga. Sellest lähtuvalt on taotluses järeldatud, et S.F võib jätkuvalt toime panna kuritegusid.
kohaselt vahistamistaotluse koostamisest teatab prokuratuur vahistatava soovil kohe kaitsjale; vahistatav, kelle kohta on koostatud vahistamistaotlus, toimetatakse prokuratuuri korraldusel uurimisasutuse poolt vahistamistaotluse läbivaatamiseks eeluurimiskohtuniku juurde ning vahistamismääruse tegemiseks tutvub eeluurimiskohtunik kriminaaltoimikuga ja küsitleb vahistatavat vahistamistaotluse põhjendatuse selgitamiseks; vahistamismenetluses kuulatakse ära menetlusosaliste arvamus. Vahistatav vahistamistaotluse läbivaatamisel vahistatav avaldas, et soovib veel ühte võimalust, tõestada et on asunud elama õiguskuulekat elu. Soovib käia tööl ja hoida kõrvale halbadest sõpradest. Vahistatav teatas temale lähedasemaks isikuks on ema Pilvi Neerot, kelle elukohaks on xxxxxxxxx. Vahistatava kaitsja advokaat Vello Sikut vahistamistaotluse läbivaatamisel leidis, et kaitsealusel on kindel töö- ja elukohta ja uurimine alles algstaadiumis, seega on isik alati kätte saadav uurijale ega ole vajadust kohaldada tõkendit vahi alla pidamine. Prokurör jäi vahistamistaotluse läbivaatamisel kohtule esitatud kirjaliku taotluse ja selle põhjenduste juurde. Kohtu põhjendused Vastavalt
§-le 127 arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Vastavalt
lg-tele 1 ja 2 on vahistamine kahtlustatavale või süüdistatavale kohaldatav tõkend, mis seisneb isikult vabaduse võtmises prokuratuuri taotlusel kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Vahistamistaotluse läbivaatamisel kohtunik tutvus kriminaaltoimikuga, vahistamistaotluses esitatud põhjendustega, kuulas ära prokuröri ja vahistatava kaitsja arvamuse ning küsitles vahistatavat. Vahistamismenetluses kohtunik leidis, et S.F tuleb
Riigikohtu menetluses on kriminaalasi, milles süüdistatakse S.F mõrvas, s.o. esimese astme kuriteo toimepanemises, mille eest on maakohtu otsusega teda karistatud pikaajalise vangistusega. Ajal, mil kohtuotsus on jõustumata, 20.12.2005. pani S.F toime vägivallaga seotud avaliku korra rikkumise. Samas kriminaalasjas kahtlustatakse teda ka alaealiste korduvas kallutamise alkoholi tarvitamisele 2005.a. detsembrikuus. Nüüd kahtlustatakse teda järjekordse esimese astme kuriteo toimepanemises. Detsembrikuus on ta toime pannud ka väärteo väheväärtusliku asja suhtes, mille eest teda karistati rahatrahviga. S.F-i käitumist arvestades on küllaldane alus arvata, et ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid. Seetõttu pean otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes tõkendina vahistamist.
lg 1 ja 2 kohaselt vahistamismääruses märgitakse: vahistatava isiku nimi ja elukoht; selle kuriteo asjaolud, mille toimepanemises isikut kahtlustatakse või süüdistatakse ja teo kvalifikatsioon; vahistamise alus viitega KarS §-le 130; vahistamise põhjendus ning vahistamismäärus lisatakse kriminaaltoimikusse ning määruse koopia edastatakse vahistatule.
lg 1 ja 2 kohaselt eeluurimiskohtunik teatab vahistamisest viivitamata vahistatu lähedasele ning töö- või õppimiskohta; vahistamisest teatamisega võib viivitada kuriteo tõkestamise või kriminaalmenetluses tõe selgitamise huvides. Vahistamismenetluses kohtunik tuvastas, et vahistatava lähedaseks isikuks on Pilvi Neerot, kellele tuleb teatada vahistamisest. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud
ja § 384 lg 1 kohaselt määruskaebuse.
lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu kümne päeva jooksul, alates vaidlustavast kohtumäärusest teada saamise päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Urmas Reinola Kohtunik S.F-i allkiri vahistamismääruse koopia edastamist peale selle teatavakstegemist. ________________________________ S.F
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.