Obsah (11)

§ 239§ 248§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 19 september 2006Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-06-9429 (kohtueelses menetlus

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada O.T süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja mõista karistusena vangistus 1 (üks) kuu; KarS § 263 p 1 järgi ja mõista karistusena vangistus 2 (kaks ) kuud;
2. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 2 ( kaks) kuud., lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks.
3. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Linnakohtu 16.03.1999 (Harju Maakohtu määrus 19.102005 ennetähtaegse vabastamise kohta) otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o. 2 aastat 6 kuud ja 17 päeva ja karistuseks mõista vangistus 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 17 päeva.
4. Vangistuse alguseks lugeda O.T 11 mai
6. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
7. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 tsiviilhagi esitatud ei ole 2.2 välja mõista O.T-lt riigieelarve tuludesse sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2469.15 ( kaks tuhat nelisada kuuskümmend üheksa kr ja 15 s ) ; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1194.75 ( üks tuhat ükssada üheksakümmend neli kr ja 75 s ) krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
8. Selgitada: 3.1 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (kohtukulude ja sundraha puhul viitenumber 2800049874); 3.2 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on O.T-le mõistetavaks karistuseks KarS § 121 ja 263 p 1 järgi vangistus 2 aastat 6 kuud ja 15 päeva.
2. Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
3. O.T-le esitatud süüdistus O.T on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 06.mail 2006 kella 16 paiku Viljandi maakonnas xxxxxxx elamus omavahelise tüli käigus tungis kallale Antonina Valkile, tõukas teda vastu toas olevat ahju, seejärel kukkus kannatanu voodile. Kannatanule tekitati füüsilist valu. O.T tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi . Veel süüdistatakse O.T sellest, et 06 mail 2006 kella 20.00 paiku Viljandi maakonnas Suure-Jaani linnas bussijaama platsil asuva Kalda kaupluse juures tungis avaliku korra rikkumise eesmärgil kallale Rene Jugale, keda lõi mitmel korral rusikaga näkku. Kannatanule põhjustati füüsilist valu. O.T tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 järgi 2.1.
4. Kohtu seisukoht süüdistusete asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistusete asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
5. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt

§ 239

lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima2 likuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning O.T tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 141 lg 1-25lg 1,2; 200 lg 1; 263 p 1 järgi. 2.1.

1. Tsiviilhagi otsustamine Tsiviilhagi esitatud ei ole.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega ja § 263 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid O.T karistamise kokkuleppemenetluses. O.T karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 4500 krooni. esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 7500 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1274.40 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1194.75 krooni. 3 Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

§ 180

lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb O.T-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2 469.15 krooni riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392).

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 4